LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Kaarnajätke õlavarrelihas Abaluu kaarnanokkjätkelt Õlavarreluu väikekõbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjast distaalsemalt õlavarre lähendamine Suur rinnalihas Rinnakult, ka osaliselt rangluult Õlavarreluu suurköbrukese Viib õlavart ette ja pöörab sisse, harjale õlavarre lähendamine Abaluualune lihas Abaluu aluselt augult Õlavarreluu väikesele Viib õlavart taha ja pöörab sisse
lihastesse. Funkts: kergitab nahka kaela piirkonnas, soodustades sel teel verevoolu nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 65. Õlavöötme lihased Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Vahelmine rühm: a) Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosale. Ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastassuunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead tahapoole. 64. Õlavöötme lihased: Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Vahelmine rühm: a) Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele ja selle harja ülemisele otsale.
Kinnitub: oimuluu nibujätkele ja kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosale. Ühepoolsel tegevusel kallutab pead samale poole, pöörates nägu vastassuunas; kahepoolsel tegevusel painutab lülisamba kaelaosa ette, pead tahapoole. 64. Õlavöötme lihased: Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Vahelmine rühm: a) Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele ja selle harja ülemisele otsale.
nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 26 III KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALIHAS Algab: rinnakult, ka osaliselt rangluult Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine ABALUUALUNE LIHAS Algab: abaluualuselt augult Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse ning lähendab SUUR ÜMARLIHAS Algab: abaluu alumiselt nurgalt
nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 26 III KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALIHAS Algab: rinnakult, ka osaliselt rangluult Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine ABALUUALUNE LIHAS Algab: abaluualuselt augult Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse ning lähendab SUUR ÜMARLIHAS Algab: abaluu alumiselt nurgalt
nahaalustes veenides, langetab alalõuga vähesel määral, tagumised kiud tõmbavad suunurka allapoole. 26 III KONTROLLTÖÖ 57) Õlavöötme lihased, algus ja kinnituskohad, funktsioonid? KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnanokkjätkelt Kinnitub: õlavarreluu väikekõbrukese harjast distaalsemalt Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALIHAS Algab: rinnakult, ka osaliselt rangluult Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine ABALUUALUNE LIHAS Algab: abaluualuselt augult Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse ning lähendab SUUR ÜMARLIHAS Algab: abaluu alumiselt nurgalt
lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas. Kuna erinevad soole osad ei tõmbu kokku üheaegselt, toimub soolesisu rütmiline segmentatsioon- ta kord lahutatakse eraldi portsjoniteks, samas aga ühineb jälle. Pendelliigutused kindlustavad soolesisu seedemahladega läbisegamise. PERISTALTILISED LIIGUTUSED seisnevad selles, et ringlihaste kontraktsiooniga ja sellest tingitud soole ahenemisega ühes osas kaasneb lihaste lõõgastumine ja soole laienemine distaalsemalt asuvas naaberlõigus. Selle tagajärjel asetub soolesisu ahenenud osast ümber alumisse, laienenud ossa. Järgmisel momendil kontraheeruvad lihased soole lõõgastunud piirkonnas, distaalsemalt asuvas naaberosas aga lõõgastuvad. Peristaltilised liigutused kindlustavad soolesisu edasiliikumise piki soolt pärasoole suunas. Peensooles segmentatsiooni-ja pendelliigutused. Peensoole motoorikas on eristatavad soolehattude liigutused, mis soodustavad soolesisaldise kontakti soolepiteeliga ja
kokku, kord lõõgastub, soolesisu liigub aga kord ühes, kord teises suunas. Kuna erinevad soole osad ei tõmbu kokku üheaegselt, toimub soolesisu rütmiline segmentatsioon- ta kord lahutatakse eraldi portsionideks, samas aga ühineb jälle.Pendelliigutused kindlustavad soolesisu seedemahladega läbisegamise. PERISTALTILISED LIIGUTUSED seisnevad selles, et ringlihaste kontraktsiooniga ja sellest tingitud soole ahenemisega ühes osas kaasneb lihaste lõõgastumine ja soole laienemine distaalsemalt asuvas naaberlõigus.Selle tagajärjel asetub soolesisu ahenenud osast ümber alumisse, laienenud ossa. Järgmisel momendil kontraheeruvad lihased soole lõõgastunud piirkonnas, distaalsemalt asuvas naaberosas aga lõõgastuvad. Peristaltilised liigutused kindlustavad soolesisu edasiliikumise piki soolt pärasoole suunas. Peensooles segmentatsiooni-ja pendelliigutused. Peensoole motoorikas on eristatavad soolehattude liigutused, mis soodustavad soolesisaldise
annaabi.ee 
