Seda oskasid mitmed poliitilised jõud hästi ära kasutada. Lubati võimule pääsedes rahva elu kiiresti paremaks muuta. Rahvas uskus neid ja pahaks ei pandud ka karmikäelist tegutsemist, sest sõja-aastatel oldi sellega ära harjutud. Diktatuuride tekke taga oli majanduslikult kehv olukord, millega demokraatlikud valitsused hakkama ei saanud. Rahval läks vaja kedagi, kes suudaks majandusse taas korra tuua ja lahendust nähti diktaatorlikus võimus, mille esindajad õigel hetkel ilusat juttu rääkida oskasid. Diktaatorite-poolne oskuslik rahva ärakasutamine juhtiski diktatuurid võidule.
riigi jõupingutusi ühiskonna probleemide lahendamiseks. Minu arvates tuleks demokraatiat mõista kui poliitilist süsteemi, mis suudab võimule tuua enamuse ootustele vastava eliidi. Samal ajal tuleks läbi viia elanike tagasiside. Viis argumenti diktatuuri pool 1.Diktaatorliku režiimi esimene eelis on range kord riigis, kaose puudumine ning riik on stabiilse arenguga. 2.Diktaatoril on eelarvamusetu kuju staatus, ta kuulab ainult oma arvamust 3.Tulenevalt asjaolust, et diktaatorlikus riigis valitseb üsna karm režiim, võtab tõsiste otsuste langetamine palju vähem aega, on võimalus tegutseda kiiresti ja konstruktiivselt. Näiteks sõjalise väljaõppe või eriolukorra ajal. 4.Pikka aega võimul olnud diktaatoril on riigi juhtimises rohkem kogemusi erinevalt demokraatlikest parteidest, mis sageli muutuvad. 5.Samuti kulutatakse diktatuuri ajal vähem raha valimistele, seaduste muutmisele ning uuendustele
Valitses morarhia ja riigipeaks oli kuningas või kuninganna. Seadusi võttis vastu parlament. Enamuse ajast valitsesid riiki konservatiivid. Valitsus vahetus võrdlemisi tihti. Mina pooldan igaljuhul demokraatlikuriigikorda. Seal oli rahval õigusi rohkem ja neid ei koheldud ebavõrselt, nad said ise otsustada keda nad oma juhiks tahavad. Üks parimaid demokraatliku riigikorraga riike oli Suurbritannia, tänu oma pikkajalisele demokraatlikule riigikorrale. Diktaatorlikus riigis ei huvitanud juhte rahva arvamus ja rahvast sunniti pidevalt elama hirmuvalitsuses, eelkõige taheti alati olla teistest riikidest paremal kohal. Poliitiliselt arenenud olid igaljuhul rohkem demokraatlikudriigid kui diktatuursed riigid. .
"Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?" 1930.aastate lõpuks oli väga paljudes Euroopa riikides kehtestatud diktatuurid. Demokraatia säilis veel Inglismaal, Prantsusmaal ja veel mõnedes riikides. Kui võrrelda diktatuuri ja demokraatiat siis on need väga erinevad valitsemisviisid. Diktaatorlikus riigis on juhil piiramatu võim otsuste üle. Diktaatorit ülistatakse, riigi huvid on inimeste huvidest kõrgemaks tõstetud, tööstuse põhirõhk on sõjalisel ettevalmistumisel. Riigis on sala- ja julgeolekuorganid ning palju süütuid inimesi saadetakse vangilaagritesse. Diktatuuririigis on vaid üks partei. Teisi parteisid ei tohi esineda. Totalitaarses diktatuuris puuduvad ka inimõigused ja kontrollitakse inimeste mõttevaheldusi. Demokraatia on aga palju vabam valitsemisviis
Demokraatlikud riigid olid 1930-ndatel So, No, Ro, Ta, Pr, Ing, Suurbr, Sveits ja Tsehhoslovakkia. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Majandusvaldkonnas on diktatuurile omane plaanimajandus ja riigi suur osakaal, majandus teenib rasketööstuse huve, valitsus kontrollib hindu, palku, investeeringuid ning eksisteerib käsumajandus. Diktaatorlikus ühiskonnas puuduvad vabad valimised, on tsensuur, ühe partei süsteem, nt: Nõukogude Liidus kommunistid, Saksamaal natsiparteid, Itaalias fasistid, üksikisiku huvid on allutatud riigi huvidele, toimub pidev noorsoo juhtimine ja mõjutamine, vangistused, repressioonid, salapolitsei tegevus, kõikekontrolliv valitsus ja partei. Riik kontrolib haridust ja kultuuri, meedia on allutatud partei kontrollile, propagandad, isikukultus ehk ühe inimese ehk juhi ülistaminening
