kontekstis mõista joobeseisundina, võib siin pidepunktiks olla korrakaitseseaduses määratletud joobeseisundi mõiste, mille kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (vrd KorS § 36 lg 1). Töölt kõrvaldamise näol ei ole tegu distsiplinaarkaristusega. 7. Kas ametnikul on õigus preemiale sel ajal, kui ta kannab distsiplinaarkaristust? Jah. 8. Kui kaua ametnik karistust kannab (ehk kui pikk on karistatuse periood) ja mida see tähendab? ATS § 79 lg 2: distsiplinaarkaristuse kehtivus kustub aasta möödumisel karistuse määramise haldusakti jõustumisest. Sellega loetakse karistuse kehtivus lõppenuks. 9. Asutus hakkas menetlema ametnikku süütegu – tema aga võttis haiguslehe? Kas ametniku haiguslehel viibimine takistab dists
3) loodud on eeldused kohtuotsuse materiaalseks seadusjõustamiseks. Õigus kaitsele mitmekordse süüdistamise eest Aga kui üks tegu vastab erinevatele karistuskoosseisudele ja haldusõiguse normidele? ,,Kiiruskaamerad" Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus seadus tunnistab kinnipeetava teatud käitumise kuriteoks, ei ole vangla administratsioon õigustatud kohaldama kinnipeetavale vastavate kuriteokoosseisudega hõlmatud tegude eest distsiplinaarkaristusega, kuna see välistaks sama teo eest isiku hilisema karistamise kriminaalkorras ja tähendaks seega haldusorganite poolset sekkumist õigusemõistmisesse. Kriminaalseaduse tagasiulatava jõu piiramine PS § 23 lõige 1; Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal.
täitmise eest või nõutust parema töö eest. 3. juurdemaksed summa, mida makstakse, et tagada ettenähtud palk või hüvitada võimalik palga vähendamine. Keskmise palga arvutamise korra määrab valitsus vastava seadusega. Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta pidada kinni: 1. seadusega kehtestatud makse ( tulumaks 22%, töötuskindlustus 0,6%,kogumispension 2%) 2. kohtu poolt haldus- või distsiplinaarkaristusega määratud trahve. 3. elatist ( alimendid) 4. tasu väljatöötamata puhkuse päevade eest, juhul kui tööleping lõpetatakse enne selle tööaasta lõppu ja töötaja on puhkuse kätte eelnevalt saanud. 5. muud seaduses ettenähtud juhud ( nt. summasid teistele isikutele tekitatud tervise rikke puhul jne.) Lisaks on tööandjal täiendavalt õigus kinni pidada palgast : 1. tähtajaks tagastamata avansse 2
8 48. Kellele kuulub distsiplinaarvõim? tööandjale, samuti tema selleks volitatud esindajale. Karistust võib määrata 6 kuu jooksul süüteo toimepanemisest, sealjuures 1 kuu jooksul päevast, mil tööandja sai teost teada.; 49. Mitu karistust võib määrata ühe distsiplinaarsüüteo eest? ühe karistuse ühe süüteo eest. Karistus kustub 1 aastaga. Koos distsiplinaarkaristusega võib isiku võtta haldusvastutusele, kriminaalvastutusele, materiaalsele vastutusele. 1 kuu jooksul karistuse määramisest võib töötaja selle vaidlustada kohtus. 50. Millise ajavahemiku eest antakse puhkust ühe tööaasta eest /algab töölevõtmise päevast kuni järgmise aasta sama päevani/. 51. Milline on põhipuhkuse üldine kestus 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus
audiitorina 3. Kui audiitor on suunatud juhatuse otsusega täiendavale kutseeksamile Kutsetegevust taastatakse juhatuse otsusega kooskõlastatud kutsekomisjoniga kui langevad ära esimesed 2 peatamise põhjust või sooritav audiitor kutseeksami positiivselt. Audiitor on kohustatud teatama kutsekomisjonile võimalikest asjaoludest mis võivad põhjustada tema kutsetegevuse peatamisega. Juhatus võib kutsetegevuse peatada ka distsiplinaarkaristusega. Kutsetegevuse peatamise kohta tehakse märge audiitorite nimekirja. Kui kutsetegevus on peatatud üle 2 aasta siis suunatakse audiitor täiendavale kutseeksamile. Kutsetegevus lõppeb audiitori surmaga. Kutsetegevus lõpetatakse: 1. Kui audiitor kirjutab lahkumisavalduse 2. Audiitorikutseetika või auditeerimise eeskirja jäme rikkumine 3. Audiitori kutsemaine kahjustamisel 4. Valeandmete kutsetaotlemisel 5. Oma ülesannete mittetäimisel 6
audiitorina 3. Kui audiitor on suunatud juhatuse otsusega täiendavale kutseeksamile Kutsetegevust taastatakse juhatuse otsusega kooskõlastatud kutsekomisjoniga kui langevad ära esimesed 2 peatamise põhjust või sooritav audiitor kutseeksami positiivselt. Audiitor on kohustatud teatama kutsekomisjonile võimalikest asjaoludest mis võivad põhjustada tema kutsetegevuse peatamisega. Juhatus võib kutsetegevuse peatada ka distsiplinaarkaristusega. Kutsetegevuse peatamise kohta tehakse märge audiitorite nimekirja. Kui kutsetegevus on peatatud üle 2 aasta siis suunatakse audiitor täiendavale kutseeksamile. Kutsetegevus lõppeb audiitori surmaga. Kutsetegevus lõpetatakse: 1. Kui audiitor kirjutab lahkumisavalduse 2. Audiitorikutseetika või auditeerimise eeskirja jäme rikkumine 3. Audiitori kutsemaine kahjustamisel 4. Valeandmete kutsetaotlemisel 5. Oma ülesannete mittetäimisel 6
audiitorina 3. Kui audiitor on suunatud juhatuse otsusega täiendavale kutseeksamile Kutsetegevust taastatakse juhatuse otsusega kooskõlastatud kutsekomisjoniga kui langevad ära esimesed 2 peatamise põhjust või sooritav audiitor kutseeksami positiivselt. Audiitor on kohustatud teatama kutsekomisjonile võimalikest asjaoludest mis võivad põhjustada tema kutsetegevuse peatamisega. Juhatus võib kutsetegevuse peatada ka distsiplinaarkaristusega. Kutsetegevuse peatamise kohta tehakse märge audiitorite nimekirja. Kui kutsetegevus on peatatud üle 2 aasta siis suunatakse audiitor täiendavale kutseeksamile. Kutsetegevus lõppeb audiitori surmaga. Kutsetegevus lõpetatakse: 1. Kui audiitor kirjutab lahkumisavalduse 2. Audiitorikutseetika või auditeerimise eeskirja jäme rikkumine 3. Audiitori kutsemaine kahjustamisel 4. Valeandmete kutsetaotlemisel 5. Oma ülesannete mittetäimisel 6
annaabi.ee 
