kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama. · kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse hagile registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole võimalik registrist seda ise kontrollida. Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta. · kui hageja soovib hagi menetleda dokumendimenetluses (TsMS § 406), tuleb seda hagis märkida. Hagiavaldusele kirjutab alla hageja või tema esindaja. Viimasel juhul tuleb hagiavaldusele lisada ka volikiri või muu esindaja volitusi tõendav dokument. Kui hagiavalduse allkirjastab esindajana advokaat, ei pea volikirja esitama, kuid kohtul on õigus selle esitamist nõuda. Hageja või tema esindaja allkirjastatud hagiavaldus esitatakse kohtule koos selgesti loetavate ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste
kohaselt lihtsustatud korras (lihtmenetlus), järgides üksnes käesolevas seadustikus 11 Lk 63 12 Lk 64 13 Lk 65 15 sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Nimetatud menetluses peavad asjaolud olema väga selged. Vastasel korral ei anna taoline menetlus soovitud tulemusi st kiiret lahendamist. 15.3. TsMS § 406 lg 3 sätestab:, et dokumendimenetluses arvestatakse tõendina üksnes poolte esitatud dokumente ja poolte vande all antud seletusi. Tõendada võib üksnes käesoleva §-i lõikes 1 nimetatud asjaolusid ja dokumendi ehtsust või võltsitust14. Muid tõendeid vastu ei võeta ja vastuväiteid ei arvestata. Dokumendi- menetluses seletusi ei arvestata, kui, ainult vande all antud seletusi. 16. Hagita menetlus Hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel
õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 405). Lihtmenetluses tehtud lahendi peale edasikaebamisel või välisriigis tehtud kohtulahendi Eesti täitemenetluses täitmisele ja võlgniku õiguskaitsevahenditele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 ja TsMS § 4051 sätteid. Vekslist ja tsekist tuleneva raha maksmise hagi ning hagi hüpoteegist või laevahüpoteegist tulenevalt sundtäitmise läbiviimiseks menetletakse hageja taotlusel dokumendimenetluses, kui kõiki nõuet tõendavaid asjaolusid saab tõendada dokumentidega ja vajalikud dokumendid on hagile lisatud või hageja esitab need kohtu määratud tähtaja jooksul. Dokumendimenetluses ei või lisaks TsMS § 406 lg-s 1 sätestatule esitada muid nõudeid ega esitada vastuhagi. Dokumendimenetluses arvestatakse tõendina üksnes poolte esitatud dokumente ja poolte vande all antud seletusi. Tõendada võib üksnes TsMS § 406 lg-s 1 nimetatud asjaolusid ja dokumendi ehtsust või võltsitust
omal algatusel teha täiendava otsuse, kui: 1) mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata; 2) hageja õigust tunnustanud kohus on jätnud märkimata väljamõistetud rahasumma suuruse, üleandmisele kuuluva asja või toimingu, mida kostja on kohustatud tegema; 3) kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist; 4) kohus ei ole osaotsusesse märkinud reservatsiooni tasaarvestuse suhtes; 5) kohus ei ole dokumendimenetluses tehtud otsusesse märkinud reservatsiooni kostja õiguste edasise kaitse kohta. (2) Täiendava otsuse tegemise avalduse võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul. Kohus võib omal algatusel teha täiendava otsuse 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest alates. (3) Kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast
suhtes saavutada kohtulahend, mis on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi samuti täitedokumendiks. Selle nõude lahendamisel kontrollib kohus, kas tagatud nõue kehtib ja on muutunud sissenõutavaks. Samuti kontrollib kohus muid täitmise eeldusi ning otsustab, kas hüpoteegipidajal on õigus pöörduda täituri poole kinnisasja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Sellise nõude saab esimese astme kohus lahendada TsMS § 406 lg 1 järgi mh dokumendimenetluses. Tähendust ei oma, et kehtetuks on tunnistatud AÕS § 352 lg 3, mis nägi ette hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümise avalikul enampakkumisel kohtu otsusel. Alates 1. jaanuarist 2006. a ei ole kinnisasja müümiseks enampakkumisel enam vajalik eraldi kohtulahendit, seda on vaja vaid kinnisasja määramiseks sundvalitsemisele (TMS § 162). Seadused: Täitemenetluse seadustik §§ 150-177 Kaasus nr 120 1) H X-le 1 milj (30. 06) 2) H Y-le 2,5 milj (15.02)
saavutada kohtulahend, mis on TMS § 2 lg 1 p 1 järgi samuti täitedokumendiks. Selle nõude lahendamisel kontrollib kohus, kas tagatud nõue kehtib ja on muutunud sissenõutavaks. Samuti kontrollib kohus muid täitmise eeldusi ning otsustab, kas hüpoteegipidajal on õigus pöörduda täituri poole kinnisasja suhtes täitemenetluse algatamiseks. Sellise nõude saab esimese astme kohus lahendada TsMS § 406 lg 1 järgi mh dokumendimenetluses. Tähendust ei oma, et kehtetuks on tunnistatud AÕS § 352 lg 3, mis nägi ette hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümise avalikul enampakkumisel kohtu otsusel. Alates 1. jaanuarist 2006. a ei ole kinnisasja müümiseks enampakkumisel enam vajalik eraldi kohtulahendit, seda on vaja vaid kinnisasja määramiseks sundvalitsemisele (TMS § 162). - 14. Erinevalt enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud regulatsioonist ei saa kinnisasja omanik
annaabi.ee 
