Renault Series ZE, Nissan LEAF, Tazzari ZERO. () i bio odin iz zamqh rasprostronennqh vidov zagreznenie eto gazq katorqe izdajut transportnie sredstva i 4tobi eto predotvratit ljudi zadali sebe cel vzat v ispolzovanie bologi4eski 4istoe transportnoe sredstvo 4to eto ? -- , (, . .), . Pervaja elektro mawina , . 1841 . (kak i vse ostalnoe etot avtomobil towe ne idealen i u nego est mnowestvo nedostatkov naprimer on o4en dolgo zarewaetsa i na nem mowna o4en malo proehat) · . · , « » . · . · . 2000- · . · . . Akamulatorq derwat malo energii toest nado 4awe zarewat mawinu , (, ) . . (No i takwe u etoi mowini mnogo preimuwestv .ewe mowna dobavit odnu vew 4to eta mawina dorogaja , , ne smotra na to 4to mnogie piwut ili govorat 4to oni dewevle 4em obq4naja toplevnaja mawina ) ·
o Tüvi ja lehed: Lehed on teravatipulised, tumerohelised ülalpool, allpool heledamad ja võivad olla pikkusega kuni 8 cm. Tüvi on pruunikashalli koorega. o Õitsemise aeg: aprill-mai o Õied: valged, roosad o Jaapanis kirsside õitsemisaja algus töövaba rahvuspüha. o Väidetavalt kasutasid ravimiseks kirssi juba Hippokrates ja Avicenna o Toimib aspiriiniga samaväärselt võitluses põletikuliste protsessidega. 10 kirssi= 1 aspiriinitablett Iluõunapuu o Sordid: Dolgo, Raudatie Omena, Professor August Vaga, Red Splendor, Royalty, Golden Hornet, Royal Beauty, Lõhislehine iluõunapuu, Liset, Red Sentinel, Rudolph, Profusion o Kasvutingimused: Eelistavad kasvada valgusküllases kasvukohas. Pinnas lubjarikas ja vett hästi läbilaskev. Istutamisel vahekaugus 4 m. o Suurus: 2-8 m kõrguseks. o Lehed: Lehed võivad olla rohelised, purpursed või punased. o Viljad: Pisikesed, värvus kollased ja punased. Õunu on palju, aga pole söödavad
vahel uue aasta või kevadeni välja. 'Van Eseltine' puhkedes on õienupud nagu fuksial, rasked ja rippuvad, poolenisti täidetud. Puu ei kasva väga suureks ning on meie talvede suhtes leplik. Iluõunapuu seast on valida ka rippuva võraga nn leinaõunapuu sorte, nt 'Red Jade'. Suureks ja laiavõraliseks kasvab ida-mariõunapuu. Alles hiljuti sai eestikeelse nimetuse meil haruldane japani õunapuu. Kes aga paradiisiõunapuud tahab istutada, peab taimeärist küsima sorti 'Dolgo'. Üleni tumepurpurpunase lehestiku ja tumepunaste õitega on iluõunapuu 'Royalty'. Loodusele on omane perioodiline kliimaolude kõikumine. Ohtlikud on liiga külmad talved, mida on juhtunud viimase sajandi jooksul kümmekond korda. Taimedele mõjub kehvasti ka järsk temperatuurimuutus, nagu oli 1940. Aasta jaanuari keskel, kui ühel päeval oli sula ja järgmine päev -27 kraadi. Paari päevaga langes temperatuur koguni 44 külmakraadi lähedale
Kõrgus 512 meetrit (kaasajal madalakasvulised vormid 1 6 m). Õied valged, roosad, punased. Vili on õun. 33.Õunasordid jaotumine viljade valmimis- ja säilimisaegade järgi. - suvisortideks (valmivad augustis või septembri algul), - sügissortideks (valmivad septembris või oktoobris), - talvesortideks (valmivad mitu kuud pärast koristamist). 34. Tuntumad õunte suvisordid, sügissordid, talisordid. Sügissorte: `Antonovka', `Dolgo', `Kaimo', `Kaja', `Kanni', `Karamba', `Koit', `Krista', `Kuku', `Lembitu `Liivi kuldrenett', `Melba', `Pärnu tuviõun', `Sõstraroosa', `Sügisdessertõun', `Sügisjoonik', `Tiina', `Vahur'. Talisorte:`Cortland', `Kaari', `Karksi renett', `Katre', `Kikitriinu', `Krameri tuviõun', `Liivika', `Meelis', `Paide taliõun', `Põltsamaa taliõun', `Sidrunkollane taliõun', `Talvenauding', `Tellissaare', `Veteran', `Wealthy' (`Tartu roosõun').
