• Lühiajaliselt sellepärast, et suuremas koguses moodustunud laktaati ei suudeta kiirelt rakust eemaldada ega maksas, neerudes ja müokardis lammutada. • Laktaadi kontsentratsiooni tõus = mitterespiratoorne atsidoos. • Kui intratsellulaarne pH langeb alla normaalse taseme käivituvad suure ainevahetuse muutused. Bikarbonaadi tagasiimendumine • Bikarbonaadi tagasiimendumist soodustab vesinikioonide pumpamine distaalsesse torru. • Tänu pH langusele tekib bikarbonaadist CO2 ja vesi. CO2 difundeerub tubulaar rakku kus sünteesitakse uuesti vesinik ioon ja bikarbonaatioon. • Vesinik ioonid liiguvad tagasi neerutorusse ning bikarbonaat ioon transporditakse tubulaar rakust välja kloriidi vahetusega. Bikarbonaadi tagasiimendumine Guyton and Hall Textbook of Medical Physiology (Guyton Physiology) Fosfaadi väljutamine • Neerud eritavad mitte-lenduvaid happeid et
Kodarluu 58. Millega liigendub kodarluu pea? Õlavarreluu-pähikuga 59. Mitu liigeselist ühendust on kodarluul küünarluuga? Kaks 60. Kas kodarluu köprus paikneb luu distaalses või proksimaalses osas? Proksimaalses otsas 61. Kas kodarluu distaalne ots on kumer või nõgus? nõgus e sissepoole kaldus 62. Mis tüüpi liiges jääb küünarluu ja õlavarreluu vahele? Plokkliiges 63. Kas küünarluu köprus jääb luu distaalsesse või proksimaalsesse ossa? Proksimaalses osas 64. Millised randmeluud paiknevad proksimaalses reas? Pöidlast alates lodiluu, kuuluu, kolmkantluu, hernesluu 65. Millised luud neist moodustavad randme-kodarluu liigese? Loidluu, kuuluu ja kolmkantluu 66. Mis tüüpi see liiges on? Ellipsoidliiges 67. Millised randme luud paiknevad distaalses reas? Pöidla poolt alates trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu 68
Kokku imendub organismi tagasi 99% esmasuriinis olnud veest. Seega muutub uriin kontsentreeritumaks ning suure kontsentratsioonide erinevuse tõttu difundeerub osa uureast verre tagasi. Kuna veri voolab kiiresti, ei saavuta ta vereplasmas nii kõrget kontsentratsiooni kui uriinis. Lisaks selle toimub ka kusiaine neerusisene ringlus (kontsentratsioonide erinevuste tõttu ringleb osa uureast rajal kogumistoruke neerusäsisse rakkude vahele Henle ling uuesti distaalsesse vääntorukesse) · Nõrgad orgaanilised happed ja alused imenduvad tagasi olenevalt uriini pH-st. Nimelt madala uriini pH juures (s.t. happelise uriini puhul) suureneb nõrkade resorptsioon ja väheneb eritumine. Samas väheneb nõrkade aluste resorptsioon ja suureneb nende eritumine. Aluselise uriini korral on need protsessid vastupidised. · Vee ja elektrolüütide tagasiimendumine. Nagu juba eespool öeldud, imendub veest organismi tagasi 99%
Tavaliselt levib elektriline impulss mööda juhtetee harusid ning nendes harudes, mis paiknevad paralleelselt on ühesugune juhtivuse kiirus ja refraaktaarperiood. See tagab selle, et impulssid lõpetavad üksteist, kui nad distaalsemas juhtetee piirkonnas kokku põrkavad. Taassisestuse tekke on soodustatud siis, kui juhtivus on näiteks blokeeritud ühes haru pooles. Sellisel juhul levib impulss mööda mitte blokeeritud haru edasi ning jõudes blokeeritud haru distaalsesse lõpu võib ta levida mööda blokeeritud haru tagurpidi. Taassisestusring tekib kui impulss jõuab tagurpidi erutuvasse koesse, mis on peale eelmist impulssi taastunud, ning see impulss on võimeline juhteteed uuesti erutama. Taassisetusringi tekkeks on vajalik et oleks tegemist ühesuunalise blokaadiga. Kahesuunalise blokaadi korral ei saa toimuda impulssi levikut tagurpidi. Ühesuunaline blokaad esineb nendes piirkondades, kus naaberrakkude refraktaarperiood on heterogeenne
