t Inimränded ja eesti rahva kujunemine: 1100 a.t Kunda kultuuri kandjad, praegune Eesti, Läti, Põhja-Leedu alad ja Venemaa alad Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soome. ~5500a.t kammkeraamika kultuuri kandjad, ulatus Põhja-Soomest Lätini ning Läänemere idakaldalt Karjala ja Novgorodimaani, soome-ugrilaste poolt Nöörkeraamika ehk venekirveste ehk sõjakirveste kultuurid levisid Euroopas väga suurel territooriumil Reini jõest Volgani ning Skandinaaviast Sveitsi, Tsehhi ja Dneprini.4500a.t, indo-eurooplaste poolt. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, liivlased, vadjalased, sepslased, iseerid, soomlased, karjalased, mordalased, mardid, komid, ledmurid, samojeedid, mansid, ungarlased, handid. Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid. Idaslaavlasi:venelased, valgevenelased ja ukrainlased. Millesse uskusid muistsed eestlased:usk looduse hingestatusse e animismi ja esivanemate hingedesse, maagiasse ja nõidumisse
pannud. Arvatakse, et nad on slaavlased. Kuid ka sellele pole kindlat vastustm kas nad ikka on slaavlased või ei ole. Arvatakse, et slaavlane on suhteliselt hiline nimetus venelastele. Umbes 5. - 6. sajand. Varasemalt kutsuti neid veneetideks. Sealt on tulnud ka eesti keelde sõna venelane ja soome keelde sõna venäläinen, aga pole välistatud, et veneetideks kutsuti hoopis läänepoolseid slaavlasi. Arheoloogid on märkinud lääne- slaavlaste territooriumiks Odrast läänest kuni Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõunas. Selles piirkonnas elanud rahvast kutsutakse tinglikult eelslaavlasteks. Kuna umbes 9. 7. sajandil eKr puutusid selle piirkonna hõimud esimest korda kokku idapoolse rändhõimuga - Musta mere põhjarannikult tulnud kimmerlastega. Nende kaitseks ehitati rünnakute kaitseks kindlustused - piirdetarad. Kimmerlastega kokku puutudes võtsid slaavlased neilt palju üle. 7. sajandil eKr muutus olukord, sest uued naabrid - sküüdid tõrjusid
*Idagootide riik: Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja rajasd oma riigi *Langobardide riik: Langobardid tungisid avaaride(türgi hõim) eest põgenedes Phja-itaaliasse ja rajasid oma riigi 568 a, mida peetakse rahvasterände lõpuks. b) Slaavlaste ränded: · algkodu ja ühiskonnakorraldus Indoeuroopa päritolu olid. Elat iMustast merest Loode-Karpaatidest Dneprini. Tegeleti alepõllundusega ja karjakasvatusega ning neil olid kindlustatud alad. Kogukonnast eraldas ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. Hõimud olid arvukad, sõjakad. · hõimurühmad, nende ränded ja riigid Rahvasteränne oli 5-7 saj ja peale seda asutasiad Poola, Tsehhi, Slovakkia, Valgevene ja Lääne-Ukraina alasid. Laiendades oma alasid nii läände, lõunasse kui ka idasse. Veneedid olid lääneslaavlased (poolakad, slovakid, tsehhid)
venemaa ajalugu: väga suur, aga hõredalt asutatud territoorium, looduslikult raskesti kaitstavad piirid, pikaajaline ligipääsu puudumine merele, mis takistas merekaubanduse arengut ja poliitilist-majanduslike ja kultuurilisi kontakte euroopaga. See kõik eelduseks et toimetulekuks vajati suurt pingutust mis omakorda tähendas riigi väga suurt rolli. 3 Idaslaavlaste päritolu ja laialiasumine. Muistsed slaavlaste asualaks pakutakse ala Odrast läänes kuni Dneprini idas ning Vislast põhjas kuni Doonauni lõunas. u 4saj ekr tungisid nendele aladele sarmaadid ja tõrjusid maaharijaist slaavlased Kesk-Vene taigasse. 4saj alanud suure rahvasterände ja võitlustega gootide ja hunnidega ning hiljem Bütsantsiga viis Doonau ja küllaltki suure osa Balkani asustamiseni. Osad slaavlased liikusid mööda Kesk-Euroopa tasandikku ida ja põhja suunas ning mööda Odra ja Elba jõe vahelist maa-ala läände-see
kommunistliku maailmasüsteemi kontekstis. Omakspeetav Tuhandeaastate Kiievi-Venemaa on demagoogia, nii Kiievi Rus ja Moskva Rus on erinevad, nii nagu germaani riigid Euroopas. Venemaa laienemine: Rjurikud lõid vene riigi, Romanovid vene impeeriumi. Tekkimine ja Rjurikute periood (879-1598); Kristluse vastuvõtmine (988); III Rooma idee (1453.a.Ivan III ahal, kui valitses veel Tatari-mongoli aeg (1223-1480 Vaiksest ookeanist Dneprini)). 16. Sajand: Kaasani ja Astrahani khaaniriigid ning Siber; Romanivite periood (1598 - 1917): Õigeusklik ja Euroaasia maailmariik (kõok slaavlased ja õigeusklikud, nig tsinfishiidide territootium). 18 sajand Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala, Kaspia äärne, Aasov, 3 Poola jaotust (Ukraina, Valgevene, Leedu); 19 sajand Türgi alad (Novaja Rossiha, Krim, Besaraabia), Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kaug-Ida. Alaska; 20 sajand. Mandzuuria
Kaitseabinõud. Sisepoliitilised: Stalin kuulutab välja Suure Isamaasõja ja moodustatakse Riiklik Kaitsekomitee (Kõigi jõudude mobiliseerimine ja põletatud maa taktika. Partisaniliikumise organiseerimine). Välispoliitikas: neutraliteedileping Jaapaniga välistab kahe rinde ohu. 41' Nõuk- Briti liit Saksamaa vastu. Sõja käik: 1. etapp kuni aug 41' – rinde põhjalõigus murtakse läbi kaitse Peipsi ja Ilmjärve vahel, kesk- ja lõunaosas jõuavad saksa väed Minski. Ka Dneprini ja Murmanskini. 2.etapp – kuni dets 41' – Pärast Kiievi lahingut hõivatakse Donetski bassein ja Krimmi ps. Rünnaku Leningradile suudavad peatada. 41' Moskva lahing. Saksa pealetung peatub talve saabumise ja kurnatuse tõttu. Algab vastupealetung (al 5.12.41'). Sakslased taganevad kõigil rinnetel. 42' uus Saksa pealetung suvel. Tahetakse Kaukaasia naftavälju ja Stalingradi. Venelased saavad USA-lt abi. NL-i uus vastupealetung al 19.11.42'. Saksa
annaabi.ee 
