Teele Treiel SISUKORD · Arvuti protsessor Arvuti välised salvestusseadmed · Magnetlint · Disketiseade · CD -CD-de jagunemine · USB mälupulk · Mälukaart · ID-kaardi lugeja 2 ARVUTI PROTSESSOR · arvuti "aju" · täidab operatsione · töötleb andmeid 3 MAGNETLINT · Plastist riba · Kasutatakse andmekandjana 4 DISKETISEADE · Andmesalvestusseade · Andmed diskettidele · Viimasel ajal eba- populaarsed · 1969 5 CD · Inglise keeles Compact Disc · Andmekandja · Kettakujuline · Esmakordselt müügil 1983 6 CD-de jagunemine Funktsioonilt jaotatakse · CD-ROM · CD-R · CD-RW 7 USB MÄLUPULK · Andmekandja · Kompaktne · Suur mälu 8 MÄLUKAART · Eemaldatav mälumoodul · Sisaldab välkmälu kiipe
paigutada vajaliku raja kohale. Kuna lindid on aeglased, siis kasutatakse neid üldiselt andmete pikaajaliseks säilitamiseks ja varukoopiate tegemiseks. Regulaarselt kasutatavaid andmeid hoitakse ketastel. (url= http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2773) 3.Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. 1969 leiutas IBM is töötav Alan Shugart magnetandmekandjal 200 mm flopi. Diskett mahutas 79,75 kB informatsiooni ning oli ainult kettasseadmes lugemiseks. Magnetketas oli paigutatud õhukesest plastikust ümbrikusse. Info lugemisava oli kaitseta. Pildil 1.44MB disket. 4
tegelikult selles mälu osas. Arvuti väljalülitamisel (elektrikatkestuse korral) kustub kogu muutmälus olnud informatsioon. 2. Ketasmälu: 2.1 Kõvaketas (HDD Hard Disk Drive) mäluseade, kus hoitakse kõike, mida on vajalik arvutis säilitada ka peale arvuti välja lülitamist. On arvutis statsionaarne, see tähendab, pole vahetatav. 2.2 Disketiseade (FDD Floppy Disk Drive) seade, mis on mõeldud väikestele andmekandjatele diskettidele andmete salvestamiseks või neilt lugemiseks. Diskette kasutatakse peamiselt väikesemahuliste andmete transportimiseks ühest arvutist teise. 2.3 Laserkettaseade (CDROM Compact Disk ROM) seade andmete lugemiseks laserketastelt. 2.4 Pordid pesad lisaseadmete ühendamiseks. On olemas kahte liiki porte: jada ja paralleelpordid. Kuvar Tähtsuselt järgmine on monitor ehk kuvar, mis muudab arvutis toimuva visuaalselt jälgitavaks.
vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. CD-ROM CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD-lugeja. Disketiseade Disketiseade (inglise keeles floppy disk drive, FDD) on andmesalvestusseade, mis võimaldab salvestada andmeid pehmest materjalist valmistatud ja tavaliselt kandilisse plastkesta vormindatud diskettidele. Seoses USB mälupulkade ning CD-ROM-ide ja DVD-ROM-ide laia levikuga on viimasel ajal diskettide kasutamine muutunud harvemaks. Helikaart Helikaart (inglise Sound Card) on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale. Seda on vaja näiteks selleks, et arvuti igal käivitamisel lemmikmeloodiat mängiks või nupuvajutusel häälitseks ning multimeedia programme käsitledes heli kosta oleks. Helikaardil on vähemalt üks väljundpesa
või CD-RW seade. Turvakoopia võid paigutada ka mõnele võrgukettale. Kohtvõrkudes kasutatakse tihti tsentraalset turvakopeerimist. Kuna ketaste mahud on pidevalt kasvanud, siis tasub koopia teha eelkõige enda koostatud failidest, mis peaksid paiknema kaustade My Documents, My Pictures ja My Music alamkaustades. Legaalselt hangitud programmifaile saab vajaduse korral taastada CD-delt. Kui paremat võimalust ei ole, kopeeri kõige väärtuslikumad dokumendifailid diskettidele. Turvakoopiate tegemiseks klõpsa nupul Backup Now ja järgi juhiseid. Vali mida ja kuhu kopeerida. Üleliigsete failide kustutamine Üleliigsete failide leidmiseks ja kustutamiseks võid kasutada stardimenüü korraldustega All Programs, Accsessories, System Tools, Disk Cleanup avanevat programmi, mis kontrollib kõvaketast ja leiab failid, mida võiks kustutada (nt mitmesugused ajutised failid). Kustuta aeg-ajalt ka dokumendid ja programmid, mida enam vaja ei ole. Kaustade pakkimine
beli, mida võib toimetamisega muuta, üksikuid osi uuesti teha, jne. Sama andmebaasi abil saab genereerida dialoogrezhiimis määramistabeli, mille kasutamisel võib tunnuseid kasutada mistahes järjestuses, või pro- grammi poolt soovitatud parimate tunnuste seast suvalise väljavalimisega. Sellisele arvutimäärajale võib sisse skaneerida jooniseid või fotosid. Ikka suurema levikuga on maailmas (teiste programmide abil koostatud) CD ROM- idele (s.t. mahukaile diskettidele) kantud määramisvahendid. 13. Süstemaatiku töö korraldus. Siinkohal käsitletakse ainult neid süs- temaatiku igapäevase töö külgi, mis on vähemtraditsioonilised ja ei olene kuigivõrd mingi kindla rühma käsitlemisest. 13.1. Välitöödel uue materjali kogumine on Eesti süstemaatikuile tradit- siooniline, kuid mitte hädavajalik tegevus. Õigemini on see vajalik eel- kõige selleks, et saavutada looduse kui terviku, liikide kui terviklike,
olema õigesti maandatud. 74 · Andmeüksuste tervikluse kaitseks rakendatakse mitmesuguseid kontrollkoode, alates paarsusbitist ning lõpetades veaparanduslike tsükkelkoodidega. Rida selliseid koode on standardiseeritud. · Regulaarne failide ja kataloogide varundamine välisele andmekandjale (lihtsamatel juhtudel diskettidele, enamasti aga striimerilintidele) ning kõvaketta peegeldamine on kõige põhilisemad tarkvara ja andmete käideldavuse tagamise vahendid. Puuduseks on varunduse ja taaste suur ajakulu, mistõttu regulaarset varundust kiputakse kõigist turvaeeskirjadest hoolimata ignoreerima. Kiirem ja kallim moodus on kõvakettamassiivide kasutamine pidevaks varunduseks, mida saab realiseerida seitsmel eri tasemel.