2. Puistu rinnaslõikepindala määramine W. Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala (ka puistu lõikepind, rinnaspind)- on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3m kõrguselt juurekaelast hektari kohta (m2/ha). Bitterlichi nurkloendusr on instrument, mis koosneb täpse pikkusega venimatust nöörist, ketist või latist ja selle otsa kinnitatud U-kujulisest dioptrist. Seistes puistus teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud, mis katavad dioptriava täielikult (sihtides igat puud rinnakõrgusele). Puud mis mahuvad täpselt dioptrisse loetakse poole puuna (0,5). Reeglina tehakse mitu lugemit ja võetakse nende keskmine. Saadud arv on puistu rinnaslõikepindala (m2/ha). Selle meetodi peamine eelis: kiiresti ja üsna täpselt on võimalik määrata puistu rinnaslõikepindala ja tüvemaht. Vaatamata lihtsusele on meetod küllaltki täpne. Vead
Ümardatud klupp jaotused on 2 või 4 cm kaupa, 0 punkt on viidud poole diameetriastme võrra liikumatu haara sisse. Elektrooniline klupp töö tegemine on kiirem, piisab 1-st inimesest, andmete sisestamine arvutisse on lihtne. Bitterlichi nurkloendur on istrument mis koosneb täpse pikkusega nöörist, või ketsit ja selle otsa on kinnitatud U-kujuline diopter. Puistus seistes teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud mis katavad dioptriava täielikult (1), puud, mis mahuvad täpselt dioptrisse (0,5) ja puud mis on väiksemad kui dioptriava loetakse (0). Saadud summa ongi puistu ristlõikepindala. 16. Puistu eraldamise tunnused: tekkeviis, rindelisus, koosseis, vanus, boniteet, täius. Tekkeviis sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad mestakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: kultuurpuistud, looduslikud (seemnetekkelised, võsutekkelised). Rindelisus on puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt
Ranne on sirgena kuunarvarre loomulikuks jatkuks. Nimetissorm ei puuduta pussilaadi. Poidla asendil ei ole suurt tahtsust. Pea on otse ning sundimatus asendis. Laskur peab nagema mugavalt otse labi dioptriava keskkoha. Enne laskmise algust peab kontrollima laskeasendi oigsust. Laskur suleb asendit vottes silmad ja seab end mu- gavasti sisse. Silmade avamisel peab pussikirp olema suunatud marklehe sihtimispiirkonda. Kui see nii ei ole, tuleb teha muudatusi. Ulesallasuunalise paranduse saab
Seistes puistus teeb loendaja metsamajanduskavade koostamiseks. Levinud kõikjal üle Eesti, metsadest 7%. täispöörde ja loendab kõik puud, mis katavad Raba (rb) kasvukohatüüp - tekib kas siirdesoo, dioptriava täielikult (sihtides igat puud sinika või karusambla kkt. edasisel rinnakõrgusele). Puud mis mahuvad täpselt rabastumisel. Turba tüsedus üle 30 cm ja võib dioptrisse loetakse poole puuna (0,5). ulatuda kuni mitme meetrini
kluppi. Puid klupitakse (mõõdetakse) enamasti kahekesi, st. üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Kasutatakse nn. "tippimist" 2. Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida nurkloenduriga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga täiusemõõdikuga.). Bitterlichi nurkloendur on instrument, kus lati külge on kinnitatud U - kujuline diopter. Seistes puistus teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud, mis katavad dioptriava täielikult. Puud mis mahuvad täpselt dioptrisse loetakse poole puuna (0,5). Reeglina tehakse mitu lugemit ja võetakse nende keskmine. Saadud arv on puistu rinnaslõikepindala (m2/ha). Kuna tegemist on valikmeetodiga, tuleks teha 1 ha kohta 4 mõõtmist. Kasutatakse erineva pikkusega ja dioptriava läbimõõduga instrumente, kuid oluline on ava läbimõõdu ja lati pikkuse suhe, see peab olema 1:50 63 3
üks inimene mõõdab diameetreid ja teine paneb need kirja. Kasutatakse nn. "tippimist": . 1, . . 2 jne. b) Puistu rinnaslõikepindala määramine Bitterlichi meetodil Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida täiusemõõdikuga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga): Bitterlichi lihtrelaskoop on instrument, kus lati külge on kinnitatud U - kujuline diopter. Seistes puistus teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud, mis katavad dioptriava täielikult. Puud mis mahuvad täpselt dioptrisse loetakse poole puuna (0,5). Tavaliselt tehakse mitu lugemit ja võetakse keskmine. Saadud arv on puistu rinnaslõikepindala (m2/ha). 1 ha kohta 4 mõõtmist. Kasutatakse erineva pikkusega ja dioptriava läbimõõduga instrumente, kuid oluline on ava läbimõõdu ja lati pikkuse suhe, see peab olema 1:50 c) Puu kõrguse mõõtmine Kasutatakse mitmesuguseid kõrgusmõõtjaid. Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist:
annaabi.ee 
