Cl). Keemilise sideme püsivuse mõõduks on sideme lõhkumiseks vajaminev energiahulk. Kovalentne side on seda püsivam, mida suurem on elektronpilvede kattumise aste. Elektronpilvede kattumise aste sõltub omakorda elektronpilvede mõõtmetest, nende kujust ning kattumise viisist. Reas Li2; Na2; K2 suurenevad kattuvate orbitaalide mõõtmed, vähenevad aga orbitaalide tihedused ja nende kattumise aste ning seetõttu ka sideme püsivus. Seda kinnitab ka molekulide dissotsiatsioonienergia vähenemine ja tuumadevahelise kauguse suurenemine: Kahe antiparalleelse spinniga elektroni viibimine kahe tuuma jõuväljas on energeetiliselt kasulikum kui elektroni viibimine ainult oma tuuma jõuväljas, siis võtavad kovalentse sideme moodustamisest osa kõik üheelektronilised orbitaalid. Ergastamine Paljudel juhtudel suureneb "valents" elektronide arv aatomi ergastamisel, s. t. kaheelektronilise pilve jagnunemisel kaheks üheelektroniliseks pilveks
aatomite vahele, väikese katiooni ja suure aniooni vahel. Mida suurem on anioon ja mida väiksem katioon ioonilises sidemes, seda kovalentsema iseloomuga on side. Suure raadiusega anioonid on kergesti polariseeritavad. Väikese raadiusega katioonid on tugeva polariseeriva toimega. I- on kergemini polariseeritav kui Cl-. Al3+ on tugeva polariseeriva toimega. Polariseeritavus sõltub tuuma tõmbest, raadiusest . 19. Defineerige keemilise sideme dissotsiatsioonienergia. Millised tegurid mõjutavad keemilise sideme tugevust? Põhjendage! Dissotsatsioonienergia D näitab, kui palju energiat tuleb kulutada sideme lõhkumiseks. Tugevamale sidemele vastab suurem dissotsatsioonienergia. Kaksikside on alati tugevam kui üksikside samade elementide vahel. Vabad elektronpaarid seotud aatomitel tõukuvad ja seega nõrgestavad sidet. Suuremate aatomiraadiuste korral on side nõrgem. Mida pikem side seda nõrgem. F 2, Cl2, Br2, I2 Cl alates side tugevam, sest
Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis: 1. Temperatuurist 2. Kontsentratsioonist 3. Gaaside ja aurude korral nende rõhust 4. Faaside kokkupuutepind Ainult heterogeenses 5. Reaktsiooniproduktide difusioonikiirus faasi sügavusse süsteemis 6. Kaheaatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Temperatuuri tõusmisel 10 kraadi võrra kasvab reaktsiooni kiirus 2-4 korda. Keemiline tasakaal Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Tasakaalulises süsteemis tasakaalu nihkumine toimub selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele. 1. kontsentratsiooni muutuse mõju 2
Redutseerija osake, mis loovutab ioone (C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, Sn2+, Zn, SO32-) Keemilise reaktsiooni kiirus Oleneb nii homogeenses kui heterogeenses süsteemis: 1. Temperatuurist 2. Kontsentratsioonist 3. Gaaside ja aurude korral nende rõhust 4. Faaside kokkupuutepind Ainult heterogeenses 5. Reaktsiooniproduktide difusioonikiirus faasi sügavusse süsteemis 6. Kaheaatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Temperatuuri tõusmisel 10 kraadi võrra kasvab reaktsiooni kiirus 2-4 korda. Keemiline tasakaal Keemiline tasakaal on pöörduva reaktsiooni olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Tasakaalulises süsteemis tasakaalu nihkumine toimub selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele. 1. kontsentratsiooni muutuse mõju 2
· Halogeenid moodustavad omavahel ühendeid valemitega XX', XX'3, XX'5 ja XX'7, kus X on raskem (ja suurem) aatom. · Mitte kõiki selliseid ühendeid pole sünteesitud. · Saadakse halogeenide otsesel omavahelisel reaktsioonil, tulemus sõltub lähteainete vahekorrast: Cl2(g) + 3F2(g) 2ClF3(g) Cl2(g) + 5F2(g) 2ClF5(g) · Halogeenidevaheliste ühendite füüsikalised omadused on osalevate elementide vahepealsed. · Halogeenfluoriidide keemilised omadused järgivad sideme dissotsiatsioonienergia muutusi: tsentraalse halogeeni raskemaks muutudes sidemete stabiilsus väheneb. · Raskemate halogeenide fluoriidid on väga reaktiivsed: BrF3 reageerib isegi asbestiga. 55. Võrrelge omavahel vesinikhalogeniidhapete omadusi. Kirjutage nende tasakaalustatud kõikvõimalikud tekkereaktsioonid.. · Vesinikhalogeniide saab elementide otsesel reaktsioonil: H2(g) + X2(g) 2HX(g) · Fluor reageerib vesinikuga iseeneslikult plahvatusega, kloor reageerib valguse toimel samuti plahvatusega.
