tänu ühtsele turule. Rotterdami saabub aastas 32 000 ookeanilaeva ja ligi 87 000 alust Euroopa siseveekogudelt ning kokku saab sadamas tööd üle 90 000 inimese. Sadama aastane käive ulatub ligi 600 miljoni euroni. Sadama põhilised kaubagrupid on vedellastist toornafta ja naftatooted, puistlastist rauamaak, selle jäägid ja süsi. Eksport Ekspordi poolest on Holland maailmas viiendal ning Euroopas (Saksamaa ja Prantsusmaa järel) kolmandal kohal. Dominantsel kohal on ka re-eksport (60-70% impordist taaseksporditakse) ja äriteenuste sektor, mis tänu Rotterdami sadamale (kaubamahtude poolest maailma suurim sadam) toodab 2/3 SKP-st ja hõivab 2/3 tööjõust. Rotterdami sadam võtab igapäevaselt vastu ja töötleb tohututes kogustes naftat, mis laevatatakse edasi Lääne-Euroopasse. Sadamad, kütuse ja energiasektor, märkimisväärne toiduainetetööstus ja lillekasvatus ongi peamised põhjused, miks
Ristamine, mille puhul jälgitakse ühe tunnusepaari pärandumist, nt sinised silmad-pruunid silmad, kollane-roheline hernes 2.Mida nim. homosügootsuseks, mida heterosügootsuseks? Homosügootsus on geenivariant, kus mõlemad alleelid on dominantsed või retsessiivsed – AA/aa/BB/bb Heterosügootsus on geenivariant, kus üks alleel on dominantne ja teine retsessiivne – Aa/Bb 3.Millist alleeli nim dominantseks, millist retsessiivseks? Kuidas neid tähistatakse? Dominantsel alleelil avaldub tunnus, seda tähistatakse suure A või B-ga. Retsessiivse alleeli tunnus ei avaldu ning seda tähistatakse kahe väikse a või b-ga. 4.Millisel juhul ja milleks kasutatakse geneetikas analüüsivat ristamist? Seda kasutatakse tõu- ning sordiaretuses. Seda kasutatakse, et teha kindlaks kas katseloomad või taimed on homo- sügoodid või heterosügoodid, selleks tuleb dominantse tunnuse kandjat ristata retsessiivse isendiga. 5
Emasel on võimalus valida oma isast, kui ta selle leidnud on, siis liigub ta ringi ja antud isane jälitab teda, vahepeal emane loom peatub, et meessoost isend teda silmist ei kaotaks ning lõpuks jõuavad nad vette, kus toimub paaritumine. Paaritumisel läheb isane emase taha ning paaritumisprotsessi käigus võivad nad vahepeal sukelduda. Kapibaarad võivad mitu korda järjest astuda seksuaalsesse ühtesse. [], [] Siiski on ka siin eelis dominantsel isasel, muidugi ei suuda ta paarituda kõigi oma karja emastega ja seda kasutavad ära teised karja isased. Kuid siiski emased soovivad paarituda karja juhiga, siis nad annavad talle rohkem aega ja võimalust nad on dominantse isase järel kauem valmis ootama. Kuigi aegajalt saavad paarituda karja tavalised isased loomad, siis karjajuht saab neist olulisemalt regulaarsemalt paarituda. Isastel kapibaaradel on viljastamisvõimalised spermarakud elu lõpuni
dominantseks geeniks on halli varvust maarav geen, mis norgendab pigmendi sunteesi ja pohjustab valkjas-halli varvuse. Geen B maarab musta varvuse, b -raudja. Hallide (RRBB) ja raudjate (rrbb) omavahelisel ristamisel saadakse F1-s koik hallid (RrBb), F2-s aga halle 12/16 (R-B-ja R-bb), 3/16 musti (rrB-) ja 1/16 raudjaid (rrbb). Dominantne epistaas lahknemissuhtega 13:3 ilmneb sel juhul, kui hupostaatilise geeni retsessiivsel alleelil on samasugune fenotuubiline avaldumisviis kui dominantsel inhibiitoralleelil (A=b). Naiteks leghorni tougu lindudel on valge varvus pohjustatud pigmendi sunteesi blokeeriva dominantse geeni (I) toimest, ehkki neil esineb ka sulestiku pigmentatsiooni maarav geen C. Plimutroki toul on aga valge sulestikuvarvus retsessiivne tunnus ja seda Duplikaatsus Duplikaatse ehk kordse geenitoime puhul kujundavad uhe ja sama dominantse tunnuse kaks dominantset geeni, kusjuures nende koostoime ei erine fenotuubilise avaldumise poolest
«buldog- deksterid kerrid vasikad» 1 : 2 : 1 Dominantne geen, mis määrab deksteritüüpi kehaehituse, on samaaegselt retsessiivse letaalse toimega. Alleel Al on antud juhul kahesuguse toimega määrab omapärase keha- ehituse ja kahekordses doosis (Al Al) tingib loote hukkumise. Seepärast märgitakse dominantse geeni juurde indeks «l» - letaalne. Analoogilisi näiteid, kus dominantsel geenil on retsessiivne letaalne toime, võib tuua ka teiste loomaliikide puhul: karakull-lammaste hall villavärvus, hõberebaste plaatinavärvus, hiirte kollane värvus, kanade lühijalgsus jt. Geene, mille letaalne efekt on dominantne, olenemata geeni enda dominantsusest või retsessiivsusest, pole põllumajandusloomadel kirjeldatud. Tõenäoliselt elimineeritakse need alleelid loodusliku valiku toimel kohe pärast mutatsiooni tekkimist.
