• Kaasotsutamine (kuni 3 lugemist) – Seati sisse 1993. aasta Maastrichti lepingu alusel – Laiendati Amsterdami ja Nizza lepingutega – EP ja Nõukogu ühisseadusandjad = 2 lugemist – Puudub kooskõla - “Lepitusprotseduur” – Leitakse kompromiss = võetakse vastu ühistekst 5.7.1. Euroopa Komisjon • 28 liiget (volinikku) • 17 poliitika peadirektoraati (DG) • 6 välissuhete direktoraati • 11 sise- ja üldtalitust • Ülesanded: õigusaktide koostamine ja järelvalve, poliitikate elluviimine ja eelarve täitmine, EL esindamine rahv. suhetes 5.7.2. Euroopa Ülemkogu • Euroopa Ülemkogu = riigipeade kohtumised vähemalt kaks, kuid viimati üle kümne korra aastas poliitiliseks debatiks • 28 liikmesriiki, eesistumise rotatsioon • Poliitilised suunised EL Komisjonile ja Euroopa Parlamendile 5.7.3. Ministrite Nõukogu
Nimetatud strateegia on praeguseks osaliselt aegunud, mitut seal viidatud määrust on muudetud. EL-i metsasektori arengut puudutavad direktiivid ja määrused pole niivõrd metsapoliitikat kujundavad, kuivõrd selle elluviimist reguleerivad dokumendid. Euroopa Liidu juures tegutseb alaline 20 metsanduskomitee, mis koguneb tavaliselt kaks-kolm korda aastas. EL-i struktuuris on kokku 36 direktoraati. Metsanduse arengut mõjutavad enim järgmised. Põllumajanduse Peadirektoraat (Agriculture Directorate- General), kes valmistab ette suure osa EL-i põllu- ja metsamajanduse ning maaelu arengu õigusaktide eelnõudest ning jälgib, kuidas liikmesriigid neid täidavad. See allüksus avaldab eri liikmesriikide metsamajandusele ja -tööstusele kõige suuremat mõju. Keskkonna Peadirektoraadi (Environment Directorate- General) põhiülesanne
kasutamine on võimalik IMF’i kõrgeimas võimuorganis ehk nõukogu koosolekul. Nõukogusse kuulub tavaliselt riigi esindajatena rahandusminister ja keskpanga juht. Tavaliselt toimuvad istungid kord aastas, kus tehakse kokkuvõtted möödunud perioodist ning kavandatakse plaanid tulevikuks. Istungi pädevusse kuulub uute liikmete vastuvõtmine, kvootide muutmine ja teised olulised küsimused mille arutamiseks võib korraldada ka erakorralisi istungeid. Jooksvat tööd juhib direktoraat ning direktoraati kuulub 24 direktorit. Algselt reserveeriti kohad suurema kvoodiga riikidele: USA, Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kaks järgnevat kohta on reserveeritud riikidele, kes on olnud suurimateks kreeditorideks kahel valimiseelsel aastal. Kui viimased langevad kokku 5 esimese riigiga, siis täidetakse need kohad ülevalimiste alusel. Valimised toimuvad iga 2 aasta järel ja direktorite valimine on koondatud samasuguste huvidega riikide rühmadele. Eestiga kuulub samasse
35 Regioonide Komitee (CoR) · Nõuandev organ, loodud vastavalt EL (Maastrichti) lepingule · 344 liiget (vt. EcoSoC) + 344 asendusliiget · Liikmete ametisse nimetamine (vt. EcoSoC) · Plenaaristungeid ~5 korda aastas · Büroo: president + 27+1 asepresidenti + 4 fraktsioonide presidenti + 27 muud liiget = 60 liiget · Peasekretariaat: peasekretär, 5 direktoraati; logistika, tõlke ja IT teenistused ühised Majandus- ja Sotsiaalkomiteega 6 spetsiaalset komisjoni: · Kodakondsus, valitsemine, institutsionaalsed ja välisasjad (CIVEX) · Territoriaalne ühtekuuluvuspoliitika (COTER) · Majandus- ja sotsiaalpoliitika (ECOS) · Haridus, noorsootöö, kultuur, teadus (EDUC) · Keskkond, kliimamuutused ja energia (ENVE) · Regioonide Komitee (CoR) · Loodusressursid (NAT)
On olemas kaks põhilist juhtimisorganit nõukogu ja juhatus. Nõukogu, mida nimetatakse üldnõukoguks, mille puhul tegu rohkem konsultatiivorganiga. Tegevjuhtkond ehk juhatus Koosneb EPK presidendist, asepresidendist ja 4 juhatuse liiget. Juhatuse puhul on nende volituste aeg paika pandud EL põhiseadustiku leppe eelnõus 8 aastat. Hetkel kehtib juba ka see nõue, et ühtegi uueks ametiks ei seata. EPK on veel sellepärast eriline, et asub Frankfurdis. Juhatusele allub 15 direktoraati ja umbes 60 divisjoni ja EKP töötab umbes 1100 ametnikku. Nõukogu Koosneb kõikidest juhatuse liikmetest ja samuti kuuluvad sinna kõikide nende liikmesriikide keskpanga presidendid, kes on euroopa rahandusliidu täisliikmed. Teisi sinna vastu ei võeta. Üldnõukogu EKP president, asepresident, kõik EL liikmesriikide pankade presidendid. EKP õigusaktid nelja liiki väljapoole suunatud õigusaktid määrused, otsused, soovitused ja arvamused. Määrus
kasutamine on võimalik IMFi kõrgeimas võimuorganis ehk nõukogu koosolekul. Nõukogusse kuulub tavaliselt riigiesindajatena rahandusminister ja keskpanga juht. Tavaliselt toimuvad istungid kord aastas, kus tehakse kokkuvõtte möödunud perioodist ning kavandatakse plaanid tuleikuks. Istungi pädevusse kuulub uute liikmete vastuvõtmine kvoodide muutmine ja teised olulisemad küsimused, mille arutamiseks võib korraldada ka erakorralisi istungjärke. Jooksvad tööd juhib direktoraat ning direktoraati kuulub 24 direktorit algselt reserveeriti kohad suurima kvoodiga riikidele (USA, Jaapan, Saksamaa, SB, Prantsusmaa). 2 järgnevat kohta on reserveeritud riikidele, kes on olnud suurimateks kreeditorideks kahel valimiseelsel aastal, kui viimased langevad kokku viie esimese riigiga, siis täidetakse need kohad üldvalimiste alusel. Valimised toimvad iga 2 aasta järel ja direktorite valimine on koondatud samasuguste huvidega riikide rühmadele. Eesti kuulub ka
annaabi.ee 
