27. Koosluste autogeenne ja allogeenne, primaarne ja sekundaarne suktsessioon, kliimaksi mõiste; 28. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; 29. Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv; 30. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, kõrguse ning sügavuse gradiendil; 31. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump- backed curve); 32. Liikide arvu ja pindala seos; 33. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; 34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; 35. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; 36
fütoplanktonil samuti gradient tagurpidi, st. suurtel laiuskraadidel liigirikkus suurem. 32. Liikide arvu varieerumine absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil; Kõrgemale minnes liigirikkus väheneb. Linnud ja imetajad kõrgemal kui taimed. Diversiteet sügavusgradiendil pole monotoonne, st 0,5 2 km sügavusel meres liigirikkus märgatavalt suureneb, alates 2 km hakkab märgatavalt vähenema, vahepeal korraks hüppeliselt tõustes. 33. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt; Poolsaare e lahe efekt Lahe sopi ja ja poolsaare tipu suunas diversiteet väheneb. Põhjus: Meres olevasse suvalisse punkti võivad vaadeldava keskkonna potentsiaalsed asukad e liigifondi liikmed migreeruda igast küljest. Lahte saavad nad liikuda ainult ühest suunast, sest laht on piiritletud maismaaga. 34. Liikide arvu ja pindala seos; Log S = C + Z logA S = CAZ C- organismi omane muutuja; Z- saarele või maismaale omane koefitsent (maismaa Z=0,09;
Wallace püüdis esimesena vastata küsimusele, miks on maailma erinevates kliimavöötmetes liigirikkus nii erinev. Troopika suure liigirikkuse kohta väitis, et niiskes troopikas on palju liike, sest seal on evolutsioon saanud toimida segamatult suurel pindalal väga pikka aega, samal ajal kui pooluste lähedal on jääajad liike välja suretanud. Mida kõrgemale ja sügavamale, seda vähem like seal on. 31. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump-backed curve); Poolsaare, lahe efekt maismaa puhul väheneb mitmekesisus (diversiteet) lahesopi ja poolsaare otsa suunas. Organism saab tulla maismaale igast suunast, aga poolsaare tippu vaid ühest suunast. Läänemere kalaliikide arv järjest väheneb, mida kaugemal ookeanist. Massiefekt vastastikkuse mõjuga liigid, mis on seotud mitmekülgse levikuga.
Üleval vähe toitaineid, allpool fotosüntees raskendatud. Liigirikkus a) laiuskraadi ning b) absoluutse kõrguse gradiendil. a) b) Liigirikkus sügavuse gradiendil Endeemsed – omased vaid sellele keskkonnale. Vaadeldes liikide arvu, on maismaal palju rohkem liike. Maa on struktureeritum üksis kus kohastumusvõimalusi on rohkem. 62 LOKAALSED DIVERSITEEDIGRADIENDID 1. POOLSAARE JA LAHE EFFEKT – TÕENÄOSUSLIK SEADUSPÄRA Lahe tipu suunas diversiteet väheneb. Poolsaare tipus/lahe otsas on mitmekesisus väiksem. Mereliigid tekivad meres, ookeanid ja lahe tippu tuleb neil migreeruda. Liigid migreerivad igas suunas ja lahesoppi sattumine on ebatõenäoline. Samamoodi on mandril. Nt: Lahe effekt Läänemeres. Ligipääs ookeanist on vaid läbi Taani väinade. NB! Lisaks mängib rolli ka siin soolsus. Kaugus ookeanist korreleerub soolsuse vähenemisega
pooluste lähistel on jääajad perioodiliselt liike välja suretanud. 33.Liikide arvu varieerumine absoluutse kõrguse ja sügavuse gradiendil (konspekt); No seda vastust ma ei leidnud. Võtke loogiliselt :D kui sügav on, siis on vähem liike, kõrgemal ka. No himaalajas ei ole ju mitte sittagi suht :D ja mariaani süvikus ka mitte :D mingid bakterid ja arhed heal juhul. 34.Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt (konspekt); Poolsaare-lahe efekt Maismaa puhul väheneb mitmekesisus (diversiteet) lahesopi ja/või poolsaare otsa suunas. Poolsaare tippu migreerumiseks on ainult üks suund 35.Liikide arvu ja pindala seos, proovipindade paigutuse mõju nimetatud seosele (konspekt); Diversiteet on seotud pindalaga, positiivselt. Log S = log c + log A => S= c*A2 A pindala Log S liigirikkus Log c konstant z- sirge tõus
vesi, suurem osa hõljub või ujub ja seal pole suuremaid võimalusi spetsialiseerida). Maismaal lihtne süüa ainult nt ühte konkreetset liiki, olla nt herbivoor, see meres oluliselt raskem. Liigi teke maa peal on olnud aktiivsem. Kolmas põhjus ka see, et ookeani sügavamaid osi väga raske uurida ja seal võib-olla leidmata liikide osakaal palju suurem kui maa peal. 33. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, Küürselg-kõver (hump-backed curve); Lahe ja poolsaare efekt seal on vähem liike, kuna selle tekkides on vaid paar suunda, kust liigid tulla saavad. Samas kui mingile maa-alale saab igast suunast immigreeruda. (Laheefekt Läänemeres kalaliikide arv väheneb Taani väinadest monotoonselt (ei kasva, ei vähene), sest Botnia lahte saab vaid Taani väinast väike võimalus.)
annaabi.ee 
