miljoneid inimesi. sakslasi. Pall oli võrreldes suurema osa eestlastega väga haritud ja tark poiss. Kui Palluga samasse majja kolis elama tuntud dr. Friesner avanes Pallul tänu tema haritusele võimalus töötada koos doktoriga olles nii osa ülemklassist ja samas teenida selleläbi raha ülikooli minekuks. Ometigi ei loobunud Pall oma põhimõtetest ja jäi hingelt siiski eestlaseks. 2. Tsitaadid TSITAAT LK. NUMBER PÕHJENDUS
Vanja kahetseb, et ta kümme aastat tagasi tüdrukusse ära ei armunud siis kui Jelena veel 17 oli. Räägib kui mõttetu professori elu on olnud, et tema elutööd ei jää mitte kui keegi mäletama. Tulevad Astrov, kes on vintis ning Telegin, kitarriga. Arsti tahab lällata, käib Teleginile peale, et too kitarri mängiks isegi siis, kui kõik teised majas juba magavad. Astrov tõdeb, et ta muutub banaalseks kui ta on joonud. Tuleb Sonja, kes on pahane, et Vanja end jälle n.-ö. koos doktoriga on purju joonud, sest tarvis on tegeleda heinatöödega, mitte pettekujutelmades istuda. Sonja palub doktorit, et ta ei joodaks endam Vanjat täis ning peale pikka jutu ajamist lubab, et ta ei joo ise ka enam kunagi. Sonja teeb talle lähenemis katse, küsides, et kui tema noorem õde peaks olema temast sisse võetus siis kuidas arsti selle peale reageeriks. Astrov arvab, et ta ütleks ilusate sõnadega ei. Sonja jääb üksi.
Vismar ei suuda seda uskuda. Ta siseneb haiglasse, ise peaaegu värisedes. Praegusel hetkel ei tohi doktor lubada mitte ühtegi kurba juhtumit.. ei tohi! Muidu oli tänane edutamine asjata. Doktor liigub jutusumina suunas. Teda paneb imestama see, et kõik see haiglapere ja politsei on sööklasse kogunenud. "Miks see nii on? Mis siin toimub?" mõtleb Vismar endamisi. Ta sisendab endale, et kõik on kõige paremas korras ja midagi ei saa juhtuda, linna parima haigla ja andekaima doktoriga küll mitte! Musta riietatud mehed kannavad trepist alla suurt musta kotti. "Ega ometi ei ole see nii nagu ma arvan", mõtleb rahutu Vismar. Sööklale lähemale jõudes näeb doktor, et politsei küsitleb sööklatädi Marjut. Marju näib väga mures, peaaegu, et nutmapuhkamise äärel olevat. Doktori süda jätab mõned löögid vahele, ta seisatab ja jääb mõtlema. Politseiinspektor Igor on sööklale lähenevat Vismarit juba märganud. Igor astub
Nii lähevadki mõlemad. Õppivad seal palju ning varsti tulevadki pulmad. Nüüd on aga asjalood sellised, etTimo lasti enneaegselt vanglast välja kuna tal diagnoositi vaimuhaigus. Hr. Mettich elab ärklitoas naise ja naise venna juures ning üritab seal seda päevikut pidada. Ta isegi on välja mõelnud laelaudade vahele peiduka, juhuks kui keegi peaks tulema ja on vaja kiiresti see ära peita. Ta isegi katsetab mõttes. Algul sõi ta lõunat koos pererahvaga. Ning doktoriga. Talle käis hirmsasti pinda ,Eeva ning Timo kurameerimine avalikult söögilauas. Nüüd aga on teised lood, kui Timo on tagasi söövad nad doktoriga kahekesi ning noorpaar omaette magamis toast. Keegi palub tal peretuttava 18 aastase Jettela järeleaitamis tunde teha, kuna ta olevat autoriteetne ja tark. Niisiis tulebki too tragi tüdruk. Algul ei saa too aru kuid hiljem on kõik selge.. Ta isegi pärib Peterburis detsembris juhtunu kohta. Kuid sellest hiilib ta hästi kõrvale.
