Õiguskantsleri seaduse § 19 sätestab, et õigus pöörduda õiguskantsleri poole on igaühel, kes pöördub tema poole taotlusega kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. Samuti on õigus pöörduda ka igaühel kes leiab, et füüsiline või juriidiline isik on teda diskrimineerinud ning nõuda, et õiguskantsler viiks läbi lepitusmenetluse. Põhiõiguste ja -vabaduste järelevalve menetluses kuuluvad õiguskantsleri kontrolli alla riigiasutused ja nende hallatavad asutused, kohalikud omavalitsused ning nende hallatavad asutused, avalikke ülesandeid täitvad füüsilised isikud (nt. notarid ja kohtutäiturid), avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning avalikke ülesandeid täitvad eraõiguslikud juriidilised isikud.5
2. Õiguskantsleri pädevus põhiõiguste tagamisel Õiguskantsler teostab kontrolli riigi- ja teiste avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute kontrolli isikute põhiõiguste ja -vabaduste tagamise ning hea haldustava järgimise üle. 3. Õiguskantsleri lepitusmenetluse olemus ja tulemused Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda diskrimineerinud soo, rassi, rahvuse, nahavärvuse, keele, päritolu, usu, poliitika vms tunnuse tõttu. Pöörduda võib tema poole 4 kuu jooksul. Lepitusmenetluses peetavad istungid on kinnised ja selle dokumente ja teavet ei avalikustata. Õiguskantsler teeb omapoolse ettepaneku kokkuleppeks ning ning annab sellest osapooltele teada. Kui osapooled nõustuvad, siis kokkulepe kinnitatakse ja selle täitmine on kohustuslik. Juhul kui kokkulepet ei täideta, on õiguskantsleri
kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi järelevalvealune asutus) järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. (2) Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda diskrimineerinud: 1) soo, 2) rassi, 3) rahvuse (etnilise kuuluvuse), 4) nahavärvuse, 5) keele, 6) päritolu, 7) usutunnistuse või usulise veendumuse, 8) poliitilise või muu veendumuse, 9) varalise või sotsiaalse seisundi, 10) vanuse, 11) puude, 12) seksuaalse suundumuse või 13) muu seaduses nimetatud diskrimineerimistunnuse tõttu Mis on riigikontroll? Riigikontroll on 1 7-st PS institutsioonist. See ei ole täitvõimu osa ning meie tegevus ei sõltu parteipoliitikast
riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi järelevalvealune asutus) järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. (2) Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda diskrimineerinud: 1) soo, 2) rassi, 3) rahvuse (etnilise kuuluvuse), 4) nahavärvuse, 5) keele, 6) päritolu, 7) usutunnistuse või usulise veendumuse, 8) poliitilise või muu veendumuse, 9) varalise või sotsiaalse seisundi, 10) vanuse, 11) puude, 12) seksuaalse suundumuse või 13) muu seaduses nimetatud diskrimineerimistunnuse tõttu. (3) Avaldusealuses asjas ei tohi olla jõustunud kohtuotsust ega samaaegselt toimuda kohtumenetlust või kohtueelset kohustuslikku kaebemenetlust. 11. Õiguskantsleri ametkond
omavalitsuse asutus või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik (edaspidi järelevalvealune asutus) järgib põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. (2) Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik on teda diskrimineerinud: 1) soo, 2) rassi, 3) rahvuse (etnilise kuuluvuse), 4) nahavärvuse, 5) keele, 6) päritolu, 7) usutunnistuse või usulise veendumuse, 8) poliitilise või muu veendumuse, 9) varalise või sotsiaalse seisundi, 10) vanuse, 11) puude, 12) seksuaalse suundumuse või 13) muu seaduses nimetatud diskrimineerimistunnuse tõttu. (3) Avaldusealuses asjas ei tohi olla jõustunud kohtuotsust ega samaaegselt toimuda kohtumenetlust või kohtueelset kohustuslikku kaebemenetlust. 11. Õiguskantsleri ametkond
Autor toob rohkesti arve Leedu, Eesti ja Läti majanduse, teaduse ning kultuuri arengu kohta nõukogude ajal, mil Balti vabariigid olevat arenenud dünaamiliselt. Ehitati sadu tööstusettevõtteid, sildu, tuhandeid kõigi mugavustega elumaju, polikliinikuid, haiglaid, sanatooriume, koole, lasteaedu jm. Okupatsiooniajal ehitati tegelikult välja veel üks Läti. Kõige tugevama impulsi rahvuskultuuride arenguks said Balti rahvad Liidu koosseisus. Liidus ei diskrimineerinud neid keegi, sissesõitnud vene- lased kohtlesid neid suure austusega. 1991. aastal anti baltlastele võimalus iseseisvuda. Vastutasuks aga nimetatakse venelasi okupantideks, migrantideks, muulasteks, mittepõlisteks jms, nende suhtes rakendatakse genotsiidi ja apartheidi- režiimi, nad on taandatud “õigusetu vähemuse” rolli. Eestlased on unustanud, et Venemaa andis neile hariduse ja aunimetused, avas neile tee maailma. Pole teada,
kedagi mitte diskrimineerida, ning seetõttu on ta nii mõnigi kord võibolla sunnitud tööle võtma mitte endale meelepäraseima isiku, mis võib ühest küljest tõepoolest olla positiivne ja viia ebavõrdsuse vähendamiseni, ent teisest küljest võib see kaasa tuua töökvaliteedi languse. Tööandja peab ka alati esitama endale küsimuse, kas teatud isikut tööle võttes on ta võimeline tõestama, et ta kedagi teist ei diskrimineerinud ja kui ta seda tõestada ei suuda, siis peab ta arvestama asjaoluga, et ta on potentsiaalne diskrimineerija. Lisaks näeb seadus ette, et vabadele töökohtadele tuleb võtta mõlemast soost isikuid. Kas see võiks tähendada seda, et koolidesse hakkab tekkima järjest rohkem meesõpetajaid ja ehitustele naistöölisi? Õnneks ei ole seadusesse siiski sisse kirjutatud sookvoote, mis näeksid ette, kui palju naisi või mehi teatud asutuses