lõdvestumist juhib ajus neelamiskeskus. Neelamise ajal sulgub kõrikaas e epiglottis, mis võimaldab toidul üle trahhea makku libiseda. Söögitoru koosneb kahest lihaskestast, loomadel suures osas vöötlihaskiud. Peristaltika 0,5-1 m/s. Neelamise ajal avaneb söögitoru/mao sfinkter. Kui neelamise ajal neel aheneb, siis söögitoru ülemine sfinkter lõdveneb.Toit surutakse söögitoru ülemisse ossa ja peristaltilised lained juhivad selle makku. Kui toidupala jõuab söögitoru distaalsesse ossa, ülemine sfinkter lõdvestub. Kui esmaste peristaltiliste lainetega ei suudeta toit makku suruda, siis tekib teisene peristaltiline lainetus. Kui seda ikkagi ei suudeta teha, tekivad lihase spasmid ümber toidupala. Kui neelamist ei toimu, siis söögitoru on lõdvestunud, kuid ülemine ja alumine sfinkter on pidevalt ahenenud. Kui need sfinkterid ei ole korralikult sulgunud, siis õhu sissehingamine võib põhjustada aspiratsiooni neelust ja võib poolenisti
suureneb suurema vedelikumahu tõttu NaCl viimine Macula Densa (MD) rakkudeni. MD rakkudesse võetakse NaCl, see põhjustab ATP vabastamist. ATP vabastamine inhibeerib reniini vabastamise jukstaglomerulaarsetest rakkudest > aferentne arteriool aheneb. Lõpuks filtratsioon glomeerulis väheneb. Vaja selleks, et ei toimubs vedeliku ja lahustunud ainete kadu (kui liiga kiiresti voolab vedelik, ei jõua toimuda absorptsioon). Kui on suurenenud NaCl transport distaalsesse nefronisse, siis MD rakkudes toodetakse aineid, mis laiendavad veresooni. timuleerib veresooni laiendavate agentide tootmist macula densa rakkudes – NO ja prostaglandiin E 2 (PGE2). Lisaks, endoteel ise osaleb neeru veresoonte toonuse reguleerimises – toodab potensiaalseid ahendajaid ja laiendajaid. Endoteeli ahendajad: endoteliin, tromboksaan A 2 ja angiotensiin II. Endoteeli laiendajad: NO, prostatsükliin (prostaglandiin I 2) ja PGE2.
Viburi kasvu on uuritud enim E. colil ja S. typhimuriumil. See toimub nii: 1. M-ketas paigutatakse rakumembraani. 2. Mot-valkude monteerimine membraani M-ketta ümber. 3. Telgvarda komponentide eksport tsütoplasmast ja monteerimine M-ketta peale. 4. P ja L-ketta valkude eksport tsütoplasmast ja monteerimine telgvarda ümber. 5. Konksuvalkude eksport ja monteerimine. 6. Konksuseoseliste sidevalkude ja viburi tipuvalgu eksport ja seostamine konksu distaalsesse otsa. 7. Flagelliini monomeeride eksport ja paigutamine sidevalkude ja tipuvalgu vahele. 29. Kirjelda sporulatsiooni etappe Bakterid moodustavad spoore aktiivse kasvu lõppedes, kui tingimused muutuvad ebasoodsaks (välise toitaineallika otsalõppemine, jääkainete kogunemine, kuivus). Kui kultuuri hoida pidevalt aktiivse kasvu faasis (anda piisavalt toitaineid), siis ta ei sporuleeru. Sporogeneesi saab
vahendab ta toitainete ja jääkide vahetust arenevas embrüos. Samuti on vistseraalne endoderm tähtis signalisatsioonikeskus areneva embrüo edasises arengus. Vistseraalne endoderm jaguneb veel embrüo distaalses osas distaalseks vistseraalseks endodermiks (DVE) ning sellele järgneb DVE rakkude ümberpaigutumine anterioorsesse poolde anterioorse vistseraalse endodermi (AVE) formeerumisega. Algul paikneb vistseraalne endoderm areneva loote distaalsesse ossa, seejärel anterioorsesse ossa. AVE on embrüo signaliseerimise keskus, see on vajalik anterioposterioorse telje moodustamiseks ja embrüo anterioorsete struktuuride moodustamiseks. Definitiivne endoderm: selle all mõeldakse embüo kõige sisemist lootelehte. See pärineb epiblastist. Ilmub peale gastrulatsiooni algust ürgjutist anterioorse lõiguna. Moodustuv endodermi kiht suureneb anterioorselt ja lateraalselt. Definitiivne
mineraalained võetakse soolevalendikust läbi soolelimaskesra verre (resoptsioon). Seedimine algab suus, kus hammastega mäludes toit mehhaaniliselt purustatakse ning süljega segatakse (lisaks limaskestasisestele süljenäärmerakkudele suubuvad suhu gl. sublingualis'e, gl. submandibularis'e ja gl. parotis'e juhad). Neelamisega transporditakse toit söögitorru (oesophagus) ja makku. Maos (gaster s. ventriculus) seguneb toit maonõrega ja transporditakse maoliigutustega distaalsesse mao-ossa. Sülje ja maonõrega segunenud toidumassi nimetatakse küümuseks, mis transporditakse läbi maolukuti (pylorus) duodenum'isse. Duodeenumisse sekreteerub soolenäärmete sekreet ning siia suubuvad ka pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks).
annaabi.ee 
