on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt pikkusest. Kasutatavamad: lahusti vahetamine ehk füüsiline oleofiilne v oleofoobne. Täielikul märgumisel v=0, täielikul Kui emulgaator on märguv ( < 900), siis on stabiliseeritud õ/v tüüpi dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt kondenseerimine, aurude kondenseerimine, keemiline mittemärgumisel v=180'. Kohesioon: töö ühtlase mahulise faasi emulsioon. Mittemärguva (> 900) emulgaatori korral aga on vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan reaktsioon.Peenestusmeetotid: eesmärgiks suuremate osakeste katkestamiseks ühikulise katkepinna kohta
osakese kontsentratsioon on märgatavamalt väiksem tavalise molekulide kontsentratsioonist.OSMOOTNE RÕHK on võrdne rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti tungimis lahusesse läbi membraani. Difusioon soojusliikumisest tingitud iseeneslik aineosakeste liikumine kõrgema kontsentra-tsiooniga aladelt madalama kontsentratsiooniga aldele Sedimentatsioon: Suurte osakeste korral raskusjõud põhjustab dispergeeritud osakeste väljasadenemise dispersioonikeskkonnast. Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon ja saavutatakse tasakaal (sedimentatsiooni tasakaal). Sedimentatsioon esineb siis kui > 0 (osakese tihedus on suurem keskkonna tihedusest). Kui < 0, siis dispergeeritud faas kerkib süsteemis pinnale. Gaasi või vedeliku ühe kihi võimet takistada teise kihi liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele nim VISKOOSSUSEKS ehk sisehõõrdumiseks. Kuna
Kolloidosakeste omavahelised mõjud: 1. vabad disperssed süsteemid: osakeste omavaheline seotus puudub süsteemi struktuur ja mehaanilised omadused on praktiliselt samad, mis dispersioonikeskkonnal. St. osakeste side puudub, mõju üksteisele puudub. Näiteks suitsu tolmuosakesed õhus. Liiguvad samamoodi nagu õhkki. 2. struktureeritud süsteemid: kolloidosakeste vahel on tugev ruumiline struktuur kolloidosakeste omadused on tunduvalt erinevad dispersioonikeskkonnast. Näiteks: tarded ja geelid(t-v): tarretis. Kolloidsüsteemide tekitamine: 1. kondenseerumismeetod väiksemad osakesed liituvad suuremaks. 2. dispergeerimismeetod suuremad osakesed peenestatakse, nii et osakesed jääksid kolloidosakeste piiresse. Keskkonnas ei tohi olla aineid, mis takistaksid kolloidosakeste edasist kasvamist. Kolloidosakeste ehitus: koosneb tuumast e. sisemisest osast . Suurus sõltub
Is = vc , (x) kus v - osakese liikumiskiirus, c - kontsentratsioon Sedimentatsioonivoole toimib vastu difusioonivoog. Osake hakkab liikuma kiirenevalt raskusjõu fg = mg mõjul. Mis on difusiooni-sedimentatsiooni tasakaal? Reaalsetele dispergeeritud süsteemidele mõjub alati Maa gravitatsiooniväli. Raskusjõu toime osakestele on määratud nende massiga. Suurte osakeste korral raskusjõud põhjustab dispergeeritud osakeste väljasadenemise dispersioonikeskkonnast. Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon. Saavutatakse tasakaal, mida nimetatakse sedimentatsiooni tasakaaluks. Osakesele mõjuv raskusjõud fg põhjustab settimise: fg = mg = V( - 0)g
Sadestumisel toimub [massiülekanne] . Samas toimub see kahes suunas, difusiooni ja sadestumise protsessidele vastavalt. Difusiooni korral on [massiülekande] avaldis järgmine (Ficki seadus): Sadestumise korral aga Seega kui on saavutatud tasakaal, siis Ehk teisisõnu sadestumine ja difusioon on tasakaalus (difusioonilis-sedimentatsiooniline tasakaal). Sedimentatsioon: Suurte osakeste korral raskusjõud põhjustab dispergeeritud osakeste väljasadenemise dispersioonikeskkonnast. Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon ja saavutatakse tasakaal (sedimentatsiooni tasakaal). Sedimentatsioon esineb siis kui > 0 (osakese tihedus on suurem keskkonna tihedusest). Kui < 0, siis dispergeeritud faas kerkib süsteemis pinnale. 18 11. Mis põhjustab Donnani membraantasakaalu esinemise? Milline on difundeeruvate ioonide jaotus Donnani membraantasakaalu korral? Kui kolloidlahus või kõrgmolekulaarsete ühendite (kmü) lahus eraldada puhtast lahustist
nimetatakse mitsellitekke kriitiliseks kontsentratsiooniks (MKK). Seebi pesemistoime avaldub ainult sellest kriitilisest kontsentratsioonist kõrgemal kontsentratsioonil. Sellel kontsentratsioonil toimub lahuse omaduste järsk muutumine. MITSELLITEKKE KRIITILINE KONTSENTRATSIOON (MKK) nii pindpinevus ()- kui ka juhtivus()kõveral. Solubilisatsioon Kolloidne lahustumine ehk solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse.