Hiina Rahvavabariigi (NSVL-i toetus). Koera Korea sõda (1950-1953) kommunistliku Põhja-Koera (NSVL-i ja Hiina toetusel) ja Lõuna- Koera (ÜRO ja eelkõiga USA toetusel) vaheline sõda. Tulemus: vaherahau, mis kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks. Kaotas: NSVL autoriteet nii Aasias kui ka Euroopa vähenes tuntavalt. Vietnam Vietnami sõda 1964-1973 (75) 1957. aastal algas mittekommunistlikus kuid ebademokraatlikus ja diktaatorlikus Lõuna- Vietnamis partisanisõda (vietkong=punapartisan). Põhja-Vietnami toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Vietnami USA. Toores ja halastamatu sõda, USA lahkus 1973, kohalikud alistusid 1975. Kommunismi võit. Inimkaotused Kokku hukkus 60 miljonit inimest. Suurimaid kaotusid kandsid NSVL ja Hiina. Hukkus ka tsiviilelanikkond. Holokaost, genotsiid. Rahvusvaheline kohus Ei loodud. Demokraatlike riikide lubadused
Euroopas on neid piirkondi tohutult palju, kus soovitakse luua iseseisvaid riike. Kõige rohkem on neid Prantsusmaa ja Hispaania aladel, nagu näiteks Aragon, Castile, Andalusia, Leon, Normandy, Brittany. Suurbritannia alal soovib iseseisvaks saada Sotimaa. 4. Kuidas erineb demokraatlik võimu iseloom diktaatorlikust võimu iseloomust? Demokraatlik võim tähendab seda, et kõige kõrgeim võimu kandja on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktaatorlikus võimus on võim ühe isiku või institutsiooni käes. Ebademokraatlik valitsemine. Riigivõimul võib olla täielik kontroll kodaike kõigi eluvaldkondade üle. 5. Määra järgnevate riikide riigivalitsemise vorm, riigikorralduse vorm ja võimu iseloom: Saksamaa: Parlamentaarne Vabariik, Föderatsioon, Demokraatia Jaapan: Konstitutsiooniline Monarhia, Unitaarriik, Demokraatia Saudi Araabia: Absoluutne Monarhia, Unitaarriik, Diktatuur - Totalitaarne
Generaalstaatides; Asutavas Kogus paistis silma viimasel istungil, pannes ette, et keegi ei kandideeri uude parlamendi koosseisu (hästi rumal ettepanek!); Jakobiinide klubis pooldas esmalt konstitutsioonilist monarhiat; alles kuninga põgenemiskatse järel hakkas toetama vabariiklasi; tutvumine noore Saint-Justiga sai tema elu pöördepunktiks; ta loobus kõigist endistest sõpradest ning tema kõned muutusid aina autoritaarseimaks; muutis Rahvapäästekomitee ehtsaks diktaatorlikus võimuorganiks; erilist künismi näitas üles Camille Desmoulins'i ja Dantoni saatmisega tapalavale; tema hüüdnimi "Incorruptible" (korrumpeerumatu, äraostmatu) vastas üldjoontes tegelikkusele, kuid tema pedantne hoolitsus oma välimuse eest ja liigne seotus Saint-Justiga tegid ta arukate inimeste silmis tihti naeruväärseks; idee kehtestada uus religioon Ülima Olendi kultus sai talle hukutavaks; ka nende jakobiinide silmis, kes teda äsja veel jumaldasid tundus 20. preriaalil
Generaalstaatides; Asutavas Kogus paistis silma viimasel istungil, pannes ette, et keegi ei kandideeri uude parlamendi koosseisu (hästi rumal ettepanek!); Jakobiinide klubis pooldas esmalt konstitutsioonilist monarhiat; alles kuninga põgenemiskatse järel hakkas toetama vabariiklasi; tutvumine noore Saint-Justiga sai tema elu pöördepunktiks; ta loobus kõigist endistest sõpradest ning tema kõned muutusid aina autoritaarseimaks; muutis Rahvapäästekomitee ehtsaks diktaatorlikus võimuorganiks; erilist künismi näitas üles Camille Desmoulins’i ja Dantoni saatmisega tapalavale; tema hüüdnimi “Incorruptible” (korrumpeerumatu, äraostmatu) vastas üldjoontes tegelikkusele, kuid tema pedantne hoolitsus oma välimuse eest ja liigne seotus Saint-Justiga tegid ta arukate inimeste silmis tihti naeruväärseks; idee kehtestada uus religioon – Ülima Olendi kultus sai talle hukutavaks; ka nende jakobiinide silmis, kes teda äsja veel jumaldasid tundus 20. preriaalil
annaabi.ee 
