* SONAAT: teos soolopillile * INSTRUMENTAALKONTSERT e soolokontsert: teos soolopillile ja orkestrile * CONCERTO GROSSO : teos barokktriole ja orkestrile * SÜIT: mitmeosaline orkestriteos. Eelkõige tantsusüidid * PRELÜÜD JA FUUGA Fuugavorm *Keerukaim polüfooniline vorm *Fuga-,,põgenemine" it. k *Arenes välja barokkajastul, peamiselt J.S Bachi loomingus (,,HTK I") *Vorm jaotub 3 põhioskas: Ekspositsioon- teemade esitlus põhi-ja dominanthelistikus Töötlus- teemade läbiviimine muudes helistikes Repsriis- põhihelistikku naasemine Uusi zanre barokkajastul *Vokaalinstrumentaalsed suurvormid: ooper, oratoorium, kantaat Kõigil neil kolmel on sama esituskoosseis: orkester, koor, solistid Kõik jagunevad: orkestri-ja koorinumbrid; aariad, retsitatiivid(poollauldes kõnelemine, loo rääkimine) Ooper
Kammermuusika on ansamblimuusika - muusika väikesearvulisele koosseisule, kus igal esitajal on oma partii Sonaaditsükkel : I osa - kiire (allegro) II osa - aeglane III osa - tantsuline (menuett) IV osa - kiire Sonaadivorm (e. sonaat allegro vorm) Sissajuhatus ei esine alati Ekspositsioon kaks teemat, peateema taval. aktiivsem, põhihelistikus kõrvalteema taval. leebem, dominanthelistikus Töötlus - teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid.... Repriis ekspositsiooni kordus mõningaste muudatustega, loob raamid, terviku, põhihelistikus Coda (tõlkes saba) lõpetav lõik, ei esine alati Mozarti 40. sümfoonia g-moll I osa loodud sonaadivormis Kujuneb tänapäevani kasutatav orkestrikoosseis sümfooniaorkester (kr k symphonia-kooskõla) Sümfooniaorkestri koosseis:
timpaneid. Divertisment Meelelahutuslik tsüklilike orkestriteos 18. sajandil. Rapsoodia Instrumentaalmuusika zanr, mis on üheosaline vabavormiline heliteos, mis tavaliselt põhineb rahvaviisidel Ekspostisoon Algab peateemaga peahelistikus. Tavaliselt on see jõuline, energiline ja mehine teema. Peateemale järgneb sidepartii, mis viib uude helistikku (tavaliselt dominant-helistikku). Kõrvalteema kõlab dominanthelistikus. See on enamasti laulvam ja lüürilisem kui peateema. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. Sonaadivormi 1. osa, milles esitatakse teemad. Töötlus Sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatum keskosa. Sonaadivormi kõige pingelisem osa, mida iseloomustavad helistike vaheldumised. Siin kasutatakse ekspositsioonis kõlanud teemade iseloomulikke motiive ja nende vastandamist või põimumist. Repriis Heliteose algmaterjali kordav vormiosa
erinevate teemadega), variatsioonid, sonaadivorm, kammermuusika vormid( väikesele keelpilliorkestrile loodud teosed). Sonaadivormil põhinevad järgmised uued instrumental- muusika zanrid sonaadi osad - Sonaadivorm (e. Sonaat-allegro vorm – esimese liikumise vorm. Mitmeosaliste teoste populaarne esimese osa ülesehitus) 1) Sissejuhatus – ei esine alati 2) Ekspositsioon – esitletakse: 2.1) peateemat – aktiivsem (põhihelistikus) 2.2) kõrvalteemat – leebem (dominanthelistikus) 3) Töötlus – teemade arendamine, vastandamine, erinevad helistikud, muudetakse teemasid... 4) Repriis – ekspositisooni kordus muudatustega, loob raamid, terviku (põhihelistikus). (Muudetakse meloodiat, sõnu, kuid põhineb siiski algteemadel) 5) Coda – lõpetav lõik, saba (ei esine alati) mis on: kvartett; trio; duet; aaria - klassikaline keelpillikvartett (Haydn) on teos 4 keelpillile – I viiul, II viiul, vioola e. altviiul, tšello (4 osa)
Samalaadseid sümfooniaid kirjutas ka Johann Sebastian Bachi noorim poeg Johann Christian (1735-1782), kes oli ka edukas ooperilaulja. Varaklassikalisele orkestrimuusikale on iseloomulik hoogne ja pulseeriv rütmika ning lihtne harmoonia. Tavalised on mitme teema kasutamine ja järsud karakterikontrastid teemade vahel avalõik (toonikahelistikus) on reeglina jõuline ja energiline ning sellele järgneb kontrastina lüüriline kõik (dominanthelistikus). Kahe põhihelistiku ning neile vastavate erinevas karakteris teemade vastandamine on klassikalise sonaadivormi alus. Sonaadivorm koosneb reeglina kolmestlõigust. 1. Ekspositsioon esitlebomaettelõikudeskahtpeamisthelistikku toonikatpeapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on kummalgi lõigul oma teema, nende selgemakseristamiseks. 2. Töötlus sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt ka pingestatuma
Vorm- reeglite kogum Žanr- kindlate tunnustega teose liik Valdav enamus teostest on mitmeosalised. Osadejärjestus ehk sonaaditsükkel. (3 või 4 osaline) 3 osaline: I. sonaat- allegro vormis (kiire) II. Aeglane III. kiire 4 osaline: I. sonaat-allegro (kiire) II. aeglane III. tantsuline (menuett) IV. kiire Sonaat-allegro vorm: I. ekspositsioon (peateema- jõuline, toonikas; kõrvalteema- leebe, lüüriline, dominanthelistikus. Sidepartii viib kaks teemat kokku, lõpupartii) II. töötlus (peateema töötlemine- saab helistikku vahetada, rütmi muuta, erinevad pillid, mažoori ja minoori vahetamine) III. Repriis (PT, sp, KT, lp) Ronto vorm: ABACA Peateema kordub ja vahepeal peab olema vähemalt 2 vaheteemat. 1. Muusika 2. Matemaatika 3. Muusika 4. Füüsika 5. Muusika 6. Rootsi keel 7. Muusika
annaabi.ee 
