Distsipliini all mõeldakse enamasti reeglitele ja eeskirjadele vastavat käitumist ja korda. Samuti tähendab see käitumist, mis saavutatakse harjutamisega, näiteks ,,distsipliin klassis" või ,,hea korvpallimeeskonna distsipliin". Nimisõna tähenduses tekitab antud mõiste harva poleemikat, kuna mõeldes distsipliinist, tuleb silme ette kord ja korrastatus, koostöö, protseduuride tundmine ja järgimine ning hoolimine teiste inimeste õigustest (Gordon 2003). Tegusõnana võib distsiplineerimist defineerida kui treenimise ja kontrolli abil korda ning sõnakuulelikkust saavutama või karistama, karmilt kohtlema, noomima, nuhtlema. Kodudes mõistetaksegi distsiplineerimise all laste kontrolli all hoidmist eelnevalt mainitud tegevuste kaudu. Kuna räägime jõu kasutamisest, mida tavaliselt tehakse ka ütlusega ähvardamise vormis, siis lapsed kaitsevad ennast. Nad protestivad, hakkavad vastu, maksavad kätte või valetavad. Peaasi, et pääseks piirangutest ja kontrollist (Gordon 2003).
kuidas end ülal pidada nii, et ta kokkuvõttes oma käitumist kontrollida suudab. Tegelikult on sõna distsipliin tuletatud ladinakeelsest sõnast disciplina ja tähendab "õpetus", mitte "pagana kõva keretäis", nagu te võib- olla arvasite. Ärge peljake, et aeg-ajalt laste vastu karm olles vähendate tema armastust teie vastu, tegelikult armastab ta teid rohkemgi, kui adub, et on kasvanud ühiskonnale meelepäraseks toimekaks inimeseks. Kuidas alustada oma lapse distsiplineerimist? 1. Kehtestage piirid. 2. Muutke hääletooni ja kehakeelt. 3. pidage meeles: käsud ei kuulu vaidlustamisele. 4. Olge järjepidev ja järjekindel. 5. Muutke reeglid lihtsaks ja arusaadavaks. 6. Öelge lapsele, mida te temalt ootate. 7. Julgustage ja tunnustage head käitumist. 8. Olge halva käitumise puhul range. 9. Õpetage, miks"ei" peab alati tähendama "ei". 10. Jääge rahulikuks ja säilitage enesevalitsus. Kehtestage piirid
Friedrich Wilhelm hoolis vaid sõjaväest ja protestantlikust usust, samuti ka monarhi võimalikult suurest võimutäiusest, kuna ütles oma alamate kohta: "Inimese hing kuulub Jumalale, kõik muu peab kuuluma aga mulle!" Friedrich Wilhelm I ajal kasvas Preisimaa sõjavägi enam kui kaks korda, muutudes tolleaegse Euroopa tugevaimaks. Vaatamata idealistlikele ja kultuurisõbralikele ümberkorraldustele, ei jätnud Friedrich II unarusse armeed, jätkates selle suurendamist ja distsiplineerimist. Samuti avaldus juba Friedrichi esimestel valitsusaastatel tema armeejuhi- ja diplomaaditalent, kui ta suutis Austria pärilussõjas vallutada Sileesia. Õige pea tuli tal seda kaitsta pea kõigi Mandri-Euroopa riikide vastu, kui Seitsmeaastases sõjas sõlmiti Preisimaa-vastane pretsedenditu Prantsuse-Austria liit ja peagi liitus sellega Venemaa. Friedrich näitas taas hiilgavat väejuhiannet, kuid ülekaalukad
Saavutusmotivatsioon hakkab oluliselt mõjutama õpilaste õppimist ja õpitulemusi sellest ajast peale, kui õpilased jõuavad murdeikka, kui nad hakkavad teadvustama oma „mina“. 21. Millised kaks üldist faktorit määravad saavutusmotivatsiooni Featheri (1982) mudeli järgi? Käitumise valikulises saavutussituatsioonis määravad ära tajutud edu saavutamise tõenäosus ja saavutava edu väärtus. Distsipliin 1. Millega tüüpiliselt samastati õpilaste distsiplineerimist õpetajakeskses koolis? Sageli otsustatakse kolleegi kutsesobivuse või –sobimatuse üle üksnes selle põhjal, kuivõrd ta suudab või ei suuda arvustajate arvates tagada tunnis korda. 2. Mida tänapäeva arusaamade järgi enamasti mõistetakse normaalse õppedistsipliini all? Normaalne distsipliin ja selle kujundamine on õppimiseks soodsa, kuid õpilaste arengule minimaalseid piiranguid seadva õpikeskkonna loomine. 3
tada õpilaste elusid nii paremuse kui halvemuse suunas. Igal õpetajal on kohustus mõtestada sest osalusest rühmatöös alg- ja põhikooliõpetajatega, kes üritavad teadlikumalt mõtestada talle antud võimet avada või sulgeda laste päid ja südameid. Oma õpetajateel on mul tulnud igapäevast õpetamist, käitumisjuhtimist ja distsiplineerimist. Mentorlus on ühine kutsealane ümber mõtestada paljusid seisukohti, mis puudutavad käitumist klassiruumis, õpetaja käitumist, teekond: selles ei kehti ülema-alama suhteid. Eesmärgiks on panna alus mõtestatud kutsealasele distsiplineerimise ja juhtimise eesmärke ja piiranguid ning seda, kuidas käivitada koostöövõi- tegevusele (vt lk 17 ja alates lk 237). melisemaid klasse, kus õigused ja kohustused toimiksid käsikäes kõigi hüvanguks
õnne saavutamisele. Need on üllad teod. Mittevooruslikud teod on seega sellised, mis ei too kaasa õnne ega täiuslikkust. Teatud teo hästi ja korrapärane tegemine eeldab iseloomu vormimist ja harjumuste arenemist. Voorused ongi need iseloomu vormid ja seisundid, millest tulenevad üllad teod. Voorus pole hea iseeneses, vaid on hea õnne saavutamiseks. Õnne saavutamine nõuab inimesele ainuomase võime, mõistuse, täiustumist, see omakorda nõuab alamate ihade distsiplineerimist, mis peavad tegema mõistusega koostööd ja talle alluma. Samas nõuab ka kõrgemaid kunste ja teadusi. See on võimalik vaid vähestele, kel on parimad loomupärased eeldused ning kelle elutingimused võimaldavad nende vooruste välja arendamist ja üllate tegude tegemist. Teiste inimeste täiuslikkuse aste sõltub juba reziimist ja haridusest. Kolm klassi, kel igaühel oma teadmiste tase, ja ka oma osa täiusest või õnnest: 1) targad või
annaabi.ee 