raadiused muutuvad aja jooksul tänu agregateerumisele. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). Mis jõud kehtivad ja kuidas saadakse osakeste raadius? Reaalsetele dispergeeritud süsteemidele mõjub alati Maa gravitatsiooniväli. Raskusjõu toime osakestele on määratud nende massiga. Suurte osakeste korral raskusjõud põhjustab dispergeeritud osakeste väljasadenemise dispersioonikeskkonnast. Kolloidosakeste puhul toimib raskusjõule vastu difusioon. Saavutatakse tasakaal, mida nimetatakse sedimentatsiooni tasakaaluks. Osakesele mõjuv raskusjõud fg põhjustab settimise: fg = mg = V( - 0)g - osakese tihedus, 0 - dispersioonikeskkonna tihedus m - osakese mass V - osakese ruumala g - raskuskiirendus Sisehõõrdumisjõud (Stokesi jõud) f = Bv tasakaalustab raskusjõu. Jõudude tasakaalu korral fg = f ja mg = Bv, siis v = const
teatud kontsentratsioonist. Sellistes lahustes on seep nii dissotseerumata molekulide (RCOOMe), ioonide (RCOO-, Me+), hüdrolüüsiproduktide (RCOOAMeOH) ja suurte agregaatide (xRCOOMe yRCOOH zRCOOH-Me+) kujul. Molekulide, ioonide, hüdrolüüsiproduktide hulk lahuses sõltub kontsentratsioonist, temperatuurist ja lahuses oleva aine iseloomust. Kolloidne lahustumine ehk solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees. Solubilisatsiooniga kaasnevad muutused mitselli ehituses: mitselli ruumala suureneb ja mitsell võib omandada kihilise ehituse.Kui seep on lahustunud mittepolaarses vedelikus ja lisada sinna vett, siis polaarsed vee molekulid tungivad seebi mitselli tuuma sisse.
t. süsteem ei vaja selleks energiat lisaks. Osmootne rõhk. Osmootne rõhk on rõhk, mida tuleb rakendada lahusele, et takistada lahusti (tavaliselt vee) liikumist läbi poolläbilaskva membraani[1] ehk vältida osmoosi toimumist[2]. Kolloidlahused, nende püsivus ja ebapüsivus. Kolloidsüsteem ehk kolloidlahus ehk sool on vedela dispersioonikeskkonnaga pihussüsteem, milles pihustunud aine (kolloidi) osakeste mõõtmed on 10-7...10-9 m. Sõltuvalt dispersioonikeskkonnast (nt vesi, orgaaniline vedelik) eristatakse hüdrosoole, organosoole jt kolloidsüsteeme[1]. Keemilist sünteesimeetodit, milles hüdrolüüsi ja polükondensatsioonireaktsioonide tulemusena tekib kolloidlahusest diskreetsetest osakestest või polümeeride ahelast koosnev geel, nimetatakse sool-geel-meetodiks. Sorptsioon. Sorptsioon (ka sorbeerumine, sorbeerimine) on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või tahkes aines või kogunemine tahke aine pinnale.
annaabi.ee 