Õied valged, roosad, punased. Vili on õun. 3. Õunasordid jaotumine viljade valmimis- ja säilimisaegade järgi. - suvisortideks (valmivad augustis või septembri algul), - sügissortideks (valmivad septembris või oktoobris), - talvesortideks (valmivad mitu kuud pärast koristamist). 4. Tuntumad õunte suvisordid, sügissordid, talisordid. Sügissorte: `Aia ilu', `Antonovka', `Dolgo', `Kaimo', `Kaja', `Kanni', `Karamba', `Koit', `Krista', `Kuku', `Lembitu', `Liivi kuldrenett', `Melba', `Pärnu tuviõun', `Sõstraroosa', `Sügisdessertõun', `Sügisjoonik', `Tiina', `Vahur'. Talisorte: `Cortland', `Kaari', `Karksi renett', `Katre', `Kikitriinu', `Krameri tuviõun', `Liivika', `Meelis', `Paide taliõun', `Põltsamaa taliõun', `Sidrunkollane taliõun', `Talvenauding', `Tellissaare', `Veteran', `Wealthy' (`Tartu roosõun').
Seevastu õitsevad iluõunapuud enamasti igal aastal ennastunustavalt, õied on imetlusväärselt kaunid, ja kollased või punased viljad püsivad söögiõuntest kauem, vahel uue aasta või kevadeni välja. Iluõunapuu seast on valida ka rippuva võraga nn leinaõunapuu sorte, nt 'Red Jade'. Suureks ja laiavõraliseks kasvab ida-mariõunapuu. Alles hiljuti sai eestikeelse nimetuse meil haruldane japani õunapuu. Kes aga paradiisiõunapuud tahab istutada, peab taimeärist küsima sorti 'Dolgo'. Üleni tumepurpurpunase lehestiku ja tumepunaste õitega on iluõunapuu 'Royalty'. Loodusele on omane perioodiline kliimaolude kõikumine. Ohud Ohtlikud on liiga külmad talved, mida on juhtunud viimase sajandi jooksul kümmekond korda. Taimedele mõjub kehvasti ka järsk temperatuurimuutus, nagu oli 1940. Aasta jaanuari keskel, kui ühel päeval oli sula ja järgmine päev -27 kraadi. Paari päevaga langes temperatuur koguni 44 külmakraadi lähedale
Ida-mariõunapuu (Malus baccata (L.) Moench)Madal puu või kõrgem põõsas (kuni 5 m), kasvab Ida-Siberist kuni Põhja-Hiinani. Võrsed peened, paljad, lehed teritunud tipuga, 3-8 cm pikad, munajad, peensaagja servaga. Õied valged, lõhnata, 4-8 kaupa kobarjates õisikutes. Õitseb mai-juuni. Viljad kerajad, ca 1 cm läbimõõdus, kollased kuni punased, mõrud. Liik on väga külmakindel, on kasutatud aretustöös. Sort 'Dolgo' 48. Harilik pihlakas ja pooppuu Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia L.)Harilik pihlakas on Eestis tavaline alusmetsa metsaservade ja põllupeenarde puu, kasvades 10-15 m kõrguse ja 30-50 cm tüveläbimõõduga ühetüvelise, harva mitmetüvelise puuna. Areaal Lõuna-Euroopast kuni põhjas Skandinaavia ja Islandini, samuti Kaukaasia ja Krimm. Noored võrsed karvased, hiljem paljad, lehed paaritusulgjad, 11-15 lehekesega, kuni 20 cm pikad. Lehekesed saagja kuni kahelisaagja
annaabi.ee 
