Looja, kes hukkus loodu tõttu Basil - introvertne kunstnik, kes pidas lugu ilust, armastusest, kunstist ja tunnetest. Mees armus 17-aastasesse Dorian Graysse, kellest sai tema muusa, mõte elus ning see noore ja ilusa mehe usaldamine sai kunstnikule ka saatuslikuks. Kui Basil kohtas Doriani, armus kunstnik esimesest silmapilgust. Dorianist sai Basili inspiratsiooniallikas ning see periood kujunes kunstniku kõige viljakamaks loomingu perioodiks. Basil maalis Dorianist maagilise maali, mis mõjutas kõiki inimesi noormehe ümber. Dorian soovis, et tema asemel vananeks hoopis näopilt. Avastades, et portree vananebki iga tema tehtud patuga, möödub 18 aastat ning Doriani välimus jääb ikka samaks ning ta elab ilma vähimagi vanaduse märgita amoraalset elu. Basil läks enne lahkumist
Näitlejatöö on samuti rahuldav. Kuigi ,,Dorian Gray" on hea film, kaasnevad sellega ikkagi ka mõned miinused. Esimene ja vast kõige suurem miinus oli raamatu ja linateose vaheline lahknevus. Filmist oli palju osi ära jäätud, mistõttu tundus teos kohati üsna sisutühi. Ilmselt on selles süüdi ka minu jaoks liiga pikk ning veniv algus. Selle oleks saanud lõigata ikka palju lühemaks ning tuua sisse kohti raamatust, mis olid väärt linateosesse pääsema. Filmis tehti Dorianist ka üks suurustav ja laiav rikas mees, kes pidevalt käis pidudel, kuid paberkandjal oli ta hoopis huvitatud kirjandusest ning igasugusest käsitööst, aga ka usunditest ja liikumistest. Filmi lõpp oli hea, see kuidas see maal lõpuks Dorianist võitu sai ning ta sellest mõõga läbi lõi, kuid liiga hollywoodlik. Raamatu lõpp meeldis mulle rohkem. Olles lugenud nii raamatut, kui vaadanud filmi võin väita, et raamatut ja filmi võrreldes on
Dorian aga võttis vastu kõik, mille Harry talle ette söötis, jättis selle meelde kui puhta kulla, ja elas selle järgi. Tekkinud vastuolus tema enda puhta hinge ja uute ideede vahel ei saanud ta endaga hakkama, esimesena väljendus see Sibyli juhtumis... Võttes vastutuse kellegi nõrga eest, suutmata endagi eest hoolitseda, hukutas ta süütu nooriku. See juhtum, põhjused ja protsess ei jäta Dorianist kuigi targa inimese muljet. Elementaarne on oma tunnetes selgusele jõuda, teada mida ja keda tegelikult tahetakse sellest suhtest, enne kui hetkelist kiindumust hakata kutsuma oma elu armastuseks. Pakun, et Wilde ei mõelnudki et Doriani tegelik elu armastus võis olla mõni naine, pigem tema ise. Narkissism on hukutav. Püüdes elada paremini ja rohkem kui inimesele määratud, saab Dorianist egoistlikes püüdlustes ilu poole hukatus nii endale kui teistele
Viimane on Doriani täielik vastand. Pahelise iseloomuga lord kütkestab pahaaimamatu noormehe, tõmmates ta samm-sammu haaval oma pahelisse maailma. Basil armastab Doriani ja püüab oma noort sõpra hoiatada, kuid viimane otsib seiklusi ja oma raskel eluteel neid ka saab. Romaani jooksul muutuvad kõik tegelased, kui välja arvata Dorian ise. Nimelt maalis Basil portree, millese pani kogu oma hoolitseva hinge ja armu. Portree oli Dorianist ja tõeline meistriteos. Lord Henry soovitas Basilile oma tööd kõigile näidata, kuid kunstnik väidab, et see portree polnud tavaline. Selles oli justkui killuke teda ennast. Dorian seevastu armub sellesse pilti ja nõuab tööd endale. Basil ei vaidle talle kunagi vastu. Nõudja saabki oma. Vahepeal huvitub Dorian teatrist, kuid seda ühel kindlal põhjusel Sibyl Vane. Sibyl oli noor ja andekas näitlejatar, küll kodanluse hulgast, kuid väga ilus. Ta elas teatriga