" · "Igal rahval on oma loomalikkuse- ja barbaarsuseaeg, enne kui ta jõuab tsivilisatsiooni juurde, ja enne, kui see omakorda mandub inimolemuse pahelisuse toimel uueks barbaarsuseks." 5) Kavapunktid 1. Jakob hakkab päevikut pidama. Alustab aastast 1827, kui Timotheust oodatakse vanglast tagasi. 2. Jakob jutustab varasemast: Eeva mehelesaamine. Eeva ja Jakobi harimine. Timo ja Eeva abielluvad Peterburis. 3. Jakob kirjeldab elu Võisikul koos Eeva, Timo ja doktoriga. Jakob hakkab Jettele järeleaitamistunde andma. 4. Eeva, Timo ja Jakob külastavad krahv Pahlenot, et arutada välismaale põgenemist. 5. Jakobil ja Jettel tekivad teineteise vastu tunded. 6. Timot vahistatakse, kuna Jette isa (=nuhk) oli ta reetnud. Jakob lõpetab suhted Jettega. 7. Timo vend Georg räägib Timole ta võlast, mille taotlus võeti tagasi, niisiis Timo ei peagi võlga tasuma. 8
" "Igal rahval on oma loomalikkuse- ja barbaarsuseaeg, enne kui ta jõuab tsivilisatsiooni juurde, ja enne, kui see omakorda mandub inimolemuse pahelisuse toimel uueks barbaarsuseks." 5) Kavapunktid 1. Jakob hakkab päevikut pidama. Alustab aastast 1827, kui Timotheust oodatakse vanglast tagasi. 2. Jakob jutustab varasemast: Eeva mehelesaamine. Eeva ja Jakobi harimine. Timo ja Eeva abielluvad Peterburis. 3. Jakob kirjeldab elu Võisikul koos Eeva, Timo ja doktoriga. Jakob hakkab Jettele järeleaitamistunde andma. 4. Eeva, Timo ja Jakob külastavad krahv Pahlenot, et arutada välismaale põgenemist. 5. Jakobil ja Jettel tekivad teineteise vastu tunded. 6. Timot vahistatakse, kuna Jette isa (=nuhk) oli ta reetnud. Jakob lõpetab suhted Jettega. 7. Timo vend Georg räägib Timole ta võlast, mille taotlus võeti tagasi, niisiis Timo ei peagi võlga tasuma. 8
talvel oma sõrmedele. Esimene kuulaja, keda kirikuseadluste doktor härra Miles dTsliers iga esmaspäeva hommikul nägi lõõtsutavana Chef-Saint-Oenis' kooli uste avamisel sisse tormavat, oli Claude Frollo. Nii võis noor vaimulik juba kuueteistkümneaastasena müstilises teoloogias julgesti võistelda ükskõik millise kirikuisaga, kanoonilises teoloogias aga ükskõik millise kontsiili-isaga *, skolastilises teoloogias Sorbon-ne'i doktoriga. 1 Jagada kõrvakiilusid ja rebida juukseid (lad k) Sinist ja pruuni värvi (lad. k.). 137 Teoloogia läbi võetud, asus ta kirikuseadluste kallale. Magister Sententiarumi * juurest siirdus ta Karl Suure kapitulaaride juurde. Ja nõnda neelas ta oma teadmistejanus ühe 7 8 dekretaali teise järel alla, nii Hispalise * piiskopi Teodoruse, Wormsi piiskopi Bouchard'i, Chartres'i piiskopi Yves'i omad; siis Gratianuse dekretaalide kogu *, mis Karl Suure
» Ta läks ühes oma tummaga; kuningas naeris ja ägetses: «Käeluu murdunud! Väga tõenäoline, eks? Ja ka väga mõnus petisele, kes peab märkide keelt rääkima, kuid ei oska! Pakid kaotanud! See on suurepärane! Ja väga leidlik mõte praeguses olukorras!» Ta naeris jälle. Teised naersid ka, peale kolme-nelja, võib-olla viie-kuue mehe. Üks neist oli doktor, teine oli kavala näoga mees vanamoelise vaibariidest tehtud reisikotiga. Ta oli parajasti aurikult tulnud ja rääkis tasa doktoriga; nad vaatasid aeg-ajalt kuninga poole ja noogutasid päid. Mees oli Levi Neil, advokaat, kes vahepeal oli Louisville'is olnud. Kolmas oli suur käheda häälega karm mees, kes ligi oli tulnud ja kuulas, mis vanahärra rääkis; siis kuulas ta kuningat. Ja kui kuningas lõpetas, ütles ta: «Kuulge, öelge, kui te olete Harvey Wilks, millal te siia linna tulite?» «Päev enne matuseid, sõber,» ütles kuningas. «Mis ajal?» «Õhtul, tund või paar enne päevaloojakut.» «Kuidas te tulite
annaabi.ee 
