oksosünteesi teel, seda tarvitatakse lahustina ja propaanhappe ja estrite sünteesis. FÜÜSIKALISED OHUD: Aur seguneb hästi õhuga, kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud. KEEMILISED OHUD: Reageerib tugevad oksüdeerijad põhjustab ohtu Reageerib mõned plastikud and kummi. TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. ja aurude sissehingamise kaudu seedeelundkonna kaudu . SISSEHINGAMISE OHT: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C kiiremini pihustamisel või dispergeerimisel juures tekkida küllalt aeglaselt. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Aine ärritab silmad. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteem. Toime suurtel sisaldustel teadvusetust võib põhjustada teadvusetust PIKAAJALISE KORDUVA TOIME MÕJUD: Vedelik kuivatab naha rasvast. 2PROPANOOL, ISOPROPÜÜLALKOHOL (CH3)2CHOH, iseloomuliku lõhnaga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik. Seguneb igas vahekorras vee, etanooli ja etüüleetriga, sisaldub pusakriõlis
33. Aerosoolid. Vahud. Pulbrid. Aerosoolid Aerosooliks nimetatakse süsteemi, milles dispersioonikeskkonnaks on õhk või mõni teine gaas. Sõltuvalt peenestatud(disperse) faasi agregaatolekust jagatakse aerosoolid järgnevalt: - UDUD (aeroemulsioonid) - v/g 10-7 - 10-5 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on vedelik. - TOLM (aerosuspensioon) - t/g 10-5 - 10-4 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine, tolm on tekkinud tahke aine dispergeerimisel gaasis. - SUITS (aerosuspensioon) - t/g 10-9 - 10-5 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine ning ta on tekkinud kondensatsioonilisel teel. SUDU (SMOG) tööstusrajoonide õhus kondenseerub niiskus tolmu, tahma, tuha jt. osakestele. ELEKTROFOREES aerosoolides Väikeste osakeste korral omandavad osakesed molekulaarkineetilise iseloomu ja aerosooli osakesi võib vaadelda kui suuri molekule, millised liiguvad väikeste keskel. Osakesed võivad laaduda ja liikuda elektrivälja toimel.
nende märgumist: nt seebid, detergendid, dispergendid. kus elektrilise kaksikkihi paksus alaneb kuni A-kihi paksuseni Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine, tolm on tekkinud Seda tähistatakse tähega G. G=. Kui d/dc < 0, siis >0 ja Pindpinevuse vähendamine pindpinevust vähendavate madala difusioonikihi kokkusurumise tõttu. ; lisataval elektrolüüdil ei ole tahke aine dispergeerimisel gaasis.- SUITS (aerosuspensioon) - t/g lahustunud aine vähendab pindpinevust, aine koguneb pinnakihti. pindpinevusega ainete faaside piirpinnale nim adsorptsiooniks on samasuguseid ioone: võib toimida vastasioonide väljavahetamine nt 10-9 - 10-5 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine ning ta Kui vastupidi, siis aine kontsentratsioon pinnakihis on väiksem kui
See on Gibbsi efekt. Siit on ka selge, miks puhtad vedelikud ei moodusta püsivaid vahte. Aerosooliks nimetatakse süsteemi, milles dispersioon-ikeskkonnaks on õhk või mõni teine gaas. Sõltuvalt peenestatud(disperse) faasi agregaatolekust jagatakse aerosoolid järgnevalt:- UDUD (aeroemulsioonid) - v/g 10-7 - 10-5 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on vedelik. TOLM (aerosuspensioon) - t/g 10-5 - 10-4 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine, tolm on tekkinud tahke aine dispergeerimisel gaasis.- SUITS (aerosuspensioon) - t/g 10-9 - 10-5 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine ning ta on tekkinud kondensatsioonilisel teel.SUDU (SMOG) tööstusrajoonide õhus kondenseerub niiskus tolmu, tahma, tuha jt. osakestele. ELEKTROFOREES aerosoolides Väikeste osakeste korral omandavad osakesed molekulaarkineetilise iseloomu ja aerosooli osakesi võib vaadelda kui suuri molekule, millised liiguvad väikeste keskel