Teda lummas Doriani ilu ja ka see, et Dorian ise ei teadvustanud endale missugune ta välja näeb. Basil on minu meelest see, kes hoiab Doriani tagasi, et ta ei kalduks lõplikult õigelt teelt kõrvale. Basili tapmisega on Dorian hukule määratud, tema hinge ei saa enam päästa. Basil teadis, et Henry mõtted suudavad Doriani mõjutada ja üritas teda hoiatada ja talle meelde tuletada, et Henry mõtted ei ole puhas kuld, aga Dorian ei kuulanud teda. Basil oli kaastundlik, hoolis Dorianist ja uskus temasse. Henry Wottoni mõtted kehastasid kõike halba, aga ise ta halb ei olnud. Väitis, et ilu ja nauding on ainsad väärtuslikud asjad. Tema mõtted ja ideed olid ebamoraalsed. Ta armastas gini ja sigarette, lubas endale lõbumajas käimist, aga ta ei olnud õel, lihtsalt otsekohene. Vahel jäi mulje, et ta püüdis Dorianist vormida meest, kes ta ise olla ei julgenud. Kuigi ta teadis, et Dorian ei ole ingel, kuna ta ise oli mehe juhtinud
Naiivsest poisist koletiseks Dorian Gray tuli linna noore maapoisina, keda oli lapsepõlves halvasti koheldud. Kohtudes Henryga, on Dorian valmis järgima iga sõna, et sobituda kõrgesse seltskonda. Henryle ei jää see märkamata ning ta hakkab Doriani omamoodi manipuleerima. Tekib küsimus, kas Dorian on koletis, sest hoidis naiivselt kinni Henry igast sõnast? Basil, kunstnik, kes maalis Dorianist portree, hoolib temast ning proovib teda Henryst eemale hoida. Ta on ka esimene, kes näeb, kuidas Henry müjutused muudavad Doriani järjest külmemaks ja tundetumaks. Samamoodi nagu Basil, proovib Doriani aidata ka Sybl. Dorian näitab Basile, mis on tema portreest saanud ning ütleb, et ta on jumal. Kuid Basil ei nõustu, vaid leiab, et Dorian on deemon ning see pilt on vaja hävitada. Sellega õigustabki Dorian Basili tapmist.
,,Dorian Gray portree" Basil Hallward, kes oli kinnine ning omaette kunstnik, maalis Dorian Grayst portree, mis muutub järjest rõvedamaks, koledamaks ja kurjemaks.. Ta panustas sellesse maali väga palju iseendast. Ta oli kunstnik, kes oli lummatud Doriani ilust, kunstnik kes armus kirglikult noormehesse. Dorianist sai tema kinnisidee. Ta väärtustas poisi ausust ning puhast südametunnistust. Sellest noormehest sai talle ka muusa, keda ta ikka ja jälle maalis, tõstes Doriani enesehinnangut üharohkem. Dorian aitas Hallwardil mõista tema kunstilist potentsiaali. Nende kahe suurest armastusest, kasvas midagi hullemat. Dorian hakkas Basilist eemale hoidma, ning ühel päeval, kui Basil Doriani juurde läks, anus ta noormeest, et ta muudaks oma elu paremaks ning palvetaks koos Basiliga
funktsiooni täitmast ning omandas esialgse ilme. Portree inetus kandus aga surnukehale üle. Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus" võib samuti pidada peategelase südametunnistuse portreeks, sest suurem osa romaanist kirjeldab Raskolnikovi hingeseisundit pärast kuritöö toime panekut. Nagu ka Dorian Gray kannab Raskolnikov rasket hingekoormat, püüdes samas välja näidata, et kõik on korras. Kuid erinevalt Dorianist murdub Raskolnikov ühel hetkel ning tunnistab oma kuriteo üles. Dorian püüab aga oma tegelikku hingeelu saladuses hoida. Üks põhjustest, miks Dorian kunstniku tappis, võis olla hirm Basili ees. Dorian võis karta, et Basil, olles näinud oma sõbra tundmatuseni muutunud portreed, kohutava saladuse avalikustab. Arvan, et igaüks on oma südametunnistuse portreteerija. Inimese südametunnistuse täielik portree kujuneb tema elu jooksul. Seda kujundavad tema patud ja heateod
surra?Nii palju mõrvasid, kui palju pahesid on või siis mitte ühtegi mõrva. Dorian pidi mõrvama iseenda, kuna tal oli nii palju pahesid hinge peal. Dorian mõrvas kaudselt Sibyli(võttis mürki), kuna ei armastanud teda. Dorian tappis Basili, kuna Basil oli nii shokeeritud nähes maali, mis oli jõledaks muutunud, mis ajas Doriani endast veel rohkem välja ja meeltesegaduses lõigi Basilile noa selga. Teine põhiprobleem on milleni viib liigne kiitus?Basil ja Henry olid Dorianist nii vaimustes ja ülistasid teda, mis tõstis Doriani enesehinnangut tohutult. Dorian hakkaski end liigselt ilusaks pidama ja ei suutnud taluda, kui nägi, et teda kujutav maal tema pahesid näitab. Dorian Grey on noor ja rikas iludus, näeb välja nagu 20, tegelikult on 40, alguses puhta südamega mees, kuid hiljem südamel palju pahesid (süüdi Sibyli enesetapus, mõrvas Basili, mängis naistega), ta proovis oma elu muuta, aga ei saanud sellega hakkama.
