omaabi kasutamist. Riiklik sunnijõu rakendamise meetod on see. Ühelt poolt, kui isik ei saa ise neid kohtulahendeid täita, siis peab ju olema ka riigi poolt tagatud, et oleks jälle õigus jalul. Nüüd ongi kohtutäitur mängus, et kindlustada õiguse mõistmise autoriteet, et kui kohtulahend on käes siis see saaks ka täidetud. Kui meil ei oleks täitemehhanismi, oleks kohtuotsus ainult paber. Täitemenetlus kui eraõigus iseloomulik: · Palju dispositiivsust- menetlus algab sissenõudja soovil ja sissenõudja võib enne nõude rahuldamist ka menetlus lõpetada lasta ( peatada) · Täitemenetlusest tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras Täitemenetlus kui avalik õigus iseloomulik · Täitemenetlus on menetlusõigus seega avalik õigus · Kohtutäitur on avaliku võimu kandja 2) Kohtutäitur ja tema õiguslik staatus
kasutamiskõlbulik ja A asub kasutama. LOENG 4.03.15 Kui tehing on vastuolus hea usu pm-iga, kas ta on siis tühine? Kui nõude esitamine on hea usu pm-iga vastuolus, siis tehing ei ole tühine. Tehing jääb kohaldamata ehk nõue jäetakse rahuldamata. Dispositiivsuse põhimõte* - võlaõiguse pm. see on võimalus kokkuleppega seadustest kõrvale kalduda. Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva lepinguvabaduse pm-ist. Eeldatakse normi dispositiivsust. Erandid dispositiivsusest: - seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud) VÕS § 106 lg 2 - seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud TsÜS § 87. Seadusega vastuolus olev tehing Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
Eelnimetatud õigussuhe on reguleeritud: Seadusega Põhikirjaga Poolte vahel sõlmitava võimaliku eraldi juhtorgani liikme lepinguga Juhatus Juhatuse ja aktsiaseltsi vaheline suhe võib olla reguleeritud juhatuse liikme lepinguga (ÄS § 309 lg 3). 35 Tegemist käsunduslepinguga (VÕS § 635). Nimetatud lepingu dispositiivsust piiravad täiendavalt ÄS sätted, nt tasu (maksete) suurus peab olemas vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja seltsi majandusliku olukorraga (ÄS § 314 lg 2). Juhatuse liikme lepingu sõlmimise eelduseks on nõukogu nõusolek (ÄS § 317 lg 8). Vastasel korral on juhatuse liikme leping tühine (ÄS § 307 lg 3). Nõukogu nõusolek võib kehtida ka siis, kui pole otsusena vormistatud.
Vastandiks on imperatiivne norm/säte on norm, mis on absoluutne ja täitmiseks igal juhul kohustuslik. Nende kohaldamises või väistamises ei ole võimalik kokku leppida. Tarbijalepingute puhul sellised keelud reeglina eksisteerivad. Kui sõlmitud lepingus on ette nähtud mistahes tarbija õigusi kitsendav lisatingimus võrreldes seaduses talle antud õigustega, siis see ei ole tarbija jaoks siduv. Muudes eraõiguse valdkondades ei saa normi dispositiivsust eeldada, vaid seda tuleb põhjendada normi tõlgendamise kaudu. Kollektiivlepingu seadus on imperatiivne. 5. Hea usu põhimõte. Sisu, ulatus. Kas dispositiivsuse põhimõttest tulenevalt saavad lepinguosalised hea usu põhimõtte kohaldumist piirata või välistada? Lepingu siduvuse põhimõte. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed, usaldust ja oma õigusi ei tohi kuritarvitada
kohustusliku vormi või keelata teistsuguste kokkulepete sõlmimise (näiteks tarbija kui nõrgema poole kaitse). Samuti ei ole õiguslikku jõudu lepingutel, mis on suunatud õigusevastase tagajärje saavutamisele. Võlaõiguses eksisteerib dispositiivsuse põhimõte, mis lihtsalt väljendades tähendab, et poolte vahel kokkulepitu ja seadusesse kirjapandu vahelise vastuolu korral kohaldatakse üldreeglina poolte vahel kokkulepitut. Erandina on dispositiivsust piiratud võlasuhte nõrgema poole kaitseks, antud kontekstis eelkõige tarbija kaitseks (nt tüüptingimuste regulatsioon, tarbijakrediit). Pacta sunt servanda (ladina keeles) "lepingut tuleb austada") on õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt on poolte kokkulepe neile täitmiseks kohustuslik. Muuhulgas on see põhimõte oluline võlaõiguses ja rahvusvahelises õiguses. Pacta sunt servanda põhimõtte kohaselt on
tavaõigust ja käibetava. Tava ei saa muuta seadust. Dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5)- võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva 3. Kohtupraktika. Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Samas oluline instrument õiguse tõlgendamisel, õiguskindluse tugevdamisel. lepinguvabaduse põhimõttest. Normi dispositiivsust eeldatakse. Erandid dispositiivsusest: Tsiviilõiguse üldosa kehtivus. 1) seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped;
õiguskindluse huve. · Mõistlikkuse põhimõte (VÕS § 7). Võrreldes hea usu põhimõttega on see rangem (kõik mis on heas usus, pole alati mõistlik), kohaldub sellekohase aluse olemasolul. Realiseerib õigluse ideed. Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 25 lg 2; 26 lg 3; 28 lg 2. · Dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5)- võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva lepinguvabaduse põhimõttest. Normi dispositiivsust eeldatakse. Erandid dispositiivsusest: 1) seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud); 2) seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud; 3) seadusest kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega 4) seadusest kõrvalekaldumine rikuks isiku põhiõigusi · Spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte (TsÜS § 6 lg 3 teine lause). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda
otsus nr 3-2-1-89-07). Registrikandest tuleneb volituste olemasolu eeldus heausksete kolmandate isikute suhtes (vt ÄS § 34) ning see kehtib ka 15 päeva jooksul arvates volituste olemasolu puudutava kande muutmisest. Pahauskseid kolmandaid isikuid registrikanne ei kaitse (ÄS § 34 lg 2; TsÜS § 127 lg 4). Juhatuse ja aktsiaseltsi vaheline suhe võib olla reguleeritud juhatuse liikme lepinguga (ÄS § 309 lg 3). Tegemist käsunduslepinguga (VÕS § 635). Nimetatud lepingu dispositiivsust piiravad täiendavalt ÄS sätted, nt tasu (maksete) suurus peab olemas vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja seltsi majandusliku olukorraga (ÄS § 314 lg 2). Juhatuse liikme lepingu sõlmimise eelduseks on nõukogu nõusolek (ÄS § 317 lg 8). Vastasel korral on juhatuse liikme leping tühine (ÄS § 307 lg 3). Nõukogu nõusolek võib kehtida ka siis, kui pole otsusena vormistatud.
annaabi.ee 