takistatud. See on Gibbsi efekt. Siit on ka selge, miks puhtad vedelikud ei moodusta püsivaid vahte. Aerosooliks nimetatakse süsteemi, milles dispersioonikeskkonnaks on õhk või mõni teine gaas. Sõltuvalt peenestatud(disperse) faasi agregaatolekust jagatakse aerosoolid järgnevalt: - UDUD (aeroemulsioonid) - v/g 10-7 - 10-5 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on vedelik. - TOLM (aerosuspensioon) - t/g 10-5 - 10-4 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine, tolm on tekkinud tahke aine dispergeerimisel gaasis. - SUITS (aerosuspensioon) - t/g 10-9 - 10-5 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine ning ta on tekkinud kondensatsioonilisel teel. SUDU (SMOG) tööstusrajoonide õhus kondenseerub niiskus tolmu, tahma, tuha jt. osakestele. Pulbrit vaadeldakse kui tahke disperse faasiga aerosooli, milline on koaguleerunud ja moodustanud sademe. Osakeste mõõdud kõiguvad laiades piirides: kolloidsetest mõõtmetest kuni mikroheterogeensete mõõtmeteni
· Korrosioonikaitseks kasutatakse: metallipinna katmist varvi voi inaktiivse metalli kihiga; katoodkaitse metall on kontaktis aktiivsema metalliga, mis ise oksudeerub. 29. Mis on pindpinevus ja pinnaaktiivsus? Pindpinevus Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. (WIKI) · Aine dispergeerimisel suureneb pind margatavalt. · Joud, mis mojub pindkihis olevatele molekulitel, puuab neid tommata vedeliku sisse. Seetottu on vedeliku pind vahendatud minimaalsete mootmeteni. · Vedeliku pinda suurendamiseks, tuleb teha tood siserohu vastu. See too laheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud too suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. · Vaikesed dispergeeritud osakesed on vaga aktiivsed. Stabiilse olukorra saamiseks nad
! II variant 1. Millest sõltub hüdrofoobsete kolloidide stabiilsus? ! ! 2. Millest sõltub emulsioonide stabiilsus, mis on emulsioonid ja kuidas neid meditsiinis kasutatakse? ! Emulsioon on dispersne süsteem, mis koosneb lahustusmatutest vedelikest (dispersioonikeskond ja dispersne faas on vedelikud). Üks faasidest on vesi ja teine «õli». Kummas vedelikus lahustab PAA, mis stabiliseerib emulsiooni. Emulsioonid võivad tekkida iseeneslikult, aga sagedamini mehaanilisel dispergeerimisel. Emulsioonide üks olulisi omadusi on stabiilsus. Emulsioonid pole termodünaamiliselt püsivad tänu oma kõrgele pinnaenergiale (faasidevaheline piirpind on väga suur). Stabiilsus võib kaduda mitmesugustel põhjustel: a) sedimentatsioon, b) tilgakeste koalestsents. Esimeses astmes emulsiooni tilgakesed ujuvad pinnale (näiteks õ-v emulsioonide korral) gravitatsioonijõudude toime. Teises astmes toimub tilgakeste koalestsents, mille füüsikaliseks aluseks on pinnaenergia
Vahtudeks nimetatakse dispersseid süsteeme, kus dispersioonikeskkonnaks on vedelik, dispersseks faasiks aga gaas (süsteem g/v). Vahtude iseärasuseks on see, et dispersse faasi ruumala Vg on palju suurem kui dispersioonikeskkonna rumala Vv. 13. Milliseid süsteeme nimetatakse suspensioonideks? Milles seisneb suspensioonide stabiliseerimise eripära? Dispersset süsteemi (t - v), kus osakeste suurus on üle 1 m, nimetatakse suspensiooniks. Suspensioone saadakse peaaegu eranditult tahke aine dispergeerimisel vedelikus või pulbri ja vedeliku segamisel. Kuna osakeste mõõtmed on küllalt suured (on nähtavad mikroskoobis), siis on suspensioonid kineetiliselt ebapüsivad, s.t. küllalt kiiresti toimub dispersse faasi eraldumine dispersioonikeskkonnast. 14. Tooge näiteid suspensioonide, emulsioonide, vahtude ja aerosoolide praktilise kasutamise kohta.
