koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame - vereringet, aitab ennetada ainevahetushaigusi ja taastuda vigastustest. Naised vedasid Eesti ujumiskoondise võidule Puhta töö tegid Eesti naisujujad, kes kaotasid 15 alast vaid ühe. Koos teateujumistega väljus Triin Aljand liblikasprindi. Võistlus kestab vaid neli veest võidukalt kuuel ja Natalja päeva, pean keskenduma oma tugevatele Hissamutdinova viiel korral. Üldvõidu distantsidele.”Martti Aljand imestas, et tagamiseks piisas kõigest neljast jõudis juba praegu rekordini. Temagi ei meeste esikohast, need tõid Martin valmistunud tugeva treeningutsükli vahel Viilep selili- ja Aleksandr Baldin eriti võistluseks. “Õed on oma saavutustega rinnuliujumistes. Ilmselt muutunuks lati kõrgele seadnud. Püüan sellest üle pilt otsustavalt, kui Soomel teinuks hüpata,” märkis ta.Hissamutdinova korjas
1. Vali vastavalt ilmastikule õige määre. 2. Hõõru pidamisalale õhuke kiht määret. Suusa pidamisala on umbes 50-90 cm pikkune ala suusa keskel alates saapakannast suusanina poole. 3. Tasanda määre hoolikalt määrdekorgiga. 4. Korda punkte 2. ja 3. Vähemalt 2-3 korda. Kui on plaanis suusatada pikemaid distantse, siis on rusikareegel 1 kiht pidamismääret iga 10 km jaoks. 3. Põhjamäärded Määret kulutava raja korral ja pikkadele distantsidele minnes võib pidamismäärete ( nii tahkete määrete kui ka kliistrite) püsivust parandada Start Põhjamääretega. Põhjamääre kantakse puhtale pidamisalale kas külmalt hõõrudes või siis määrderauaga sulatades. Alles seejärel kantakse peale ilmastikule vastav pidamismääre. Põhjamäärde pealekandmine 1. Puhasta suuskade pidamisala vanast määrdest metalltsikli, määrde-eemaldusvedeliku ja kuivatuspaberiga (kiudpaberiga). 2
Pikamaajooks Jooksutreeningud on erinevad vastavalt valitud distantsidele. Kui sprinterid teevad rohkesti jõu ja plahvatusliku kiiruse treeninguid, siis kesk- ja pikamaa jooksjad arendavad jõusaalis natukene teisi lihaseid. Sprinterite treeningud põhinevad kiirusele ja plahvatuslikkusele. Pikkamaad joostes on aga tähtis suuremad mahutreeningud, mis tuleb aastate peale ratsionaalselt ära jagada, et organism harjuks pikema kurnava pingutusega. Tuues näiteks Lasse Vireni treeningkava 1971 aastal, siis oli tema treening suunatud vastupidavusele
esimesed maaimameistrivõistlused. 1892. aastal asutasid Austria, Holland, Rootsi, Saksamaa; Suurbritannia ja Ungari uisutajad Scheveningenis (Holland) Rahvusvahelise Uisutamisliidu ISU (ingl. International Skating Union). See on vanim rahvusvaheline talialade liit. ISU-sse kuulub 73 liikmesriiki. ISU peamaja asub Lausanne'is. Kiiruisutamise eripära ja uisud Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Viimastel aastakümnetel on kiiruisutajad spetsialiseerunud erinevatele distantsidele. Aastate eest oli võistlusprogramm selline, et hea treenitusega sportlane saavutas edu pea igal distantsil.Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid kui ka pikkade distantside sõitjad. Distantsid 3000 m 10000 m
10 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................12 2 Kiiruisutamine Kiiruisutamine on talispordiala, kus võisteldakse erilistel pikkadel õhukese teraga uiskudel. Kiiruisutamine on üldiselt kestvusala. Viimastel aastakümnetel on kiiruisutajad spetsialiseerunud erinevatele distantsidele. Aastate eest oli võistlusprogramm selline, et hea treenitusega sportlane saavutas edu pea igal distantsil. Lühim sõit on 500 m, mis nõuab uisutajalt väga kiiret starti ja head kiirendust, ning head kurvitehnikat. Niinimetatud sprinterid saavutavad üldiselt edu 500 m ja 1000 m sõidul. 1500 m on selline distants, mida võivad edukalt läbida nii sprinterid, kui pikkade distantside sõitjad. Alates distantsidest 3000 m - 10000 m nõuab uisutajatelt jõukestvust
millegi kandmiseks peavad mõlemad käed olema vabad. Selle kandmisviisi eelis seljal kandmise viisi ees on see, et relva saab kiiremini panna kasutamisvalmis. Kinnistage küsimustega ja harjutage, jäädes seistes laadimise asendisse. Sihikud Selgitage: tagumise sihtimisseadeldise sihik on L-tähe kujuline ning seda saab liigutada alt üles. Seadeldise abil saab sihikut asetada 0...300 meetri distantsile (kasutades numbrit 3) ning distantsidele 300...500 meetrit (kasutades numbrit 5). On olemas ka ülestõstetav öösihik, mis on varustatud triitiumist täppidega (kaks täppi taga ning üks triip ees). Öösihikut hoitakse all, kui teda ei kasutata. Kui öösihik on vaja üles tõsta, paigutatakse tagumise sihiku L-tähe kujuline fiksaator keskmisse asendisse (et see moodustaks V-tähe), et see ei segaks öösihiku kasutamist (vt jooniseid 11 ja 12). 8
annaabi.ee 
