adaptsiooni, vaid avaldab üha suuremat mõju. Erandiks on nõelatorked ja kuumus. 11. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus. 1.) Põlvekõõluse stimuleerimine 2.) Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus) 3.) Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde) 4.) Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma. 12. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem kas toidu lõhn või toidu maitse? Toidu maitse 13. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada? Kuidas seletada nähtust, kui lennukis või kõrgel mägedes lähevad kõrvad ,,lukku"
tervetel inimestel, mis tõendab, et valutundlikkus töötab ka siis, kui kompemeel on häiritud. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus. Põlvekõõluse stimuleerimine Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus) Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde) Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse? ● Haistmise puhul jõuavad meieni lõhnained õhu kaudu ning seetõttu suudavad nad retseptoreid üsna kauge vahemaa pealt mõjutada. ● Maitsetekitajad kanduvad edasi vedelikes, mitte õhus. Maitsetekitajad ei suuda niivõrd kergelt
Tagajäsemepiirkonnad: sama 2. Topograafilised mõisted: Kehaosade ja organite paigutuse ning suuna kirjeldamisel lähtutakse looma normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kraniaalne ots— peapoolne, Kaudaalne ots — sabapoolne Proksimaalne (lähimine) — kerele lähemal seisev jäseme või jäsemeluu osa ja distaalne (kaugmine) — kaugemal seisev osa. Keha välispinna suhtes —välimine ehk eksternne ja sisemine ehk interne asend. 3. Organite ja kehaehituse printsiibid: Organ — karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopiline
Külgplaadi/lateraalplaadi mesoderm (ekstra-embrüonaalne mesoderm, somaatiline ja splanhiline mesoderm -> millised struktuurid sellest arenevad) sellest kujunevad süda, veresooned, vererakud, kehaõõnte vooderdus, vaagna- ja jäsemeluud; jaguneb 2 kihiks - somaatiline ja splanhiline mesoderm; sellest pärineb ka ekstraembrüonaalne mesoderm (lootekestad, mis embrüot arengu jooksul ümbritsevad, sh amnion, allantois, rebukott) Mõisted: Mis on somatopleura? ektodermist ja dorsaalsest somaatilisest mesodermist moodustuv struktuur, millest tekib külgmine/kõhtmine kehasein, jäsemete luud, nahk mis on splanhiopleura? endodermist ja ventraalsest splanhilisest mesodermist moodustuv struktuur, millest tekib südame-kardiogeenne mesoderm, veresoonkond, lümfisooned, seotud hematopoieesiga) Mis on tsöloom (tsöloomi moodustumine, osad ja funktsioonid) somatopleura ja splanhopleura vahele jääv õõnsus; jaotub 3 osaks: - Südameõõs - Rinnaõõs - Kõhuõõs
2. Epiboolia e kattumine – tulemusena kaetakse embrüo sisemised lootelehed epiteeli rakkude poolt (tavaliselt ektoderm). See võib toimuda nii rakkude jagunemise, rakkude kuju muutumise (nt. lamendumine ja kokku surumine) või interkalatsiooni (mitu rakukihti koonduvad vähemateks kihtideks) teel. (Ektodermi teke kahepaiksetel, okasnahksetel ja mantelloomadel) 57. Konna gastrulatsiooni Gastrulatsioon algatatakse dorsaalsest halli sirbi piirkonnast (marginaaltsoon), kust rakud alustavad invagineerumist moodustub ürgsuu ehk blastopoori ülahuul (dorsaalne huul). Marginaaltsoonis olevad invagineeruvad rakud muutuvad nn. pudelrakkudeks (dorsaalseimad vegetatiivse pooluse rakud), millel on suurepärane võime tungida teiste rakkude vahele (vooderdavad 29 moodustuvat arhenteroni - ürgsoolt) (Blastopoori (ürgsuu)
toodab programmi keerulisemate liigutuste sooritamiseks Meie lihaste töö: S/a eessarves keskel motoneuronid painutajalihastele ning distaalseltsirutajalihastele. käimine, rääkimine, asendid, kirjutamine jne = KÄITUMINE – osa liigutusi tahtlikud (teadvuse kontrolli all) Seljaajusarve selgmisest osast (dorsaalsest) tulevad sensoorsed ehk tundlikkust juhtivad – osa mittetahtlikud (ei vaja teadvuse kontrolli) juhteteed. Seljaaju kõhtmisest ehk ventraalsest osast tulevad motoorsed juhteteed. • KÕIK HIERARHILISE KONTROLLI ALL • PS- tahtlik motoorika, peenmotoorika Seljaaju juhteteed • BG- vastutavad asendi ja tasakaalu eest
annaabi.ee 
