5. Adaptiivne radiatsioon- eristumine iseseisvateks liikideks 6. Ühtede organismide väljasuremine võib teha võimalikuks teiste organismide mitmekesistumise leviku. Fooniline väljasuremine liigi hääbumine kas konkurentsis teiste liikidega või abiootiliste tingimuste muutuste tõttu. Massiline väljasuremine- geoloogilises mastaabis lühikese ajavahemiku jooksul kadunud enamik senistest liikidest. 7. Kovergents- vastupidised muutused divergentsile, eri päritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. 8. Analoogilised elundid- organismide kuju või organite sarnasus, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon. Homoloogilised elundid- võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda. 9. Inimese sarnasus inimahvidega avaldub keha ehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja isegi
Adaptiivne radiatsioon-erinevateks liikideks eristumine, vastavalt ökonissides olevatele tingimustele. Liigitekke käigus võib uue liigi genofondis kinnistuda mutatsioonidm mis muudavad olulisel määral organismi ehitusplaani ja eluviisi ning avavad uut laadi kohastumisvõimalused. Divergentsi ulatus sõltub uue organismi tüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest ja organismi anatoomilistest võimalustest. Organismitüüpide mitmekesistumine võib viia divergentsile näiliselt vastupidistele muutustele-konvergentsile. 2)täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. Keerukama ehitusega organismitüüp võimadab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnatingimuste kõikumisest. 3)Väljasuremine on evolutsiooniprotsessi tähtis osa. Ühe liigi väljasuremine võib põhjustada ka teise liigi väljasuremise
Erisuguste tingimustega kohastumisel lahknesid lähteliigid uuteks liikideks. Nende iseseisval evolutsioneerimisel ja levilate laienemisel võisid need tütarliikideks lahkneda. Sellist vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks nimetatakse liigiliseks mitmekesistumiseks e. Divergentsiks.- selle ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest ja organismi anatoomilistest võimalustest. Konvergents- divergentsile vastupidine muutus. See seisneb eri päritolu organismide sarnastumises kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Tavaliselt Piirdub väliste tunnustega ega muuda organismirühma põhitunnuseid. 2)täiustumine- evolutsiooniliseks protsessiks e. Täiustumiseks nimetatakse uute senistest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. Täiustumisel on ka tagajärjed- keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada, asustada uusi
ja organismi anatoomilistest võimalustest . Eukarüootidest neli riiki > taimed, loomad, protistid, seened. Uute organismitüüpide teke ja nende divergeerumine loob uusi ökosüsteeme ning avab uusi kohastumisvõimalusi teistele organismidele. Ühtede organismide mitmekesistumise ja leviku võib teha võimalikuks teiste organismirühmade väljasuremine . Mitmekesistumine võib mõnikord viia divergentsile näiliselt vastupidistele muutustele – konvergentsile > eri päritolu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Tavaliselt piirdub väliste tunnustega – nt delfiinid. Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse analoogiliseks , erinevalt ühisest eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnastest, homoloogilistest elunditest
organismi anatoomilistest võimalustest. Eukarüootidest neli riiki -> taimed, loomad, protistid, seened. Uute organismitüüpide teke ja nende divergeerumine loob uusi ökosüsteeme ning avab uusi kohastumisvõimalusi teistele organismidele. --- Ühtede organismide mitmekesistumise ja leviku võib teha võimalikuks teiste organismirühmade väljasuremine. Mitmekesistumine võib mõnikord viia divergentsile näiliselt vastupidistele muutustele konvergentsile -> eri päritolu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Tavaliselt piirdub väliste tunnustega nt delfiinid. Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse analoogiliseks, erinevalt ühisest eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnastest, homoloogilistest elunditest. Viimased võivad vägagi erinevaks divergeeruda.
Komplekssete geenide areng: Tänapäevastes geenides sageli jäljed intrageensetest või üksikute eksonite duplikatsioonidest (10% inimgeenidest). Viivad evolutsiooni lähtematerjali tekkeni, Tekivad ebavõrdse ristsiirde või õdekromatiidide vahetuse tagajärjel. Raaminihet välditakse sümmeetriliste eksonite vahetuse abil, Tagajärgedeks mitmed uudsed väljundid: Strukturaalsed n.n. kordusdomäänid kollageenis ja teistes strukturaalsetes molekulides, Mitmekesisuse teke tänu domäänide divergentsile. Viib sarnaste, mitte samaste funktsioonide tekkeni, Mitmekesisuse teke tänu alternatiivsele splaisingule. Kuna eksisteerib lõplik arv (paar tuhat) võimalikke valgudomääne, siis eksonite vahetus (shuffling) võimaldab unikaalset lisakombinatoorikat. Geeniduplikatsioonid võivad viia kas erinevate funktsioonidega geenide või pseudogeenide tekkeni. Geen duplitseerub kiirusega keskmiselt kord 100 milj. a. jooksul. 22. Intronite grupid ja nende päritolu
Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest ja organismi anatoomilistest võimalustest. Uute organismitüüpide teke ja nende divergeerumine rikastab olemasolevaid või loob täiesti uusi ökosüsteeme ning avab uusi kohastumisvõimalusi teistele organismidele (maismaa taimede teke lõi eeldused loomade väljumiseks merest). Organismitüüpide mitmekesistumine võib mõnikord viia divergentsile näiliselt vastupidisele muutustele konvergentsile. See seisneb erineva päritoluga organismide sarnastumises sarnastes tingimustes. Divergents ja konvergents käivad kõrvuti (nt. delfiinil on imetajate põhitunnused püsisoojasus, poegade sünnitamine, toitmine emapiimaga kuigi kehakujult sarnaneb ta kalaga). Evolutsiooniliseks protsessiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama
annaabi.ee 