funktsiooni täitmast ning omandas esialgse ilme. Portree inetus kandus aga surnukehale üle. Dostojevski romaani ,,Kuritöö ja karistus" võib samuti pidada peategelase südametunnistuse portreeks, sest suurem osa romaanist kirjeldab Raskolnikovi hingeseisundit pärast kuritöö toime panekut. Nagu ka Dorian Gray kannab Raskolnikov rasket hingekoormat, püüdes samas välja näidata, et kõik on korras. Kuid erinevalt Dorianist murdub Raskolnikov ühel hetkel ning tunnistab oma kuriteo üles. Dorian püüab aga oma tegelikku hingeelu saladuses hoida. Üks põhjustest, miks Dorian kunstniku tappis, võis olla hirm Basili ees. Dorian võis karta, et Basil, olles näinud oma sõbra tundmatuseni muutunud portreed, kohutava saladuse avalikustab. Arvan, et igaüks on oma südametunnistuse portreteerija. Inimese südametunnistuse täielik portree kujuneb tema elu jooksul. Seda kujundavad tema patud ja heateod
Tõstes sellega lihtsalt inimese enesehinnangu liiga kõrgele. Seda tõsta aitas ka teine ,,kunstnik" Henry kes võlus oma jutuga ja viies Doriani halvale teele. Sõltudes teiste arvamustest lasigi ta Henryl enda ilusa elu luua. "Noorus on ainus asi mida tasub omada." Sellest lausest sõltus suurel määral Doriani elu kuna ka tema arvas, et oleks lahe lõpmatuseni noor olla ja nautida seda elu. Selle soovi ta saab teoks teha tänu Basilile, kes maalis suurepärase maali Dorianist. Teades seda, et ta võib lõppmatuseni noor olla, hakkas ta tegema kõike seda mida ei tohiks teha. Elades elu millel polnud mitte mingit mõtet. Teiste inimeste tunded ei olnud tema jaoks üldse mitte tähtsad. Mängides lihtsalt inimeste tunnete ja eludega. Sibyl oli andekas noor neiu kellese Dorian armus ja tüdruk vastas samaga. Dorian armus veel tema andesse, mis ka rikkus selle suure ,,armastuse". Tüdruku süda oli
tõstis Doriani enesehinnangu väga kõrgele. Basil ei julge Doriani Henryle tutvustada, kuna kardab, et Henry muudab Doriani. ,, Dorian Gray on minu kõige kallim sõber. Ärge rikkuge teda. Ärge püüdke teda mõjutada. Teie mõju oleks halb. Ärge võtke minult seda ainukest inimest, kes annab minu kunstile kogu võlu, mis tal iganes on : minu kui kunstniku elu oleneb temast. Pidage seda meeles, Harry, usaldan teid!" Kui nad kohtuvad on Henry Dorianist suures vaimustuses Henry surub Dorianile oma imelikke ja veidraid mõtteid peale. Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Selle peale Dorian eemaldub Basilist ja hakkab aina rohkem Henryga suhtlema. Aastate möödudes, on Dorianiga juhtunud mitmeid seiku aga lord Henry on jäänud kiivalt Doriani kõrvale
Juba üsna lühikese ajaga on prints Võlujast saanud prints Julmus, kes ihkab vaid naudingute ja ihade rahuldamist. Teda ei huvita enam isegi teiste arvamus ja temast levivad kuulujutud. Henry on keskealine aadlik, kes naudib teiste inimestega mängimist. Lord oli tugeva kuid omapärase elufilosoofiaga, milleks oli hedonism. Basil on kunstnik, kes oli vaikne, endassetõmbunud ning ei sallinud suurt seltskonda. Tema maalis Dorianist portree, mis sai noormehele saatuslikuks. Basil oli ausate põhimõtetega ning ei sallinud petmist ega saladusi. Tahtis Doriani hoida Henryga suhtlemast, sest teadis lordi halba mõju. 2) Missugusest moraalist räägib Wilde ma teoses? Wilde soovib lugejatele meelde tuletada, et halb seltskond rikub head kombed. Dorian oli nooruses heasüdamlik ja siiras, kuid pärast tutvumist Henryga muutub aja jooksul temasarnaseks
