sisestada erinevate restriktaasidega töödeldud otstega inserte. d) Plasmiid sisaldab lacZ operoni, mis kodeerib -galaktosidaasi. Kui kasvusöötmele lisada X-gali (laktoosi analoog, kus galaktoosiga on glükoosi asemel seotud inool), siis rakkudes, kus lacZ lugemisraam on terve, hüdrolüüsib -galaktosidaas X-galis glükosiidsideme, vabanevad galaktoos ja 5-bromo-4-kloro-3-hüdroksüindool, millest viimane dimeriseerub ja oksüdeerub tekib indigosinist värvi dikloro-dibromo-indigo, mis värvib indigosiniseks terve koloonia. Kui lacZ operoni sisestada insert, siis see rikub (suure tõenäosusega) lacZ operoni lugemisraami, -galaktosidaasi ei ekspresseerita, eelkirjeldatud protsessi ei toimu ning kolooniad jäävad valged. See võimaldab vaatluse teel eristada kolooniaid, kus insert on plasmiidi sisenenud, ja kolooniaid, kus on vaid tühi plasmiid. e) Ligeerimisprotokoll: 1
limaskestadel. IgA sekreteeritakse dimeerse vormina. On 10-15% seerumi Ig-dest. Põhiliselt esineb sekretsioonides, seedetraktis. Inimesel on kaks IgA alamklassi: (IgA1 ja IgA2) IgA võib esineda monomeeri ja dimeerina. Sekretoorset IgA-d on palju ternespiimas. Koos IgG-dega kaitsevad vastsündinut infektsioonide eest. Sekretoorne IgA kaitseb efektiivselt N. Salmonella, polio, influenza ja retroviiruste eest. IgA on peamine limaskestades leiduv Ig-klass. Imetajate sekretoorne IgA dimeriseerub ja sellisena on ta võimeline basaalmembraani läbima. Seega tagab ta organismi esmase kaitse limaskestade piirkonnas. IgM 5-15% seerumi Ig-dest; membraanseotud vorm ekspreseeritakse esimese antikehana B-raku pinnale. Sekreteeritav IgM pentameer. Erütrotsüüdid+IgM-agregatsioon agglutinatsioon. Viirus +IgM neutraliseerib võimsalt. Sadestamine. IgM on suur molekul, vähe liikuv, vähene conts. veres ; võib läbida epiteelrakud. IgM on
esineda monomeeri ja dimeerina (J ahel ühendab kahte IgA monomeeri+secretory component (MW 70 000) = sekretoorne IgA- dimeerne vorm). Sekretoorset IgA-d on palju ternespiimas(>1g/100ml kohta). Koos IgG-dega kaitsevad vastsündinut infektsioonide eest. Sekretoorne IgA kaitseb efektiivselt N. Salmonella, polio, influenza ja retroviiruste eest. Sekretoorset IgA-d produtseeritakse päevas 5-15 grammi. IgA on peamine limaskestades leiduv Ig-klass. Imetajate sekretoorne IgA dimeriseerub ja sellisena on ta võimeline basaalmembraani läbima. Seega tagab ta organismi esmase kaitse limaskestade piirkonnas. IgM 5-15% seerumi Ig-dest; conts.=1.5 mg/ml; Monomeerne IgM- (MW 180000) membraanseotud vorm ekspreseeritakse esimese antikehana B-raku pinnale. Sekreteeritav IgM pentameer; J (joint chain) osaleb pentameeri polümerisatsioonis. Erütrotsüüdid+IgM-agregatsioon agglutinatsioon. Viirus +IgM neutraliseerib võimsalt. Sadestamine
tingimustes. Fnr on aminohappeliselt järjestuselt väga sarnane CRP valgule (v.a. tsüsteiini-rikas järjestus valgu N-terminuses). Mõlema valgu seondumisjärjestused on samuti sarnased Fnr tunnetab väliskeskkonna redoks-staatust: [4Fe-4S]2+ klaster võimaldab siduda kaks Fnr subühikut ja selline kompleks seondub DNA-ga. Hapniku toimel moodustuv [2Fe-2S]2+ klaster muudab Fnr-i konformatsiooni nii et see ei ole enam võimeline dimeriseeruma. Fnr-i monomeerid DNA-ga ei seondu Dimeriseerub ja seondub DNAle- (vähem O2te,) kui rohkem O2.te siis monomeer ja ei seondu Anaeroobse hingamise kontroll kahe-komponendiliste süsteemide abil vastusena nitraadile ja nitritile Enamus geene, mis on seotud anaeroobse hingamisega, vajavad aktivatsiooniks Fnr valku. Juhul, kui elektronide aktseptoriteks on nitraat või nitrit, osalevad regulatsioonis Nar (nitrate reduction) transkriptsiooni regulaatorid. Nar valgud toimivad kahes signaaliülekande rajas: 1
vastuseregulaator kuna see ei reguleeri geenide transkriptsiooni vaid seondub flagella FliM valguga ning põhjustab viburi päripäeva pöörlemist, st reguleerib bakteri liikumise suunda. HAMP-domeenid on kahekomponentsete süsteemide sensoritel laialt levinud. HAMP-domeen asub tsütoplasmas kohe transmembraanse domeeni järel ning ühendab sensori autokinaasset osa membraanse osaga. HAMP-domeenid on olulised nii signaali edasikandmisel kui ka vastuvõtmisel, sest selle osaga sensor dimeriseerub. HAMP-domeen kujutab endast kahte -heeliksit, mis sensori subühikute dimeriseerumisel moodustab neljase -heeliksite puntra nii, et puntra sisemusse jäävad heeliksite hüdrofoobsed aminohapped. Enamikel juhtudel pole aru saadud, kuidas signaali vastuvõtmisega keskkonnast annab sensor signaali edasi tsütoplasmaatilisele HATPaassele domeenile. Siiski, kahekomponentsete süsteemide paljud sensorid on dimeerid ning nende
fosfotransferaas BglG on antiterminaatorvalk, mis seondub spetsiifiliselt operoni liiderjärjestusele. Seostumine toimub 32 nt-pikkusele märklaudjärjestusele RAT (ribonucleic antiterminator). Selle tulemusena stabiliseerub alternatiivne sekundaarstruktuur, mis lõhub transkriptsiooni terminaatori. -glükosiidide puudumisel on BglG fosforüleeritud BglF poolt, jääb monomeerseks ning pole võimeline seonduma RAT-ile. Fosforüleerimata BglG vorm aga dimeriseerub ja seondub RAT-ile, mille tulemusena transkriptsioon ei termineeru. Antiterminatsioon RNA polümeraasi modifitseerimise kaudu a) Faag lambda lüütilise tsükli geenide transkriptsioon RNA polümeraasi modifitseerimine faag lambda N valgu poolt võimaldab transkribeerida faag lambda lüütilise tsükli geene. Antiterminatsioonil osalevad ka E. coli valgud NusA, NusB, NusE (ribosoomi valk S10) ja NusG. Antiterminatsioonikompleks moodustub promootoripoolsel RNA järjestusel (nut sait) ning
annaabi.ee 
