Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad üle 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne-Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Deltas on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared. Siseveekogud Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Enamik teisi jõgesid on Doonau lisajõed. Suuremad jõed on Jiu,
Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad rohkem kui 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne- Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne- Rumeenias laiub Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungarini. Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta merre. Doonau jõgi moodustab enne Musta merre suubumist delta, mis tekkis viimase 5000 aasta jooksul ja on biosfääri kaitseala. Doonau delta on tasane ala, kus on sood, leetseljakud ja ujuvad pilliroosaared. Seal pesitsevad kõikjalt Ida-Euroopast
kraater Sfanta Ana. Transilvaania Alpide ehk Lääne- Karpaatide ja ühtlasi ka Rumeenia kõrgeim tipp on Moldoveanu (2544 m kõrgusel merepinnast.) Transilvaania Alpid asuvad riigi keskosas ja on ida-lääne suunalised. Kõrguselt järgnevad Moldoveanule Negoiu 2535 m, Vistea Mare 2527 m ja Lespezile mäetipud 2522 meetriga. Tasandikud ja madalikud Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Lääne pool on suur Transilvaania platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Nimi, kool,klass 2 Lääne-Rumeenia mägedest kuni Ungari piirini on väiksem Tisza jõe tasandik. Teine tasane ala on Doonau delta. Madalikud on ka peamised tööstus- ja põllumajanduspiirkonnad. Siseveekogud Pikim jõgi on Doonau, mis voolab 1075 km pikkuselt läbi Rumeenia territooriumi Musta
- Lõuna-Tirooli, Trentino, Istria ja Trieste Itaaliale. · Austria elanikkond vähenes 22 miljonilt 6,5 miljonile. · Majanduslikult enamarenenud alad läksid Tsehhoslovakkiale ja Poolale. · Peagi seisis Austria silmitsi tõsiste majanduskriisiga, millest ta aidati välja Rahvasteliidu laenuga. Neuilly rahuleping Bulgaariaga · Rahulepingu tingimused olid palju leebemad kui teistel. · Bulgaaria kaotas Põhja-Makedoonia Jugoslaaviale, Dobrudza Rumeeniale, Lääne-Traakia Kreekale (sellega lõigati Bulgaaria ära Egeuse merest). · Ta pidi maksma reparatsioone ligi 0,5 miljonit dollarit ja armee suuruseks võis olla 20 000 meest. Rahulepingud Türgiga · 10. augustil 1920 kirjutati alla Sévres'i rahulepingule, mis jäi Türgi poolt ratifitseerimata, vastuseisu tekitas Türgi alade loovutamine Kreekale. · Sévres'i lepingu asendamiseks sõlmiti 24
Sõdis edukalt Napoli, Veneetsia ja Leeduga, alistas Horvaatia ja Dalmaatsia. Andis 1364 Poola aadlile Kosice privileegi. Rajas Ungari suurriigi, sedaes Bulgaaria, Bosnia, Serbia, Valahhia ja Moldova Ungarist vasallisõltuvusse. Ungari võitlused türklastega 14.-15. sajandil 14.sajandi lõpul tungisid Türgi väed Euroopasse ja selle käigus ründasid ühtlasi ka Ungari vasallriike. Aastatel 1395-1396 jõudsid türklased viimaks ka Ungari aladeni ning alistasid Põhja-Bulgaaria, Vidini ja Dobrudza. 1402 vallutas Timur mõneks ajaks Türgi ning seetõttu vähenes oht ka türklaste ülemvõimu ees. Aastaks 1413 ühendati Türgi uuesti ning juba 1416 ja 1418. aastal võtsid türklased ette uusi rüüsteretki Ungari aladele. 1437 võtsid ungarlased türklastelt tagasi Smerdevo. Vahemikus 1440-41 vallutasid türklased Bulgaaria, osa Serbiast ja Bosniast ning Hertsegoviina. 1440 piirasid türklased Belgradi ning lõpuks ka vallutasid selle
Sõdis edukalt Napoli, Veneetsia ja Leeduga, alistas Horvaatia ja Dalmaatsia. Andis 1364 Poola aadlile Kosice privileegi. Rajas Ungari suurriigi, sedaes Bulgaaria, Bosnia, Serbia, Valahhia ja Moldova Ungarist vasallisõltuvusse. Ungari võitlused türklastega 14.-15. sajandil 14.sajandi lõpul tungisid Türgi väed Euroopasse ja selle käigus ründasid ühtlasi ka Ungari vasallriike. Aastatel 1395-1396 jõudsid türklased viimaks ka Ungari aladeni ning alistasid Põhja-Bulgaaria, Vidini ja Dobrudza. 1402 vallutas Timur mõneks ajaks Türgi ning seetõttu vähenes oht ka türklaste ülemvõimu ees. Aastaks 1413 ühendati Türgi uuesti ning juba 1416 ja 1418. aastal võtsid türklased ette uusi rüüsteretki Ungari aladele. 1437 võtsid ungarlased türklastelt tagasi Smerdevo. Vahemikus 1440-41 vallutasid türklased Bulgaaria, osa Serbiast ja Bosniast ning Hertsegoviina. 1440 piirasid türklased Belgradi ning lõpuks ka vallutasid selle. Seejärel tõusis Ungari vägede etteotsa
vasallideks. 1370 päris Poola trooni. 1372 ja 1377 sõdis Leeduga. Rajas Ungari suurriigi, laiendas Ungari hegemoonia üle suurema osa Ida-Euroopa. Anjoudünastia-Veneetsiasõjad-Napolitrooninõue-suurrriik-hegemoonia Ungari võitlused türklastega (14. 15. sajand) 14. sajandi lõpul tungisid Türgi väed Euroopasse ja ründasid ka Ungari vasallriike. 1395-1396 jõudsi türklased lõpuks Ungari aladeni ja vallutasid Põhja-Bulgaaria, Dobrudza ja Vidini. Kuna Timur vallutas Türgi aastal 1402 siis mõneks ajaks oli türklaste oht kadunud. 1413 oli Türgi jälle ühendatud. 1416 ja 1418 olid tegidki türklased jälle rüüsteretki Ungari aladele. 1437 vallutasid ungarlased türklastelt tagasi Smerdevo. 1440-1441 türklased vallutasid Bulgaaria, Serbiast, Bosniast ja Hertsegoviina. 1440 türklased piirasid vallutasid Belgradi. Pärast seda asus Ungari vägede eesotsa Transilvaania vojevood: