o Mimesis kunsti olemise tuum, looduse jäljendamine kunstis o Katarsis puhastumine esteetilise elamuse läbi, tunnete õilistamine o Tragöödia kurbmäng o Eepos ulatusliku sisuga jutustav teos, värsimõõdus ja aluseks on sündmus rahva elus o Filosoofia o Arhitekst tekst, millesthilisemate tekstide loojad eeskuju võtavad, mille motiive kasutatakse o Eleegia mis tahes sisuga luuletus eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter), kurvatooniline luuletus o Maailmakirjandus eri rahvuskirjanduste väärtuslikem osa, mida tunnustatakse kogu maailmas o Müüt vanade rahvaste muitend, mis edastab rahva hulgas levinud traditsioonilisi ja fantastilisi kujutlusi elu ja maailma tekkest, jumalatest ja kangelastest o Mütoloogia müütide kogum; teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega
väljendas inimese kui omaette isiksuse mõtteid ja tundeid (Kleis 1980: 45-46). 1.4.1 Lüürika Hellenismiajastul kutsuti lüürikaks laule, mida kanti ette lüüra saatel. Aja jooksul hakati eristama kolme lüürika liiki: eleegia, jamb, meelika. Eleegia ja jamb ei vajanud muusikalist saadet. Meelika jagunes omakorda veel monoodiliseks lüürikaks (solist väljendas üksikisiku tundeid) ja koorilüürikaks. Eleegia oli eleegilistes distihhonides (heksameeter + pentameeter) kirjutatud luuletuste üldnimetus. Sisult olid eleegiad õpetlikud, vahest poliitilised mõjutusvahendid (nt. Solonil) või filosoofilised arutlused, ülistati armastust. Tuntuimad eleegikud olid Tyrtaios Spartast, Solon Atikast ja Theognis Megarast (Unt 2001). Jambid kasvasid välja pidustustel lauldud pilkelauludest. Jambiline värss sarnaneb tavalisele kõnekeelele ja seda kasutati peamiselt tunnete ja meeleolude väljendamiseks (Kleis 1980: 49-50).
Lihtne, terviklik, tasakaalukas luuletus. Sõnade osav seostamine teeb vana sõna uueks. Pustab nalju ja teravmeelsusi. Taunib ,,sisult armetuid ridu". Iseloomusta Ovidiuse loomingut: ,,Amores", ,,armastuse kunst, ,,Metamorfoosid" 43-18 eKr Õppis kõnekunsti. Õppis kasutama retoorilisi võtteid, vaimukaid aforisme ja võrdlusi. O kirjandustegevuse võib jagada kolme etappi: lembeluule, õpetatud luule mütoloogilistel teemadel ja pagendusaja looming. Esimeses nooruses kribas eleegilistes distihhonides kirjutatud kogumik ,,Amores" Eleegia võidukäik. Eleegia keskkseks kujuks autor ise, koos kannatustega. Armastuse teemale lähenes huvitavalt. ,,Amores" ehk ,,Lembelaulud". Kirjutatud ellegilistes distihhonides, kirjutas 49 luuletust, mis koosnes algselt viiest, hiljem kolmest raamatust. Eleegites on teemaks kuulsus, mille saavutab daam poeedi armastuse kaudu, Amori võim, poeedi soov ikka ja jälle luua armastusteemalisi teoseid
kolm autorit. jamb (Hipponax, Semonides, Solon), eleegia (Mimnermos, Kallinos, Theognis), meelika monoodiline: Sappho, Alkaios, Anakreon; koorimeelika: Alkman, Simonides, Pindaros 29. Iseloomusta arhailist kreeka jambizanri, nimeta olulisemaid autoreid. Jämekoomiline sisu, seks, loomalood, sõim, süüdistused; retsiteeriti, mitte ei lauldud. Autorid: Hipponax, Semonides, Solon 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. antiikajal nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus, tänapäeval kaebelaul ja kurvatooniline lüüriline luuletus; esitati lauldes ja saadetuna aulosel. Autorid: Mimnermos, Kallinos, Theognis. 31. Iseloomusta võrdlevalt arhailist kreeka monoodiat ja koorimeelikat, nimeta olulisemaid autoreid. Monoodia: esitati sümpoosiumil v muus väiksemas seltskonnas; sooloesitaja laulis, saates end lüüral, Lühem, lihtsama struktuuriga, isiklikum; esitaja/autori kohalik dialekt. Autorid: Sappho, Alkaios, Ibykos, Anakreon
Ei piirdunud jambilise meetrumiga (jamb: U ), kirjutati ka trohheilistes meetrumites (trohheus: U) Jämekoomiline sisu, seks, loomalood, sõim, süüdistused, counter-culture Ilmselt retsiteeriti, mitte ei lauldud Archilochos, Hipponax, Semonides, Solon 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. Tänapäeval: (alates Rooma ajast) kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus; antiikajal: nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus Esitati arvatavasti lauldes, saadetuna aulosel Eleegiline distihhon: heksameeter + pentameeter. Iga eleegilises distihhonis luuletus pole eleegia, aga eleegia on alati eleegilises distihhonis. Mimnermos, Kallinos, Theognis, Simonides 31. Mis on sümposion ja kuidas on see seotud arhailise luulega? Sümposion oli Vana-Kreekas koosviibimine intellektuaalse vestluse ja veinijoomisega
Koorilüürika lätted on folkloorsed, koor oli rituaalne- nii tantsis kui ka laulis. Alaliigid: Hümn, ood, epniikon (kiidulaul võitjate auks nt spordis), tüüpiline oli dooria murre. Lihtsamad lüürika liigid on eleegia ja jamb. Nüüdisaja kirjandusteaduses nimetatakse eleegiaks (tavaliselt saadeti puhkpilliga) kurvatoonilist luuletust mis tahes värsimõõdus; antiikajal aga, olnud ürgselt leinalaul, kujunes see teatavas vormis, nimelt nn. eleegilistes distihhonides kirjutatud mitmesuguse sisuga luuletute üldnimetuseks. Selline distihhon koosneb heksameetrist ja pentameetrist (sisaldab nagu heksam.-gi kuus värsitõusu, ent mille kolmas ja kuues värsijalg on mõlemad kahanenud üheks pikaks rõhusilbiks; kolmanda värsijala järel asub tsensuur, mis jagab värsijala pooleks (kummaski 2,5 daktülit). Pentam.-i esimeses pooles võivad daktülid asenduda spondeustega. Skeem lk 49)) Nukra laadi omandas eleegia osaliselt alles hilisemas kirjanduses, eriti 1
Jamb poliitilise programmi teenistuses: oma reformide (seisachtheia e võlaorjuse tühistamine) põhjendamine ja õigustamin Solon on jambide osas üleminekuautor: teemad on tavalisemad, mahedamad, sobilikumad hilisemale (jambilisele) tragöödiale 30. Iseloomusta arhailist kreeka eleegiat, nimeta olulisemaid autoreid. Tänapäeval: (alates Rooma ajast) kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus; antiikajal: nn eleegilistes distihhonides kirjutatud luuletus Esitati arvatavasti lauldes, saadetuna aulosel Eleegiline distihhon: heksameeter + pentameeter, nt epigramm: Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me! (Simonides, tlk J. Semper) NB! mitte iga eleegilises distihhonis luuletus pole eleegia, aga eleegia on alati eleegilises distihhonis Eleegia autorid: Solon Eleegia: Eunomia e Hea riigikord; nn Muusade el eegia
annaabi.ee 
