Teiselt poolt, religiooni kõikidel avaldustel oli ka ühiskondlik ja poliitiline tähtsus. ,,Pühadus" on kreeklastel alati seotud kogukonna ühtsust säilitava kultusega ning sellel pole suurt pistmist inimese siseeluga ega üksikisiku moraaliga. ,,Jumalavallatult" käitub see, kes rikub kogukonna norme, olgu ta isiklikult siis moraalselt süüdi või mitte. Isegi kui keegi on kogemata kultuseeeskirju rikkunud, tuleb teda karistada või ta ,,lunastada". (Dommermuth-Gudrich 2004: 14-15) Müüt: pärimus ja lugu Valdav osa kreeka usundist on meieni jõudnud müütide kaudu. Filosoof Platon (427-347 e.m.a) oli esimene kreeklane, kes kasutas sõna mütoloogia. Müüdi all pidas ta silmas vaid väljamõeldud tegelasi sisaldavaid lugusid. Hiljem väitsid mõtlejad, et kreeka müüdid ja legendid on seotud ajalooliste sündmustega ja et jumalad olid algselt olnud väljapaistvad inimesed, keda tänulik rahvas pärast surma jumalatena austas. (Day 2007: 5)
Maailma loomine Antiik-kreeklaste müütide järgi Enne maailma algust oli kreeklaste meelest Kaos (Chaos), segadik. Sama mis ,,tohuvabohu", mis Piibli loomisloos valitses enne maailma loomist. Kaos ei olnud eimiski. Kuid siiski ka mitte midagi enamat. Sest ei olnud eelnevat ega jrgnevat, ülemist ega alumist, paremat ega vasakut, eesmist ega tagumist. Ega õige ja vale reegleid. Et maailmast saaks maailm, tuli luua kord. Seda nimetasid kreeklased Kosmoseks ja kosmos thendab ka ,,midagi ilusat", mingit kaunistust. Kreeklased armastasid korrastatud maailma mägede, tasandike, jõgede ja meredega, loomade ja taimedega ning inimeste linnadega selle sees. Inimeste seadustel ja tavadel põhinev kord peegeldas looduse korda. Ent kord ei jää kunagi alatiseks püsima, nagu ütles poliitiline kogemus: kodanike või linnade vahel võisid puhkeda sõjad, need olid veel hullemad, kui looduskatastroofid, s...
Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Athena sümboliks on öökull, keda seostatakse ka tänapäeval tarkusega. Apollon Zeusi ja Leto poeg, jahijumalanna Artemise kaksikvend. Üks kreeka religiooni tähtsamaid jumalusi: valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Apollon oli nägus, igavesti noor. Väljendile ,,ilus nagu noor jumal" on aluse pannud just müüdid Apollonist. Gerold Dommermuth-Dudrich kirjutab temast vägagi ülevaatlikult ning põhjapanevalt järgmist: ,, Ta ei ole enam ,,nooruk" ja ei ole veel päris mees, tal on väga hea välimus, atleetlik kehaehitus, ta on sportlik, tervisest pakatav, iseteadlik, osavõtmatu, intensiivse ja pisut arrogantse silmavaatega. Tippsportlane. Loorberitega pärjatud võitjatüüp. Tegelane, kes võib armastada, aga ka vihata. Tema vaenlane ei tahaks keegi olla. Tema naeratus laseb aimata, et ta võib olla julm
Achilleus Achilleus on müütiline vanakreeka kangelane, Peleuse ja Thetise poeg. Achilleus oli ka Homerose ,,Iliase" kangelane, kuna ta oli vapraim kreeklane Trooja sõjas. Achilleusi oli haavatav vaid ühest kohast, kannast. Kui Achilleus veel väike oli, siis tema ema kastis ta Styxi jõkke, kuid hoidis samal ajal kinni poisi kannast, mis seetõttu vett ei puutunud. Kõik, mis ...
silmavaatega. Tema nahk lõhnab mägirohtude, päikese ja mere järele. Temast õhkuv jõud lummab kõiki. Apollon on tegelane, kes võib armastada aga samamoodi ka vihata. Tema naeratus on pisut hullumeelne, mis laseb aimata, et ta on julm. Ta on kiindunud muusadesse ja suurepärane muusik, ta on intelligentne- Ta näeb igat vale läbi. Lühidalt öeldes on ta macho (mehelik, veidi ülbe, egoistlik) ideaalkujutis. (Dommermuth-Gudrich, Gerold, 2004. Müüdid: Tuntumad Vanakreeka Müüdid. Apollon. Gerstenberg Verlag. Lehekülg 50) Eri aegadel ja paikades on Apollonit peetud valguse, päikese, tõe, muusika, ennustamise, arstikunsti, ravimise, katku, luule, kunstide, vibulaskmise, oraaklite, templite, teadmiste ja särava nooruse jumalaks. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. Etruskide kreekamõjulises mütoloogias tunti teda Apulu nime all. Samuti austati teda Apollo nime all Vana-Roomas ning
Mõne aja pärast, kui Paris oli juba täiskasvanu, läks ta troojasse tagasi. Seal tunnustati teda kui printsi ja võeti vastu vanemate kuningakotta. Kuna Aphrodite lubadus ei pidanud vett, läks Paris Helena juurde ja röövis ta ja viis Troojasse. Kui Sparta kuningas sellest teada sai korraldas ta sõja. See viis Trooja sõjani ja Trooja langemiseni. Materjalid mida kasutasin Raamatud: 1) Noorukite entsüklopeedia Müüdid, legendid, kangelased 2) Gerold Dommermuth Gudrick 50 klassikut, müüdid 3) Richard P. Martin Vana-Kreeka müüdid 4) E.Hamilton Antiik mütoloogia 5) Kuldseid lugusid laiast maailmast 6) Leo Hjortso Kreeka jumalad ka kangelased 7) Robert Graves Kreeka müüdid Internet: 1) www.annaabi.ee 2) Google pildiotsing
myastrologybook.com/Aphrodite-VenusPg65- [email protected] · http://et.wikipedia.org/wiki/Hermes · ,,Hermes" http://etc.usf.edu/clipart/1400/1463/hermes_1_lg.gif · http://et.wikipedia.org/wiki/Artemis · ,,Artemis- jahi- ja kuuumalanna" http://www.archeryhaven.com/Archers/Pictures/Artemis.jpg · http://et.wikipedia.org/wiki/Hephaistos · "Hephasitos" http://z.about.com/d/atheism/1/0/K/Q/Hephaestus-l.jpg RAAMATUD: · Dommermuth Gudrich, Gerold ,,Müüdid : tuntumad vanakreeka müüdid ,, Tallinn : TEA Kirjastus, 2004, 2006, 311 lk 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium · Gerhald Fink ,,Kes on kes antiikmütoloogias" Tallinn: Avita, 2000, 327 lk · Loe Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased" Tallinn: Tänapäev, 2003, 311 lk 2008
annaabi.ee 
