märgistatud). Western blotting Antigeenide segu elektroforeetiline lahutamine enne testimist, tekkinud ribad transormeeritakse elektroforeetiliselt nitrotselluloosi membraanile kahe elektroodi vahele ja rakendatakse kindlat antikehade lahust vastavate antigeenide olemasolu määramiseks. Antikeha struktuur ja tema reaktsioon antigeeniga Antikeha e immunoglobuliin (IgG). Vere glükoproteiin, koosnedes kahest lühikesest 23 kD ja kahest pikast 50-75 kD peptiidahelast, mis on seotud omavahel disulfiidsidemetega. Eksisteerivad di- või pentameeridena (IgA või IgM). Antikeha seob antigeeni elektrilise või hüdrofoobse interaktsiooniga, mis on nõrk ning oleneb antikeha ja -geenige kujudest, olles tasakaaluline. Segades sobivas suhtes antigeeni ja antikeha, tekib võreline struktuur, mis sadeneb ja on detekteeritav. Polü- ja monoklonaalsete antikehade valmistamine Polüklonaalne antikeha - pole spetsiifiline Monoklonaalne antikeha - üheainsa lümfotsüüdi toodetud Valmistamine:
saamiseks, aeglustades sauti bakteriliini resistentsuse teket. Mehhanism tundmata. Asidotümidiin (HIV), atsükloviir. Digitoksiin (südamepuudulikkus). Loeng II Valgu struktuuritasandid 1. Primaarstruktuur – peptiidahel aminohapetest 2. Sekundaarstruktuur – peptiidahela pakkimine sama peptiidahela lähestikku asuvate piirkondade sidumine vesiniksidemetega 3. tertsiaarstruktuur – sama peptiidahela kaugel asuvate piirkondade sidumine disulfiidsidemetega 4. kvaternaarstruktuur – ruumiliselt korrastatud mitme peptiidahela kombinatsioon Keemiliste sidemete tüübid Kovalentne side 250 kJ/mol S-S side Cys Vesinikside 7-40 kJ/mol Cys, Ser, Tyr, Trp, Thr, Asn, Gln, His, Ioonne side 20 kJ/mol Asp, Glu, Lys, Arg Van der Waalsi jõud 1,9 kJ/mol aromaatsed jäägid Gly, Ala, Val, Leu, Ile, Pro, Met, Phe Valgu interaktsioonid veega
äratundmisel ja eemaldamisel. Antikehad on B lümfotsüütide ehk B rakkude poolt produtseeritud glükoproteiinid, mis tunnevad ära antigeene, mitmekesise struktuuriga makromolekule (peamiselt valke, polüsahhariide, vähem lipiide), mis enamasti on kehavõõrad. 50. Milline on antikehade struktuur ja selle erinevate osade funktsioonid? Detailsed kirjeldused. Antikeha molekul (molekulmass 150 kDa) koosneb kahest identsest raskest (H) ja kergest (L) polüpeptiidahelast, mis on omavahel seotud disulfiidsidemetega, nii et tekib kaks H L paari. Antikeha ahelad koosnevad sarnase struktuuriga korduvatest regioonidest e. Ig domeenidest. Ig domeenid on umbes 110 aminohapet pikad ja moodustavad iseloomuliku globulaarse β silindri struktuuri. Nii antikeha raskel kui kergel ahelal on üks varieeruv domeen (Vh ,Vl), konstantseid domeene on kergel ahelal üks (Cl), raskel ahelal kolm või neli (Ch3-4), moodustades antikeha konstantse osa. Vt hüpervarieeruva ala küssi. 51
moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Antikehad koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendet valguahelast (2 suuremat identset H-ahelat ning 2 väiksemat identset L-ahelat)(tekib Y kuju). Suured globulaarsed proteiinid. Glükoproteiinid. Funkts. üksus on immunoglobuliini monomeer. Neid võib olla ka rohkem kui 1. Moodustub kahe identse raske ja kahe identse kerge ahelda omavahelisel seostumisel disulfiidsidemetega. B plasma rakud toodavad karedapinnalisel ER-l? Toodetakse flourestseerumisvõimeline antikeha, mis kinnitub otsitava valgu külge ja fluorestseerudes on see valgusmikroskoobis kohe näha. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendatud valguahelast. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat nimetatakse rasketeks ehk H-ahelateks (ingl.k heavy chains), kaht
Kaks teist molekuli , Igα ja Igβ , moodustavad koos antikeha molekuliga B-raku retseptori kompleksi. Igα ja Igβ on antigeeni mittespetsiifilised signaalimolekulid, mis ulatuvad nii raku sisse kui rakust välja. Nendes mõlemas on järjestused, mida nimetatakse immunoreceptor tyrosine-based activation motifs (ITAM). Tsütosoolis paiknevad sabad viivad signaali raku sisse, kui B-retseptor on seostunud antigeeniga. Igα ja Igβ on seotud omavahel disulfiidsidemetega ja on assotsieerunud raske ahelaga. 31. T-raku retseptori (TCR) geenide komponendid ja rekombinatsiooni-mehhanismid. TCR spetsiifilisuse geneetiline alus. TCR esineb T-raku pinnal. TCR-il on sarnane ehitus Ig Fab fragmentidega. TCR koosneb kahest ahelast, mis on omavahel seotud disulfiidsidemetega – α/β (TCR2) 90-95% T-rakkudel ja γ/δ (TCR1) ahelad 5- 10% T-rakkudel. Mõlemad ahelad omavad kaht osa – V (variaabelne) regioon ja C (konstantne) regioon.
100 aminohappeline valk on umbes 11 000 Da ehk 11 kDa. Tertsiaarsetes struktuurides on lisandunud hüdrofoobsusest ja -fiilsusest (jms jõududest) tekkinud konformatsioon. 39. Mis on disulfiidsed sidemed? Disulfiidsed sidemed on niiöelda väävlisillad (S-S), mis moodustuvad tsüsteiinide vahele. On ainuke kovalentne side valkude konformatsiooni määramisel. 40. Kuidas tekib funktsionaalne insuliini valk? Toimub proteolüütiline lõikamine – valgu üks ots ja teine ots ühenduvad disulfiidsidemetega, keskmine osa eemaldatakse. Funktsionaalne insuliini valk tekib kui üks osa proinsuliinist (millel puuduvad S-S sillad) eemaldada ahelast ja siis kaks alles jäänud ahelat liituvad. Peptiidsidemed eemaldatakse ning moodustuvad ainult disulfiidsidemed. 41. Kirjelda geeni mõistet, eukarüootse geeni struktuuri ja seda reguleerivaid elemente Geen kui geneetilise informatsiooni üksus. Geen – kromosoomi kindlas lookuses paiknev
annaabi.ee 
