Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Kõht on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb:Kraniaalne kõhupiirkond,keskkõhupiirkond,kaudaalnekõhupiirkond. Vaagen luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud
Looma vananedes võivad ühendused asenduda luukoega, muutudes luuliidusteks. Liiges on selline ühendusvorm , kus liigestuvate luude otsade vahele jääb pilujas õõs. Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea – jaguneb silmade sisenurkade ühendusjoonel ajuosaks ja näoosaks. Kael – ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: dorsaalset kaelapiirkonda;külgmist kaelapiirkonda;õlavarre-pea lihase piirkonda. Kere – jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak. Kõht – on laialdane kere piirkond, mis ulatub roiete sisepinnale kinnituvast diafragmast kuni süleluukammiga piirneva kraniaalse vaagnaavani. Jaguneb:Kraniaalne kõhupiirkond,keskkõhupiirkond,kaudaalnekõhupiirkond. Vaagen – luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud. Nende vahele jääb vaagnaõõs, mis
korda jaguneb a) ninaseljapiirkonnaks, b) ninaküljepiirkonnaks, c) sõõrmepiirkonnaks; 2) suupiirkond; 3) ülamokapiirkond; 4) alamokapiirkond; 5) lõuatsipiirkond; 6) silmakoopapiirkond; 7) ülalaupiirkond; 8) alalaupiirkond; 9) sarnapiirkond; 10)silmakoopaalune piirkond; 11)mälurlihasepiirkond; 12)põsepiirkond; 13)ülalõuapiirkond; 14)alalõuapiirkond; 15)lõuavaheline piirkond Kael ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: 1) dorsaalset kaelapiirkonda; 2) külgmist kaelapiirkonda; 3) õlavarre-pea lihase piirkonda ventraalsel serval kulgeb kägivagu; 4) ventraalset kaelapiirkonda eristatakse alaosadena kõripiirkonda ja hingetorupiirkonda;5) kaela ja rinna vahel paikneb piht. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Selg luuliseks aluseks on rinna- ja nimmelülid ning laiuseks ristijätkete laius. Eristatakse: 1) rinnalülide piirkond 2) nimmepiirkond
rasvkoega ning näärmeid sisaldavast limaskestast. Keel- on limaskestaga kaetud suuõõne lihaseline organ, mis täidab suletud suuõõne. Tema ülesanne on toidupala lükkamine hammaste vahele, abistamine neelamisel ja veisel ka toidu haaramine. Lisaks sellele toimib keel maitsmisnäsade varal maitsmisorganina. Keel koosneb keeletipust kui keele vabast osast, selgmist ja külgpindu omavast keelekehast ja ainsat dorsaalset vaba pinda avivast keelejuurest ehk keelepärast. Juure ja keha kaudu kinnitub keel keele- ja alalõualuule. Keeletipu, -keha ja juure dorsaalne pind moodustab keeleselja. Mäletsejaliste keeleselja tagumises osas asetseb kõrgend keelemõhn, mida eespoolt piirab sügav ristvagu. Keeleseljal ja keele külgedel leidub arvukalt mitmesuguse kujuga näsesid ehk papille. Keele papillid jagunevad oma ülesannetelt mehaanilisteks ja maitsmispapillideks.
Maksapunga epiteel hakkab harunema vastusena mesenhüümist tulenevatele signaalidele. Eessoolest kaugemal asuvad rakud kujunevad hepatotsüütideks (maksarakud) *Eessoolelähedased hepatoblastid kujunevad sapijuha/ põie epiteeliks ja nendest areneb sapisüsteem. *Mesenhüüm indutseerib kahe pankrease punga kujunemist (dors ja ventr pung). Ventraalse punga arengut mõjutavad südamest pärit signaalid ja dorsaalset nt seljakeelikust ja dorsaalaordist tulevad signaalid ning lisaks vajab see retinoolhappe olemasolu. Lõpuks kasvavad dorsaalne ja ventraalne osa kokku. Inimesel säilib vaid ventraalne pankrease juha, mis viib seedeensüüme soolestikku. · Kopsude areng hingamiselundkond areneb samuti ürgsoolest vastusena südamest tulevale FGF signaalile. Esmalt tekib larüngotrahheaalne vagu, mis pikeneb ventraalselt.
11. Peen- ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem alaosa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Jämesoolest on peensool peenem ja tal on kogu ulatuses enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse : kasteistsõrmik, tühisool ja niudesool. Kaksteistsõrmik, peensoole algus, asetseb suuremalt osalt kõhuõõne paremas dorsaalses neljandikus vastu dorsaalset kõhuseina. Ta jaguneb veisel kraniaalseks, alanevaks, ristiseks ja ülanevaks osaks. Tühisool on peensoole ulatuslikum alaosa, mille pikkus on veisel 26-48 ja hobusel 17-28 meetrit. Mäletsejalistel paikneb tühisool vatsa paremal küljel suurrasviku poolt moodustatud sooleketest. Niudesool on peensoole lühike lõpposa, mille pikkus on suurtel põllumajandusloomadel 70-80cm. Võrreldes tühisoolega on niudesoole valendik kitsam, tema limaskest tugevam ja kulg sirgem.
asukoha määramiseks. Nägemises kepikesed ja kolvikesed, kuulmises pole eristatavaid retseptoreid. Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Valgus läheb läbi pupilli ja läätse silmapõhja reetinale, kus asuvad kolvikesed ja kepikesed, mis omakorda reageerivad teatud tüüpi valguslainetele (kolvikesed – värv, kepikesed – valguse omadused, liikumine). Fotoretseptoritelt läheb info mis on kodeeritud nägemisvälja kaudu kuklasagarasse, sealt edasi dorsaalset või ventraalset teed pidi oimusagarasse. Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria? Trikromaatiline – värv on kodeeritud eri tüüpi kolvikestele langemise mustrisse (punane, sinine, kollane). Teooria aga ei suuda seletada ’puhta kollase’ taju ning värvi kontrasti ja järelefekte. Teooria ei seleta mis juhtub pärast kolvikeste aktivatsiooni Vastandprotsessid – kolvikesed annavad sisendi värvipaaride (sinine-kollane; punane-
Nad läbivad ka V3 ja V4. Need või ruumitaju on võimalik arendada/see areneb arengus paremaks/edasi. Nt väiksena tundus vastutavad nähtava detaili eest. vanaema maja palju suurem kui praegu. Erinevates ülesannetes, mis on ...kui on vaja teha vahet lokalisatsioonil, siis kasutati Ruumitaju uurimise lähted: dorsaalset teed. Muidu kasutati ventraalset. Ruumitaju võiks olla spetsiifilsielt paremale ajupoolekeral. Ehk ruumitaju siis paremal Ja erinevad rakud annavad infot rotile, kuhu rott on suunatud või kuhu ta on suunaud pea või ajupoolkeral. Samas natuke on ka vasakus pooles, aga need on natuke teistsugused. kuhu ta suundub. Ja sellest kohast, asukohast .. On sensorid, mis reageerivad ainult siis, kui
annaabi.ee 
