pikemaks, tihtipeale pidid mehed rindel olema väljapuhkamata mitmeid kuid. Väsimus ja koduigatsus oli paljude meeste suureks mureks. Kolmandaks suureks probleemiks oli "shellshock", mis on iseenesest stressihäire. See tekkis valjude, pidevate mürsuplahvatuste tagajärel. Shell shockis sõdurid muutusid teo- ja kontaktivõimetuks. Selle sümptomiteks olid arglus ja emotsiooniline nõrkus, mida tavaliselt karistati, kas mahalaskmise või vangi panemisega. Raviti teraapiaga, elektrišokiga ja distsiplineerimisega, kuid kõige tõhusam oli Arthur Hursti (armee majori) ravi, millel oli õnnestumise tõenäosus 90%. See nägi välja selline, et ta viis patsiendid vaiksesse maakohta põllutöid tegema ja see pidavalt nad lõpuks järjele viima. Naised Kojujäänud naisterahvaste elu läks raskeks. Nad pidid hakkama ise pere üleval hoidma, tehes rohkem tööd ja saades meestest tunduvalt väiksemat palka. Enamik naisi olid tööl meditsiini asutustes või sõjatehastes
· Tagada õpilastele turvatunne · Võimaldada lastel töötada · Tõsta õpilaste enesehinnangut · Arendada positiivset mina-kontseptsiooni · Julgustada õpilasi oma tegude eest vastutama · Julgustada õpilasi mõistma ja arvestama teiste inimeste õigustega · Soodustada koostööd · Propageerida ühiskonnas hinnatud väärtusi nagu ausus, usaldus, austus jne. · Õpetada ratsionaalseid konfliktide lahendamise viise Distsipliiniga ja distsiplineerimisega seotud vanuselised iseärasused · Kooli algus · Algklassid · Põhikool · Keskkool · Ülikool Kolm distsiplineerimise tüüpi · Distsipliiniprobleemide ennetamine · Distsipliiniprobleemidega toimetulek klassis (õpetamine-toetamine) · Distsipliiniprobleemide ravimine Ennetamine on suunatud sellise keskkonna loomisele, kus oleks võimalikult vähe distsipliinirikkumisi. See ei saa olla vaid klassi õpetaja probleem ja
kuidas armastada. Kui tegelikult on see individuaalne kogemus, mida igaüks saab vaid ise läbi elada. Iga kunsti praktiliste oskuste omandamiseks on vajalikud teatud üldised eeldused, olenemata siis sellest, kas tegemist on puusepakunsti, arstikunsti või armastuse kunstiga. Esmajoones nõuab praktiliste oskuste omandamine distsipliini. Asi pole ainult mõne kindla kunsti praktiseerimise distsipliinis tegemist on kogu elu distsiplineerimisega. Tänapäeva inimene on küll tööl distsiplineeritud, kuid kui inimene parajasti ei tööta, siis tahab ta laiselda, looderdada või lõdvestuda. Võitluses autoritaarsuse vastu on ta muutunud umbusklikuks distsipliini suhtes üldse nii selle suhtes, mida sunnib peale mingi seletamatu autoriteet, kui ka mõistuspärase enesedistsipliini suhtes. Ilma viimaseta kaotab aga elu terviklikkuse, muutub kaootiliseks, inimene pole võimeline millelegi keskenduma.
tähelepanu ajaloolise tundemaailma rekonstrueerimisele oma uurimistöös. Ta kirjutas 1919: "Kõigesse sellesse meelelaadi vastuvõtlikkusse, valmis- olekusse pisarateks ja vaimseks meeleparanduseks, sellesse erutuvusse tuleb end sisse mõelda, et taibata, kui külluslikult värvikas ja intensiivne oli elu." NORBERT ELIAS (1897-1990) üks esimesi, kes mõistis tunnete ajaloo tähtsust üldise kultuuri- ja sotsiaalajaloo raames; tsiviliseerumisprotsess on lahutamatult seotud meie tunnete distsiplineerimisega, afektistruktuuri teisenemisega. LUCIEN FEBVRE Üks esimesi, kes sõnastas tundeajaloo uurimisprogrammi. "Meil ei ole ikka veel armastuse ajalugu, meil ei ole surma ajalugu; meil ei ole kaastunde ega julmuse ajalugu. Meil ei ole rõõmu ajalugu, meil on vaid põgus ülevaade hirmu ajaloost" Peamised suunad Tundmuste ajalugu (history of sensibilities): naudingute, kannatuste, armastuse, nägemuste jt tundmuste tajude ajalooline uurimine.
kultuurile. Aristokraatlik mõtlemine kloostrimüüride vahel kujundab Lääne munklusest sellise vaimse ja akadeemilise suundumuse. Honoratus reisis palju ning õppis tundma ka idamunklust, ent kujundas enda kloostri ümber ning lihtsalt ei kopeerinud varemnähtut. Lerinumi kloostri puhul on kord ja omavaheline läbikäimine oluliselt rangem: vastuvaidlematu kuulekus abtile on tingimus, mis Lerinumi kloostri tüüpi kloostreid iseloomustab, mungad tegelevad enda sisemise distsiplineerimisega. Töötamine oli ka ülesanne, ent neis kloostrites tegid raskemaid töid sageli kloostriorjad. Reeglid on üsna kained – pikemaid paastusid ja väliseid askeese lubatakse vaid vanematele munkadele, et algajad endale liiga ei teeks. Vanemad mungad elavad tavaliselt ka erakutena. Tehakse vahet munkade vanusel ja kogemusel ning ka idakiriku munkluses oli see üsna sagedane. Lerinumi kloostritüüp levib ka põhjapoole – Iirimaale, Briti saartele, ning ka idapoole – Šveitsi ja sealt edasi.
Taktikaline paus (...) Neid näiteid teiega jagades on minu eesmärgiks alati tõsta esile tõhusa õpetamise, juhtimise ja Selles raamatus on palju näiteid ja juhtumikirjeldusi häirivaist ja kordarikkuvaist käitumisviisidest. distsiplineerimisega seotud mõisteid, võtteid, tegevusi ja oskusi. Kirjutades olen ma ka täiesti Kõik juhtumikirjeldused pärinevad mu tööst kolleegide mentorõpetajana. Kõik tegevused ja teadlik tõsiasjast, et õpetajana olete pidevas tegevuses hetkest, mil te kooliväravast sisse astu- oskused, mida selles raamatus käsitlen, pärinevad peamiselt neist kogemustest (ja neid toetavad te
annaabi.ee 