Ta avas justkui Basili silmad, mistõttu suutis kunstnik näha ilu esemetes, millele ta polnud varem tählepanu pööranud. Dorian Gray oli tema jaoks iluideaal ning ta ütles, et ükski kunstnik ei suudaks eales jääduvstada kogu tema kaunidust kunstiteosele. Peategelane ei olnud tema jaoks lihtsalt modell, ta oli midagi palju rohkemat. Basil ei olnud kunagi varem kohanud kedagi nii puhast, rikkumata ja samas nii mõistatuslikku. Tema ilu oli nii veetlev, salapärane ning portreed Dorianist pidas ta oma suurteoseks ja meest ise koguni oma kunsti aluseks. Henry Wottonile tähendas Dorian Gray hoopis muud, kui Basil Hallawardile. Kuigi Dorian köitis teda väga palju, avaldas ta Henryle teistsugust mõju kui Basilile. Henry tahtis olla tema valitseja ning teda justkui omada. Teoses on öeldud, et Dorianiga vestelda oli justkui mängida viiulit, nimelt vastas ta igale poognatõmbele ja liigutusele. Henry jaoks oli ääretult põnev allutada kedagi teist oma mõjule
materjaalselt äärmiselt rikas ning inimesed käisid just sel põhjusel tal järgi. 1.7 Doriani allakäigus ei ole süüdi keegi muu kui tema ise. Kuigi ta väitis, et kunstnik maalis temast selle neetud portree ning rikkus tema elu ära, oli ta ise oma ilust pimestatud ega mõelnud tagajärgedele. Nagu ennegi öeldud, ta elas momendis. Ta ei suutnud ka aru saada, et ta sõbrad tahtsid talle ainult head ja teda õigele teele suunata. Kuid siiski sai lõpuks hirm Dorianist võitu. Ta kartis näha end lagunemas ja muutumas. 1.8 Minule Dorian ei meeldinud. Ta oli nii enesekeskne ning suutis mõelda ainult endale. Ta ei saanud aru, kui teda taheti aidata. Oma muredega ta ei tõmmanud vaid enda, vaid ka teised halva tee peale ja õnnetuste poole. Veelkord, ta elas momendis ja ei suutnud arvestada tagajärgedega endale ega teistele. 2.0 Lord Henry: Teadja, äärmiselt seltskondlik, naistemees, jutustaja, rahulik, abivalmis. Ta oli lahedalt seltskondlik
inimene olnud. Kuid siis ei oleks ka see raamat see olnud mis ta oli. 16. Minule isiklikult meeldis see teos. Huvitav lähenemine oli kuidas inimese patud ja inimese pahed joonistuvad maalil olevale pildile. Kuidas nii õilis noor inimene oma hinge saatanale müüs. Pakun, et Wilde ei mõelnudki et Doriani tegelik elu armastus võis olla mõni naine, pigem tema ise. Liialdane enesearmastus on hukutav. Püüdes elada paremini ja rohkem kui inimesele määratud, saab Dorianist egoistlikes püüdlustes ilu poole hukatus nii endale kui teistele. Autor näib hoiatavat nii väärtuste iseenesestmõistetavateks pidamise kui ülehindamise ja liialduste eest ükskõik milles.
inimene olnud. Kuid siis ei oleks ka see raamat see olnud mis ta oli. 16. Minule isiklikult meeldis see teos. Huvitav lähenemine oli kuidas inimese patud ja inimese pahed joonistuvad maalil olevale pildile. Kuidas nii õilis noor inimene oma hinge saatanale müüs. Pakun, et Wilde ei mõelnudki et Doriani tegelik elu armastus võis olla mõni naine, pigem tema ise. Liialdane enesearmastus on hukutav. Püüdes elada paremini ja rohkem kui inimesele määratud, saab Dorianist egoistlikes püüdlustes ilu poole hukatus nii endale kui teistele. Autor näib hoiatavat nii väärtuste iseenesestmõistetavateks pidamise kui ülehindamise ja liialduste eest ükskõik milles.