7.5. Töötaja kohustub täitma Tööandja töönorme ja kinni pidama ettenähtud tööajast. 7.6. Töötaja on kohustatud hoiduma Tööandja juures tegudest, mis takistavad teistel Töötajatel kohustuste täitmist, kahjustavad teiste Töötajate või kolmandate isikute vara. 7.7. Lepingus loetletud kohustuste rikkumist käsitletakse distsiplinaarsüüteona. Kui kohustuste rikkumisega kaasnes Tööandjale varalise kahju tekitamine, kannab Töötaja lisaks distsiplinaarvastutusele ka materiaalset vastutust. 7.8. Töötaja kohustub hoidma konfidentsiaalsena Tööandja äri –ja tootmissaladusi, samuti hoidma saladuses kõiki andmeid, mis puudutavad Tööandja kommerts-, tehnilisi-, finants- või muid Tööandja poolt määratletud saladusi. Töötajal ei ole õigust kasutada ka otseselt või kaudselt informatsiooni, mis kuulub Tööandja äri- ja tootmissaladuste hulka muul otstarbel kui ainult käesoleva töölepinguga temale pandud kohustuste täitmiseks.
soovidest ja võimalustest. (2) Lapsele tuleb anda võimalused ja tingimused mänguks. § 13. Lapse õigus privaatsusele. (1) Lapsel on õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile. (2) Lapse õigust eraelule ei tohi kasutada meelevaldselt või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet. (3) Korduv jõhker sekkumine lapse eraellu võib olla aluseks administratiiv- või distsiplinaarvastutusele võtmiseks või vanemlike õiguste äravõtmiseks. II. Lapse kohustused Eesti lastekaitsesaeduses: §18. Lapse kohustused vanemate ja perekonna ees. (1) Laps peab austama oma vanemaid ja kasvatajaid, nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. (2) Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. § 19.Lapse kohustused ühiskonna ees. Laps on täisväärtuslik ühiskonna liige. Tema kohustused ühiskonna ees küpsevad koos eaga
on ülesse kasvanud. Seejuures ei tohi vanemad last takistada ega seada norme sõprade leidmisel. Lapsel on õigus isiklikule elule, mille korraldamisest võivad vanemad osa võtta ainult lapse palvel. Mitte mingil juhul ei tohi lapse eraellu tungida moraalset või füüsilist vägivalda kasutades. Lapse eraellu võib sekkuda rahumeelselt ilma lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet kahjustamata. Kui sekkumine on korduv ja jõhker on see aluseks administratiiv- või distsiplinaarvastutusele võtmiseks või vanemlike õiguste äravõtmiseks. 1.2.7 Lapse õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest Vähearenenud riikides on lapstööjõud kuni tänaseni väga arvestatav tööjõud. Näiteks Indias ja Malaisias on vaibaõmblustsehhe, kus saavadki tööd teha ainult kuni 6-14 aastased lapsed tänu oma peenikestele sõrmedele, mis on võimelised nii peenikesi niite ja kangaid töötlema ja õmblema. Tööpäevad on väga pikad ja rasked, puhkepausid on
oma karistava iseloomu tõttu olemuslikult piirab põhiõigusi, ning põhiseaduse § 3 alusel saab põhi- õigusi piirata vaid seaduse alusel, tuleks vastav piiramise alus ning piirava menetluse reeglid täpselt reguleerida seaduse tasandil. Seega peaksid ka kohtunike distsiplinaarmenetluse reeglid olema sätes- tatud seadusega, mitte seadusest alamalseisvate õigusaktidega või menetluse läbiviijate kaalutlus- õiguse alusel.*22 Eelnevale võib vastu väita, et distsiplinaarvastutusele võtmise näol ei ole tegemist karistusmenetlusega, vaid personalijuhtimise vahendiga, mille käigus antakse teenistuskohustuste rik- kumisele olemuselt haldusõiguslik hinnang. Autori arvates ei ole distsiplinaarvastutuse puhul puhtal kujul tegemist ei kriminaalõigusega samaväärse karistusmenetlusega ega ka näiteks karjääriotsustega võrreldava personalijuhtimise vahendiga, vaid see asub kahe õigusvaldkonna piirimail ning analoogia
1. Seadusandlik – parlament – õigusnormide kehtestamine (põhifunktsioon), haldusfunktsioon (abifunktsioon), jurisdiktsiooniline (abifunktsiooni). 2. Täidesaatev – haldusorganid – täidesaatev (põhifunktsioon). Alaliigid on haldus, valitsemine (riigi poliitilise juhtimise funktsioon); legislatiivfunktsioon (abifunktsioon). Mõistavad õigust väärteoasjades kohtuvälises menetluses. Riigi ja KOV isikute distsiplinaarvastutusele võtmine. 3. Õigusemõistmine – kohus – õigusemõistmine (põhifunktsioon), haldusfunktsioon (abifunktsioon) Avalik haldus on sotsiaalne nähtus, tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu, avalik haldus tegeleb ühiskonna, kogukonna ja sinna kuuluvate asjade ja inimeste elu korraldamisega. Avalik haldus on orienteeritud avalikele huvidele. Avalikud huvid ei ole konstantne nähtus, nad on seotud konkreetse ajaga ning need huvid võivad koos ajaga muutuda. Mis on avalik huvi
vaja, kui negatiivsed või ei rahulda, lõpetatakse §86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu TL. Peab olema põhjendatud!!! Kui tulemused on negatiivsed, kui sellest ei räägita, loetakse positiivseteks. Ette teatada ega hüvitist maksta pole vaja. Õigus vaidlustada 1 kuu jooksul. Ei pea olema väiksem palk. Kui peale katseaega palk tõuseb lepingusse kirja. Katseajal on õigus võtta T distsiplinaarvastutusele ja sõlmida materiaalse vastutuse leping. Puhkuste arvestamisel loetakse üldtööaja hulka. Näide §33 katseaeg: Töötaja asus tööle kokana ja personalitöötaja tegi töövõtulepingu 1 kuuks (1. juuni). Peale 1 kuud sõlmis töölepingu 4-kuulise katseajaga. Peale 4 kuud lõpetati TL §86 p 5 ebarahuldavad katseaja tulemused alusel; põhjus puudujäägid. Lõpetamine vormistati 02. novembril. Töötaja vaidlustas. 1
Alternatiiv isik võib pöörduda ka otse kohtusse. 2. Ametiisikud arutavad haldusõigusrikkumise asju ja määravad halduskaristusi, nt politseiametnikud. Karistusena võidakse kohaldada rahatrahvi või vastava eriõiguse äravõtmist. 3. Karistuse määrab tõendite ja asjaolude vaagimise järel ametnik. Nt ametnike distsiplinaarvastutusele võtmine. Haldusorgan formaalses mõttes: põhifunktsioon on haldusfunktsioon Abifunktsioon legislatiivfunktsioon !! Abifunktsioon jurisdiktsiooniline funktsioon ! 3. Kohtud. Kohtute puhul vaadatakse kõige rohkem, et võimudelahusus oleks täidetud tagamaks kohtute sõltumatust. a. Põhifunktsiooniks on jurisdiktsiooniline. b
annaabi.ee 
