Seeriatehnika Seeriatehnika areng 1922.a jõudis Schönberg seeriatehnika e dodekafooniani 1923.a rakendas Schönberg seda meetodit "Viies klaveripalas" op. 23 ( viimases osas) Täielikult kasutas ta seda Klaverisüit op. 25 Seeriatehnika... 12-heliline seeria e rida, mis sisaldab kromaatilist helirida Ükski noot ei kordu enne, kui teised 11 on kõlanud Serialistid Pierre Boulez Arnold Schönberg Click to edit Master text styles Second level Third level
Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" 2 periood- atonaalsus(loobub helistikust) Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks" (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine) Melodraama ,,Kuu-Pierrot" Naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATNONAALSE PERIOODI TIPPTEOS Kõnelaul- vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides 3-periood Jõuab dodekafooniani Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria´ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 21 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi kordudda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud 4-periood-hiline periood ,,Ellujäänu Varssavist" Tekst on kokku pandud mitme sõja üle elanud natismiohvrite tunnistustest, mis räägivad inimeste massilise hävitamise ja koonduslaagrite õudusest.i
järkjärgult. Lühiooper "Ootus" ise nimetas seda "Hirmuunenäoks". ( Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). Melodraama "KuuPierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! ... Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. III periood seeriatehnika Jõuab dodekafooniani. Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud. ... Algkuju Tagurpidi ( vähikäik) Peegelkuju Peegelkuju vähikäigus Neid on võimalik veel transponeerida 11 erinevasse helistikku. ... Ooper "Mooses ja Aaron"
ARNOLD SCHÖNBERG Juut. Muusikas peamiselt iseõppija, lapsepõlves õppis omal käel mängima viiulit ja tsellot. Teenis elatist kabareemuusikuna. Asutas Viinis muusikaühingu 1918 Saksamaal elades töötas õppejõuna Preisi Kunstide Akadeemias. Kui saksamaal tulid võimule natsid tuli tal juudina emigeeruda USAsse kus elas elu lõpuni, tegutsedes õppejõuna mitmes ülikoolis. Seeriatehnika periood : pärast 10 a kestnud pausi jõudis ta uue kompotsioonitehnilise meetodi dodekafooniani. Oli kompositsiooniõppejõud
931). Bartoki teoste harmoonia lähtub tavaliselt meloodiajooniste helilaadist: nende astmetele tugineb ka harmoonia. Kuigi Bartoki kompositsioonid on enamasti tonaalsed, avardas ta tonaalsuse mõistet nii rohkete laadiväliste dissonantside sissetoomisega kui ka mitme erineva helistiku kooskõlamise ehk polütonaalsusega. Teoses "Muusika keelpillidele. Löökpillidele ja tselestale" katsetas helilooja ka atonaalsuse ja seeriatehnikaga, kuid schönbergi laadis 12-helitehnika ehk dodekafooniani ta seda meetodit siiski ei arendanud (Bartoki seerias on siin vaid viis nooti ).
Helilooja antonaalse perioodi viimane kompositsioon on kahekümne minutiline lühiooper ,,Õnnelik käsi" (1913), mille Schönberg kirjutas enda libretole. Kompositsioonilt on see lähedane ,,Ootusele" - kas siin laulab üks osatäitja. Tegevus on sümbolirohke ja groteskne. 2.3 Seeriatehnika periood Pärast peaaegu kümme aastat kestnud loomingulist pausi (1913-1922) jõudis Schönberg sellise meetodi dodekafooniani ( kr keeles dodeka ,,kaksteist" + ,,phone" heli, hääl), mis saab kolmanda ehk seeriatehnika sisuks. Dodekafoonilise heliteose aluseks on 12-heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromatilise helirea kõik kaksteist nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud üksteist on kõlanud. Seeria ei asenda kunagi teemat, see on vaid algmaterjal, millest meloodiline joonis ja kooskõlad tuletakse. Esimene rakendus toimus 1923
· Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks". (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). · Melodraama ,,Kuu-Pierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! · Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. III periood seeriatehnika · Jõuab dodekafooniani · Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud. · Algkuju · Tagurpidi (vähikäik) · Peegelkuju · Peegelkuju vähikäigus · Neid on võimalik veel transponeerida 11 erinevasse helistikku. · Ooper ,,Mooses ja Aaron"
Lühiooper "Ootus" ise nimetas seda "Hirmuunenäoks". ( Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). Melodraama "Kuu-Pierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. Kolmas periood Jõuab dodekafooniani. Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud. Algkuju Tagurpidi ( vähikäik) Peegelkuju Peegelkuju vähikäigus Neid on võimalik veel transponeerida 11 erinevasse helistikku. Ooper "Mooses ja Aaron" IV periood Hiline periood "Ellujäänu Varssavist"
„Kuu-Pierot“ – melodraama kõnehäälele (naishäälele) ja orkestrileAtonaalse perioodi tippteos, mis on kirjutatud 1912 ja mille aluseks on 21 sümbolistlikku luuletust Belgia luuletajalt. „Kuu-Pierot“ on kõige ekspressionistlikum teos, kus esineb kõnelaul (pooleldi rääkides). Schönberg kasutab kõnelaulu ka „Öö’s“. 3) Seeriatehnika periood Schönberg otsis tükk aega (kümmekond aastat), mida ta teeb ja jõudis lõpuks dodekafooniani (kui kaheteistkümnest helist on üks kõlanud, ei tohi see enne korduda, kui kõik ülejäänud 11 pooltoonu on kõlanud)aluseks 12-heliline seeria, mis sisaldab kõiki oktaavis olevaid pooltoone. Dodekafoonia välistab helistiku olemasolu. Seeria ei asenda kunagi teemat, vaid on joonis, millest kooskõlad tulevad. Esimest korda katsetas Schönberg seeriatehnikat aastal 1923. teoses „Viis klaveripala“. Täiesti seeriatehnikas teos on „Klaverisüit op.25“.