kasutamiskõlbulik ja A asub kasutama. LOENG 4.03.15 Kui tehing on vastuolus hea usu pm-iga, kas ta on siis tühine? Kui nõude esitamine on hea usu pm-iga vastuolus, siis tehing ei ole tühine. Tehing jääb kohaldamata ehk nõue jäetakse rahuldamata. Dispositiivsuse põhimõte* - võlaõiguse pm. see on võimalus kokkuleppega seadustest kõrvale kalduda. Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva lepinguvabaduse pm-ist. Eeldatakse normi dispositiivsust. Erandid dispositiivsusest: - seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud) VÕS § 106 lg 2 - seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud TsÜS § 87. Seadusega vastuolus olev tehing Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva 3. Kohtupraktika. Ei ole Eestis tsiviilõiguse allikaks. Samas oluline instrument õiguse tõlgendamisel, õiguskindluse tugevdamisel. lepinguvabaduse põhimõttest. Normi dispositiivsust eeldatakse. Erandid dispositiivsusest: Tsiviilõiguse üldosa kehtivus. 1) seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped; 1) Esemeline kehtivus- kohaldatav üldosana kõigi tsiviilõiguse eriosade, samuti teiste tsiviilõigusega seotud eraõiguse harude suhtes 2) seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud;
* Sa ei või käituda vastuoluliselt. * Sa ei või oma õigust teostada, kui sul ei ole kaitsmisväärset huvi. * Teatud juhul kaotad sa oma õiguse (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118) Mõistlikkuse põhimõte (VÕS §7) Kohaldamisala kohta VÕS §24 lg1, §25 lg2, §26 lg3, §28 lg2 Dispositiivsuse põhimõte (VÕS §5): võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. *Tuleneb privaatautonoomia ja lepinguvabaduse põhimõttest. *Peamised erandid dispositiivsusest: - seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud); - seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud. Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3). Õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase kohustuse olemasolust, vaid vajalik on üleandmisele suunatud tahte väljendamine eraldi tehinguga (käsutustehinguga). Abstraktsiooniprintsiip (TsÜS § 6 lg 4)
3. Juriidilise isiku organi liikme teenistus- ja töösuhet reguleerivad lepingud: liigid ja erisused. TLS § 1 lg 5 kohaselt töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme lepingule. Juhatuse ja nõukogu liikmega sõlmitakse tavapäraselt suhte iseloomust lähtuvalt käsundusleping. Riigikohus on antud küsimust oma otsustes analüüsides jõudnud järeldusele, et tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende TLS sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega. Näiteks sätestab äriseadustik, et juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut (äriseadustiku § 309). Seetõttu ei saa
Võrreldes hea usu põhimõttega on see rangem (kõik mis on heas usus, pole alati mõistlik), kohaldub sellekohase aluse olemasolul. Realiseerib õigluse ideed. Kohaldamisala kohta vt VÕS §-d 24 lg 1; 25 lg 2; 26 lg 3; 28 lg 2. · Dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5)- võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. Tuleneb eraautonoomia ja selle alaliigiks oleva lepinguvabaduse põhimõttest. Normi dispositiivsust eeldatakse. Erandid dispositiivsusest: 1) seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud); 2) seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud; 3) seadusest kõrvalekaldumine on vastuolus avaliku korra või heade kommetega 4) seadusest kõrvalekaldumine rikuks isiku põhiõigusi · Spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte (TsÜS § 6 lg 3 teine lause). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda
- õigustatud isik jätab selle kinnisasja müügi korral kasutamata (VÕS § 250) - omand läheb üle muul viisil kui müügi või muu tasulise võõrandamise teel (VÕS § 244 lg 3). Ostueesõiguse lõppemisel muutub kinnistusraamat valeks ja selle parandamiseks tuleb ostueesõiguse kanne kinnistusraamatust kustutada. Teatud kindla isiku kasuks seatud ostueesõigus lõppeb selle isiku surmaga, kui ei nähtu kinnistusraamatu kandest. Teistsuguse kokkuleppe võimalus tuleneb õiguse dispositiivsusest, mis on just võlaõiguses valdav. Ostueesõigus võib lõppeda ka kokkulepitud eelduse saabumisel ja tähtaja möödumisel. Sel juhul muutub kinnistusraamat valeks ja järgnev kande kustutamine kujutab endast kinnistusraamatu parandamist, milleks tuleb tõendada õiguse lõppemist. Ostueesõigusega koormatud kinnisasja omanik saab nõuda ostueesõiguse kande kustutamist kinnistusraamatust, kui ostueesõigust omav isik ei ole kahe kuu jooksul pärast müügilepingu
14 §1 Ü ldsätted 1. ptk 6. Eraldi on TLS § 1 lõikes 5 välistatud töölepingu sõlmimine juriidilise isiku juhtorgani liik- me ja välismaa äriühingu filiaali juhatajaga. Juhatuse ja nõukogu liikmega sõlmitakse tavapäraselt suhte iseloomust lähtuvalt kä- sundusleping. Riigikohus on antud küsimust oma otsustes analüüsides jõudnud järeldu- sele, et tulenevalt tsiviilõiguse dispositiivsusest võivad juriidiline isik ja selle organi liige viimase poolt juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks sõlmitavas lepingus kokku leppida nende TLS sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus juriidilise isiku tegevust sätestava seadusega.3 Näiteks sätestab äriseadustik, et juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu ülesütlemise kohta sä- testatut (äriseadustiku § 309)
annaabi.ee 
