Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur ja demokraatia on kaks täiesti erinevat valitsemisviisi. Diktatuuriks nimetatakse valitsemisviisi, kus juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur jagatakse ka autoritaarseks ja totalitaarseks. Demokraatia on valitsemisviis, kus suurim võim on rahval. Üheks diktatuuririigiks sai Itaalia. Itaaliale tekitas Esimene maailmasõda suuri raskusi ning neisse ei suhtutud kui võrdväärsesse partnerisse. See tegevus solvas Itaaliat. Selle tagajärjel tekkis rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mida hakkas juhtima Benito Mussolini, kes 1922. aasta sügisel määrati Itaalia peaministriks. Mussolini tegi
mustsärklaste marsi Rooma, misjärel 1922 määratigi ta peaministriks. 9. Kuidas hinnata Mussolini võimuletulekut 1922. a.? Oli see riigipööre või demokraatlikul teel valitsusjuhiks saamine? Põhjenda oma vastust! Pigem riigipööre, kuna ta tuli võimule selle tõttu, et tema relvajõude Mustsärklasi kardeti. 10. Miks on 1924. a. parlamendivalimised oluliseks etapiks sõdadevahelise itaalia kujunemisel diktatuuririigiks? Põhjenda! Mussolini oli eelnevalt läbi surunud seaduse, mille kohaselt erakond, kes sai üle 50% häältest, omandas automaatselt 2/3 parlamendi kohtadest. 60% häältega saigi Fashistlik partei 535-kohalises parlamendis 375 kohta. Sellega suurenes nende mõjuvõim oluliselt. 11. Millised ebademokraatlikud muudatused toimuvad Itaalias olustikus/sisepoliitikas 1926-1929. a.? 1925 Üheparteisüsteem, duce-le anti seadustega piiramatu võim.
Tegelik põhjus miks NSV liit Hispaania kodusõjas osales oli see, et nad soovisid katsetada oma relvi. 12. Mille poolest erines NSV Liidu majandus kapitalistlike riikide majandusest? Plaanimajandus, eraomand puudus, vangidest tööjõud. kapitalistlikud riigid panid rõhku kaubandussuhetele teise riikidega, turumajandusele. Riik ei sekkunud majandusse nii, nagu NSV Liidus. 13. Miks võib NSV Liitu nimetada diktatuuririigiks? Kuna seal rikuti inimõigusi ja inimesed pidid elama pidevas hirmus. NSV Liidus oli totalitaarne diktatuur kuna lisaks kõigele muule oli seal ka tugev kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimesed pidid elama seal kus riik neil elada käsikis. Tegid tööd põhimõtteliselt tasuta. Rikkamad tembeldati Gulakuteks ja vange saadeti Siberi aladele tööd tegema. Kus inimesed surid nälga ja külma ning raske töö tagajärjel. 14
(hisp oli kuningriik). Kuningas loobub troonist ja lahkub riigist. Hispaania kuulutatakse vabariigiks. Tugevaks muutuvad pahempoolsed poliitilised jõud. Üheks juhtkrolli mängijaks on kommunistlik partei. 1936- loodi Hispaania Rahvarinne pahempoolsete parteide poolt. See võidab ka parlamendivalimised. See ei meeldi Hispaania sõjaväele, selle juhtkonnale. Nemad taotlevad Hispaania vabastamist rahvarinde võimu alt, sest kardavad, et Hispaania muutub samasuguseks diktatuuririigiks, nagu NSVL. 1936. Juulis- puhkeb mäss Hisp. Koloniaalvägedes. Hisp Saharas ja Hisp Marokos. Kindral Francisco Franko saab juhiks. Luuakse rahvakaitsefunda vastukaitseks rahvarindele ja algab kodusõda. Vabariiklasi toetas NSV Liit, Franklasi toetasid Itaalia ja Saksamaa. Lääneriigid ei taha osaleda Hisp. Kodusõjas, sest katsetati uusi relvi, sõjatehnika oli muajlt sisse toodud. Ka see, et NSVL sõdis teljeriikide vastu, tekitas palju vastuolu, ei tahetud temaga kokku puutuda.
kehtestamisel ei arvestatud paljude riikide ja rahvaste huve. Tulevaste diktatuuririikide rahva rahulolematus parteide paljususe suhtes oli heaks ettekäändeks, et kehtestada ühe partei süsteem. Kui maailma tabas majanduskriis, püüdsid tulevased diktaatorid oma rahvast veenda, et nende valitsemisajal ei pea keegi millestki puudust tundma. Peamised diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel olid NSVL, Saksamaa ja Itaalia. Venemaa diktatuuririigiks muutumise üks ajenditest oli majanduslik kaos. Sealne tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921. aastal oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, ,ille tõttu suri ca neli miljonit inimest. Selleks et näljahäda leevendada, rekvireeriti kirikuvarad. Majanduskrahhi vältimise ja võimu säilitamise eesmärgil kehtestati enamlaste poolt uus majanduspoliitika (NEP ). Taasloodi rahalis-kaubanduslikud suhted
(hisp oli kuningriik). Kuningas loobub troonist ja lahkub riigist. Hispaania kuulutatakse vabariigiks. Tugevaks muutuvad pahempoolsed poliitilised jõud. Üheks juhtkrolli mängijaks on kommunistlik partei. 1936- loodi Hispaania rahvarinne pahempoolsete parteide poolt. See võidab ka parlamendivalimised. See ei meeldi Hispaania sõjaväele, selle juhtkonnale. Nemad taoltevad Hispaani vabastamist rahvarinde võimu alt,s est kardavad, et Hispaania muutub samasuguseks diktatuuririigiks, nagu nõukogude liit. 1936. Juulis- puhkeb mäss Hisp. Koloniaalvägedes. Hisp Saharas ja Hisp marokos. Kindral Franko saab juhiks. Luuakse rahvakaitsefunda vastukaitseks rahvarindele ja algab kodusõda. Vabariiklasi toetas NSV liit, Franklasi toetasid Itaalia ..., Lääneriigid ei taha osaleda Hisp. Kodusõjas, sest katsetati uusi relvi, sõjatehnika oli muajlt sisse toodud, ka see, et nõukogude liit sõdis teljeriikide vastu, see tekitas palju vastuolu, ei tahetud temaga kokku puutuda.
annaabi.ee 