elektronvoltides (1eV/osake=96 kJ/mol) Mittetäielik oktett. Esineb peamiselt boori (B) ühendites. Kergesti moodustuvad koordinatiivsed kovalentsed sidemed, st sidemed, kus mõlemad elektronid tulevad ühelt osapoolelt. Boori ja alumiiniumi ühendid moodustavad sageli ka dimeere. Elektronegatiivsuste erinevuse korral 1,5 või rohkem on vastavate aatomite vahel pigem iooniline side, väiksema erinevuse korral aga polaarne kovalentne side. Sideme tugevus. Seda iseloomustatakse dissotsiatsioonienergia D alusel; mida suurem D, seda tugevam side. (tabelis). Sideme pikkus on ligikaudu võrdne vastavate aatomite kovalentsete raadiuste summaga. Kordsed sidemed on tugevamad kui üksiksidemed. Sideme pikkus – on kovalentse sidemega seotud aatomite keskpunkide (tuumade) vaheline kaugus. Kordsed sidemed on lühemad kui üksiksidemed samade aatomite vahel. Mida tugevam side, seda lühem see on. (tabelis) 3. PEATÜKK MOLEKULIDE KUJU
kus X on raskem (ja suurem) aatom. Mitte kõiki selliseid ühendeid pole sünteesitud. Saadakse halogeenide otsesel omavahelisel reaktsioonil, tulemus sõltub lähteainete vahekorrast: Cl2(g) + 3F2(g) 2ClF3(g) Cl2(g) + 5F2(g) 2ClF5(g) Iood mood flouriga ebastabiilse joodmonoflouriidi, joodtriflouriid IF3, I7F. Klooriga ICl, I2Cl6. Broomiga IBr. Halogeenidevaheliste ühendite füüsikalised omadused on osalevate elementide vahepealsed. Halogeenfluoriidide keemilised omadused järgivad sideme dissotsiatsioonienergia muutusi: tsentraalse halogeeni raskemaks muutudes sidemete stabiilsus väheneb. Raskemate halogeenide fluoriidid on väga reaktiivsed: BrF3 reageerib isegi asbestiga. 55. Võrrelge omavahel vesinikhalogeniidhapete omadusi. Kirjutage nende tasakaalustatud kõikvõimalikud tekkereaktsioonid. Vesinikhalogeniidhapete kasutamine. Vesinikhalogeniide saab elementide otsesel reaktsioonil: H2(g) + X2(g) 2HX(g). Laboris saadakse vesinikhalogeniide tavaliselt mittelenduva happe reaktsioonil
Näitab ajaühikus ruumala kohta tekkinud reageerinud aine hulka moolides, reaktsiooni kiirust mõõdet reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Millised tegurid ja kuidas need mõjutavad reakts kiirust homog ning heterog süsteemis? Heterogeenses kk-s l)temp; 2)kontsentratsioon; 3)gaaside ja aurude korral nende rõhk; Homogeenses kk-s lisaks veel: 4)faaside kokkupuutepinna suurus; 5)reaktsioonisaaduste difusioonikiirus; 6)2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia, nt A+B=AB, v=k*(A)*(B), kus k reaktsiooni kiiruskonstant ja (A), (B) reageerivate ainete konsentr (mol/l), keemil reakts kiirus jääval temp-l on võrdeline reag ainete konsentr korrutisega. Üldkujul: nA+mB=pC, v=k*[A]m*[B]n. Plahvatused ülikiired reakts. Plahvatavad segud: 1)Aur-õhk: atsetoon 2-13 mahu%, bensiin 1-7% 2)Gaas-õhk: propaan 5-35%, etüün 2,5-80% 3)Tolm-õhk: tärklis ja väävel 7%, jahu 10%
Reaktsiooni kiirus on ainete muundumise kiirus keemilises reaktsioonis. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsioonide muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad: 1) hetero- ja homogeenses keskkonnas temperatuur, kontsentratsioon, gaaside ja aurude korral nende rõhk 2) heterogeenses keskkonnas lisaks eelnimetatutele faaside kokkupuutepinna suurus, reaktsioonisaaduste difusioonikiirus ja 2- aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergia. 4. Ainete valemite mõiste, keemilise reaktsiooni võrrand ja nende seletused (sisu). Mis on keemiline reaktsioon, tooge vähemalt viis üheselt arusaadavat näidet. Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks. Keemilise reaktsiooni võrrand (mõiste), selle koostamine ja kasutamine praktikas. Näited. Ainete valemite mõiste ja seletus: 1) empiirilises valemis esitatud on iga elemendi aatomite lihtsaim suhe ühendis. See ei näita iga elemendi aatomite koguarvu,
annaabi.ee 