Komplementaarsed geenid annavad fenotüübilisteks lahknemissuheteks dihübriidide ristamisel 9:3:3:1, 9:7, 9:6:1 vi 9:3:4. Esimese lahknemissuhte (9:3:3:1) näiteks vib tuua harjavormide päritavuse kanadel (Heinaru). 58. Mis on geenide epistaatiline toime? Epistaas - üks geen surub alla teise (teiste) geeni avaldumise. Epistaas jaotatakse dominantseks ja retsessiivseks epistaasiks. Esimesel juhul on epistaatiline geen dominantne (A>B, b), teisel juhul retsessiivne (aa>B, b). Dominantsel epistaasil on omakorda kaks eri vormi A=b ja Ab. Lahknemissuhe 9:7 (Heinaru) 59. Mis on geenide duplikaatne toime ja millised lahknemissuhted tekivad? Duplikaatse e. kordse geenitoime puhul kujundavad ühe ja sama dominantse tunnuse kaks (vi mitu) dominantset geeni, kusjuures nende koostoime ei erine fenotüübilise avaldumise poolest nende eralditoimest (A-B-=A-bb=aaB-). Retsessiivne tunnus ilmneb ainult neil isendeil, kelle genotüübis
raputamata. Fenüülketonuuria – retsessiivne aminohapete metabolism efekt. Mutatsiooni osas homosügootsetel väikelastel koguneb ajju toksiline ühend, mis põhjustab vaimset alaarengut. Toksilise ühendi kogunemist saab takistada, kui dieedis vähendada aminohappe fenüülalaniini hulka minimaalsele tasemele. Bioloogilise keskkonna mõju Kiilaspäisus. Kiilaspäisust määrav alleel avaldub sugupooltel erinevalt: meestel dominantsel ja naistel retsessiivselt. Põhjuseks on meessuguhormoon testosteroon, mida on meestel rohkem. GEENI PENETRANTSUS – juht, kus indiviidil ei ilmne tunnust isegi siis, kui tal esineb vastav genotüüp. Geeni penetrantsuse näiteks on inimesel polüdaktüülia – lisasõrmede või lisavasvaste olemasolu. Seda põhjustab dominantne mutatsioon P, mis avaldub vaid osadel selle alleeli kandjatel.
Kromatiidid hästi nähtavad mikroskoobi all. Deletsioonid: Algab kromosoomi katkemisega. Otsad liimuvad, ei ole telomeerset kaitset. Indutseeritakse temp., kiirgus, viirused, transposoonid, kemikaalid, ka rekombineerumise vead. Ei taastu; DNA puudub. Tsütogeneetiliselt näha, ka polüteensetel kromosoomidel. Deletsiooni efektid: Homosügoodil ühe alleeli del on ikka normaalne. Del heterosügoodil normaalne või mutantne (võimaklik letaalne). Pseudodominantsus - del dominantsel geenil viib retsessiivsele fenotüübile. Tsentromeeri del viib tavaliselt kromosoomi kadumisele Duplikatsioon kromosoomi segmentide kahekordistumine. Tandem, pöördtandem ja terminaalsed tandemduplikatsioonid on põhilised 3 dupl. Tüüpi. Geeni perekonnad on duplikatsiooni teel tekkinud: Hemoglobiinid: a-ahela geenid ühes ja b-ahela geenid teises kromosoomis. Igas Hb geenis on mitu ORF'i; täiskasvanul ja embrüol erinevad hemoglobiinid. Sama kromosoomi Hb on sama
annaabi.ee 