hakkab voolama äärtelt keskkohta ning kile õhenemine on takistatud. See on Gibbsi efekt. Aerosooliks nimetatakse süsteemi, milles dispersioonikeskkonnaks on õhk või mõni teine gaas. Sõltuvalt peenestatud(disperse) faasi agregaatolekust jagatakse aerosoolid järgnevalt: - UDUD (aeroemulsioonid) - v/g 10-7 -10-5 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on vedelik. - TOLM (aerosuspensioon) - t/g 10-5 - 10-4 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine, tolm on tekkinud tahke aine dispergeerimisel gaasis. - SUITS (aerosuspensioon) - t/g 10-9 - 10-5 m. Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine ning ta on tekkinud kondensatsioonilisel teel. SUDU (SMOG) tööstusrajoonide õhus kondenseerub niiskus tolmu, tahma, tuha jt. osakestele. ELEKTROFOREES aerosoolides Väikeste osakeste korral omandavad osakesed molekulaarkineetilise iseloomu ja aerosooli osakesi võib vaadelda kui suuri molekule, millised liiguvad väikeste keskel. Osakesed võivad laaduda ja liikuda elektrivälja toimel.
Kui väheneb pinna suurus, siis väheneb vabaenergia liig pinnaühiku kohta Pindpinevus Vedelikel (eriti suurema pindpinevusega vedelikel) on kalduvus minimiseerida oma pindala. Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Sellisel juhul on maksimaalne hulk vedeliku molekule faasi sisemuses ja ümbritsetud naaberaatomite poolt. Seetõttu püüavad vedeliku tilgad olla sfäärilised. Pinna suurendamiseks tuleb vedeliku seest pinnale tuua uusi molekule. Aine dispergeerimisel suureneb pind märgatavalt. *Jõud, mis mõjub pindkihis olevatele molekulitel, püüab neid tõmmata vedeliku sisse. Seetõttu on vedeliku pind vähendatud minimaalsete mõõtmeteni. *Vedeliku pinda suurendamiseks, tuleb teha tööd siserõhu vastu. See töö läheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud töö suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. *Väikesed dispergeeritud osakesed on väga aktiivsed. Stabiilse olukorra saamiseks nad gruppeeruvad ,
Kui väheneb pinna suurus, siis väheneb vabaenergia liig pinnaühiku kohta Pindpinevus Vedelikel (eriti suurema pindpinevusega vedelikel) on kalduvus minimiseerida oma pindala. Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Sellisel juhul on maksimaalne hulk vedeliku molekule faasi sisemuses ja ümbritsetud naaberaatomite poolt. Seetõttu püüavad vedeliku tilgad olla sfäärilised. Pinna suurendamiseks tuleb vedeliku seest pinnale tuua uusi molekule. Aine dispergeerimisel suureneb pind märgatavalt. *Jõud, mis mõjub pindkihis olevatele molekulitel, püüab neid tõmmata vedeliku sisse. Seetõttu on vedeliku pind vähendatud minimaalsete mõõtmeteni. *Vedeliku pinda suurendamiseks, tuleb teha tööd siserõhu vastu. See töö läheb pinna vabaenergia suurendamiseks. Kulutatud töö suurust, arvutatuna 1cm2 tekkinud pinna kohta, nimetatakse pindpinevuseks. *Väikesed dispergeeritud osakesed on väga aktiivsed. Stabiilse olukorra saamiseks nad gruppeeruvad , et
annaabi.ee 
