Bulgakovi suhtumine kommunismi kirjanduse kaudu Kommunistliku ajastu üks tähtsamaid kirjanikke on kahtlemata Mihhail Bulgakov, kes oma eluaja kestel on meelde jäänud mitmete tunnustusvääriliste tegemistega, mida eriliselt hinnatakse siiani ka tänapäeval. Bulgakov jäi Stalini kommunistliku režiimi lõksu. Tema elu ise ei olnud pikk, aga elulugu on huvipakkuvalt teguderohke, kuid kommunistlik diktatuurne olukord piiras kirjaniku ja arsti võimalusi. Tema saavutused oleksid palju rohkem tähelepanu pälvinud, kui poleks kitsendatud õigusi oma loometöid avalikustada või lavale tuua. Aastal 1926 konfiskeeriti kirjaniku käsikiri ning hiljem, kui KGB manuskripti tagastas, üritas Bulgakov selle ära põletada, mis ei andnud tulemusi, kuna dokumendist oli tehtud nii foto- kui ka masinakirjaline koopia. Selline olukord
Bulgakovi suhtumine kommunismi kirjanduse kaudu Kommunistliku ajastu üks tähtsamaid kirjanikke on kahtlemata Mihhail Bulgakov, kes oma eluaja kestel on meelde jäänud mitmete tunnustusvääriliste tegemistega, mida eriliselt hinnatakse siiani ka tänapäeval. Bulgakov jäi Stalini kommunistliku režiimi lõksu. Tema elu ise ei olnud pikk, aga elulugu on huvipakkuvalt teguderohke, kuid kommunistlik diktatuurne olukord piiras kirjaniku ja arsti võimalusi. Tema saavutused oleksid palju rohkem tähelepanu pälvinud, kui poleks kitsendatud õigusi oma loometöid avalikustada või lavale tuua. Aastal 1926 konfiskeeriti kirjaniku käsikiri ning hiljem, kui KGB manuskripti tagastas, üritas Bulgakov selle ära põletada, mis ei andnud tulemusi, kuna dokumendist oli tehtud nii foto- kui ka masinakirjaline koopia. Selline olukord
elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaailtor on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks kasutatakse vägivalda. Diktatuurne valitsemis vorm jaguneb kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarne diktatuur on ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne diktatuur on diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõttevalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine.
1. Selgitada, mis on autoritaarne ja totalitaarne riik ning lisada -------------------- Autoritaarne riik Totalitaarne riik -- Selgitus Riigis on enamik võimust Riigis on kogu võim koondatud ühe isiku või koondunud ühe juhi ja tema isikute väikese rühma “sõltlaste” kätte, kindlalt kätte, poliitiliste diktatuurne riik. Totalitarismi erakondade tegevus on kas iseloomustab kontroll lõpetatud või piiratud, kodanike mõtteavalduste ja rahval puudub otsene väljendusvõimaluste üle võimalus oma juhtide ning inimõiguste rikkumine. otsuseid mõjutada. Riigis Kõrgeimaks seaduseks on tähtsustatakse diktaatori soov. konservatiivseid väärtusi
seisund. Kõik konkureerivad parteid on kas seadusega keelustatud või tõrjutud. Kodanikuvabadused ning inimõigused on väga piiratud. Kodanikel ei ole eriti milleski sõnaõigust, võim on koondatud ühele isikule ning järgiti ainult tema maailmavaateid ning kujutlust ideaalsest ühiskonnast. Et inimesed diktatuuri toetaksid, hirmutatakse neid pidevalt ümbritsevate vaenlastega. Tsaarivenemaa oli jõudnud nii suurde kriisi, et võimule olid pääsenud kommunistid. Kommunism oli diktatuurne kord, mille põhieesmärgiks oli klassivõitlus. Ülistama hakati lihttööliseid, panustati suurtööstuse eelisarengule. See pidi muutma Venemaa kiiresti tööstusriigiks, tagama sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Enamlaste võimuletulekuga ei olnud Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid rahul. Mitmel pool võideldi avalikult nõukogude võimu vastu. 1918. aastal kasvas sellest kodusõda, mis kestis 1920
kes selle vastu rääkisid vaigistati pooltolevate poolt. Suurbritannia ja Prantsusmaa kartes uut sõda, lasid Hitleril teha kuidas ta soovis. Võttes tüki Tsehhoslovakkiast. Ning kui Suurbritannia ja Prantsusmaa kannatus sai otsa, läks Hitler sõja peale üle. Majanduskriisi põhjused 1. Börsi kiire kokkuvarisemine (Must Neljapäev / Oktoober 29, 1929) 2. Ületootmine 3. Võlgade deflatsioon 4. Inimeste usu langemine bankades ja föderaalreservis Demokraatlik ja diktatuurne ühiskond Demokraatia on määratletud kui inimeste valitsused. Selline valitsus on moodustatud valimiste kaudu, kus maakonna täiskasvanud kodanikud hääletavad oma esindajate valimiseks. Seega mõnes mõttes valitseb valitsust riigi kodanikud. Diktatuur on valitsemisvorm, kus üksikisik või üksikisikute rühm omab võimu ja võtab vastu kõik riiki juhtivad otsused. Võimu täielik tsentraliseerimine, kus diktaator otsustab, mida oodatakse kõigilt riigi kodanikelt
- suur võim vallavanemal. Volikogudel jäi võim väiksemaks, sest vallavanem oli võimule lojaalne. ajaloo ümberkirjutamine ja isikukultuse ilmingud – Päts sai kohe 5 riigi kõrgemat medali; Pätsile ausammas; 1930 lõpus valmis vabadussõja ajalugu mis ei sobinud praegusele ajale ja tsenseeriti see: tekkis palju valet HINNANG ANTUD AJALE: See, kuidas kõike muudeti, näeme meie ja oluline, majandus läks hästi. Rahval ei olnud probleeme: 1930 levis kogu Euroopas diktatuurne režiim (peaaegu). Meil, võrreldes Saksamaa või NSVL diktatuur mitte nii hull. Eestis ei olnud koonduslaagreid (Lätis oli koonduslaager-sotsid põhilised) EESTI VÄLISPOLIITIKA 1917–1940 PEAEESMÄRK OLI ISESEISVUSE SÄILITAMINE ja see ebaõnnestud (1940 –anastamine) I periood 1917–1920: tunnustuse hankimine välisabi taotlemine (Vabadussõja ajal) 1917 – Asutava Kogu saadikute kontaktid välisriikide esindajatega Peterburis I 1918 – esimene välisdelegatsioon:
annaabi.ee 
