pprobleemi või käivatb järgneva sündmuste ahela. Lugu lõpeb aga mõne või kõikide tegelaste reaktsiooniga tulemusele. Jutustuse oluline tunnus on terviklikkus: kas kõik olulised osad on jutus olemas (loogilises järjekorras) ning seeläbi jutustus kuulajatele mõistetav. 18. Võtted sidusa teksti loomiseks. 1) Täiskasvanu esitab jutu esimese lause, lapsed jätkavad jutustust (aheljutustus). Täiskasvanu suunab oma lausetega laste jutustust. 2) Täiskasvanu lindistab diktofonile laste jutud. Üheskoos kuulatakse ja analüüsitakse. 3) Täiskasvanu esitab jutu esimese lause, lapsed jätkavad juttu erinaval viisil. 4) Täiskasvanu esitab ühte tüüpi siduvate vahenditega seostatud lausetega jutu (Väike poiss läks koeraga parki jalutama ja siis koerake märkas lille ja siis läks lille nuusutama ja siis mesilane nõelas koera). Täiskasvanu püüab lastega koos leida erinevaid siduvaid sõnu, et muuta lauset nii, et siduvad sõnad ei korduks.
mõnede teie vaatlusvälja tähtede heledused, et võrrelda neid meteooridega (heledused tuli kanda kaardile) piirtähesuuruse määramise väljad (vt. punkt 5.2). 5. Vaatlus Kui te vaatlete koos teiste vaatlejatega, peab iga vaatleja tegutsema teistest sõltumatult. Ärge kunagi kombineerige tulemusi! Iga vaatleja peab tegema omad märkmed ja täitma oma isikliku aruande. 5.1 Mida üles märkida Vaatluste korrektne registreerimine on tähtis. Seda tuleb teha salvestades infot diktofonile või kirjutades paberile ilma pilku taevalt pööramata. Märkmed peavad sisaldama vaatluse järgmisi üksikasju: kellaaega vaatluse alguse, lõpu ja vaheaegade kohta; kasutage ainult maailma-aega (UT, universal time). Maailma-aeg on sama, mis kohalik aeg nullmeridiaanil [Meie talveaeg - 2tundi = UT] piirtähesuurus ja selle muutused vaatluse ajal (vt. punkt 5.2) andmed nähtud pilvede kohta (vt. punkt 5.3) ajamärgid iga poole tunni järel; pole oluline, et need oleks täpselt iga 30 min
INTERVJUU • Laialtkasutatav uurimismeetod • Eelised: täpsus ja tõekindlus (vrdl ankeet) • Puudused: töömahukus • Intervjuu liigid: standardiseeritud ja vaba intervjuu, süvaintervjuu, telefoniintervjuu • Fookusgrupid VABA INTERVJUU • Uuringu ettevalmistamisel, probleemi täpsustamisel • Sihtrühm – eksperdid, arvamuse esindajad • Vabalt formuleeritud küsimused, vastused kirja või diktofonile • Tulemused kvalitatiivsed FORMALISEERITUD INTERVJUU • Ankeedi analoog, sageli põhimeetod • Lisaväärtus: selgitada küsimusi, kontrollida arusaamist • Vastused kirja skaalale või vabade vastustena • Kodeerimine + töötlus sarnaselt ankeediga SÜVAINTERVJUU • Lähtub teoreetilisest konstruktist • Eeldus: intervjueeritav ei tea üheseid vastuseid • Psühhoteraapia, psühhoanalüüs TELEFONI INTERVJUU
2. ja 3. Peatükk 1) Peatükid kirjeldavad uurimimeetodit ja küsitletavaid inimesi, samuti on kõne all ka suhted klassikollektiivis ja tõrjutus; 2) Tegemist on kvalitatiivse uurimusega; 3) Töö autor on kirjeldanud metoodikat kui struktureeritud intervjuid sotsiaalselt tõrjutud õpilastega; 4) Töö autor töötles informatsiooni vähe, intervjuude ajal tehti märkmeid ning tekst lindistati diktofonile; Fakte peatükkidest 1. Peatükk -> 85% õpilastest on mingisuguse kiusamiskäitumisega kokku puutunud (On kindlaks tehtud, et 85% õpilastest on mingil määral kiusamiskäitumisega seotud(Kõiv, 2006); 2. Peatükk -> intervjuud tehti 2014. aasta märtsis; 3. Peatükk -> küsitletavatel olid kiusamise tagajärjel välja kujunenud tõsised vaimsed probleemid (Tõrjutuse tagajärjel on kõigil kolmel juhul välja kujunenud üsna tõsised vaimsed probleemid
seejärel teise pildiseeria alusel iseseisvalt jutustama. Vahendamata tekstiloome uurimisel jutustas laps iseseisvalt toetudes pildiseeriale. Uurija lasi lapsel pilte umbes 5 sekundi jooksul vaadelda ning seejärel palus lapsel reastada pildiseeria ning jutustada lugu piltide põhjal. Uurija võis last julgustada peanoogutuse ja naeratusega. Väga pika pausi puhul võis last ergutada ka avatud küsimuste/korralduste abil, näiteks Jutusta edasi! Räägi edasi! Jutustused salvestati diktofonile ja hiljem transkribeeriti, toetudes suulise kõne transkribeerimise juhistele (vt lisa 4). Analüüsiti nii vahendatud, kui vahendamata jutustusi. Transkribeerimise usaldusväärsuse tagamiseks transkribeerisid lapse lindistusi kaks inimest (töö autor ja juhendaja). Erinevuste osas jõuti kokkuleppele. Narratiivi Hindamisskaala (NHS) alusel (täpsed hindamisjuhised vt lisa 5) hinnati järgmisi kategooriaid (iga jutustuse eest oli võimalik saada 1 p, 2 p või 3 p): 1
29. Nimeta erinevaid andmeallikaid organisatsioonis. - Erinevaid andmeallikaid on palju, neid lisandub juurde · Sisemisedorganisatsiooni dokumendid, andmebaasid · Personaalsedtöötajate arvamused, kompetentsid · Välisedavalikud andmebaasid, riiklikul tasemel aruanded ja ettekirjutused · Clickstream dataveebilehe külastuse käigus klikitud lingid · Uued lisandunud allikad blogid, podcasts, videocasts, pildid, videod, diktofonile salvestatud memod ja märkmed o Struktureerimata andmed raske esitada struktureeritud kirjena 30. Kirjelda traditsioonilist failisüsteemi. Millised probleemid on traditsioonilisele failisüsteemile omased? Probleemid: Andmete liiasusandmete duplitseerimine erinevate rakenduste andmefailides · Põhjus: erinevad rakendused vajavad samu andmeid, igal rakendusel isiklikud andmefailid Andmete liiasus -> probleemid järjepidevusega
annaabi.ee 
