3) Kommunistid võitsid rahva, lõigates kasu rahvuslaste vigadest ning esitades end mõõduka, tõhusa ja patriootlikuna. LK 15. 2. Miks loodi NATO ja miks VLO? Too kummagi kohta 2 põhjust. 1) NATO loodi, et üles kaaluda NSVL võimsust, vastata NSVL kasvavale agressiivsusele. Samuti võimaldas see vahendada informatsiooni ja teha koostööd näiteks kaubanduse, valuutaeeskirjade ja paljudes muudes valdkondades. 2) NSVL lõi VLO vastukaaluks Marshalli plaanile. Aitas tugevdada NSVL diktaati nõukogude satelliitides. 3. Milliseid ühiseid jooni on Varssavi ja Põhja-Atlandi lepingus? Mõlemad lepingud kohustasid lepingus nimetatud osalisi aitama igal vajalikul viisil rünnaku juhul. LK 21. 4. Kuidas mõjus idablokile N. Hrustsivi salajane kõne NLKP XX kongressil? Kõne tekitas Euroopa rahvastes uut lootust, Poolas algasid ulatuslikud streigid, mis kasvasid üle rahutusteks. NSVL taandus ja leppis Gomulka tõusuga Poola etteotsa. Poolast kandusid
Otsustati, et SM on süüdi I MS puhkemises, ta peab vähendama oma sõjaväge ja territooriumi, maksma reparatsioone. REPARATSIOON kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale WILSONI 14 PUNKTI USA presidendi W. Wilsoni loodud punktid, mille järgimisel oleks võimalik olnud ära hoida uus sõda. VERSAILLES' SÜSTEEM Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus. Rahva arust oli see ,,noahoop selga" ja seda võeti kui diktaati. VERSAILLES' DIKATAAT rahvas nimetas nii Versailles' süsteemi. RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Ei kujunenud edukaks. BERLIIN-ROOMA TELG 1936. a sügisel sõlmitud SM ja IT sõjalis-poliitiline liit. KOMINTERNI-VASTANE PAKT SM, IT ja JP loodud kokkulepe, mis võitles rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastu.
11. sajandi neljandal veerandil teravnes konflikt, kui paavstiks oli Gregorius VII ja keisriks Heinrich IV. Probleemiks oli piiskoppide ametisse määramine. Oli välja kujunenud nii, et piiskopid nimetas ametisse keiser. Piiskoppidel oli palju maad ja võimu riigiasjade ajamisel. Paavst soovis, et tema ülesandeks oleks piiskoppide ametisse nimetamine, et võita piiskoppide meelehea ja omada suuremat võimu riigiasjade korraldamisel. Paavst andis 1075. aastal välja paavsti diktaati. Keiser ei tahtnud sellele alluda ning ei tunnustanud Gregoriuse valimist paavstiks. Paavst tagandas keisri ning vabastas ta alamad ustavusvandest ja heitis Heinrichi kirikust välja. H käis 1077. aastal paavstilt andeks palumas (Canossas käik). See oli talle alandav hetk. Tegi seda selleks, et oma võim säilitada. Paavsti võit oli ajutine. Lõpliku lahenduse leidis see peale mõlema isiku surma 1122. aastal Wormsi konkordaatiga (kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel) - piiskopi kui
korrespondent Arved Ojari Tartust. Toimetustes hakkas ringi liikuma teisigi imelikke tegelasi, nagu TASSi korrespondendid, kellel olid sidemed julgeolekuorganitega. Vabariigiaegsete eesti ajakirjanike andmeid koguti ja kasutati nende vastu, ka nende lähedasi hirmutades. Võib niisiis väita, et Nõukogude okupatsioon algas just infovahendite hõivamisega. Raadio ülevõtmist 21. juunil 1940 on tolleaegsed raadiomehed kirjeldanud kui "räuskavate kommunistide" diktaati relvade ähvardusel. Õhtuste päevauudiste ajaks toimetati ETA sõnumeid päevastest sündmustest (miiting Vabaduse väljakul, rongkäik Toompeale ja Kadrioru lossi ning poliitiliste vangide vabastamine). Teade oli koostatud tagasihoidlikus sõnastuses ja vastas tõele, kuid seda ei loetud kunagi ette. Paul Uusmann, kes raadio ülevõtmist kureeris ning sai ka esimeseks kommunistlikuks ringhäälingu direktoriks, käristas selle lihtsalt puruks ja tõmbas
Kõige olulisemad olid Trotski, Zinovjev ja Kamenev. 1923 okt hakkas Trotski avalikult ründama mõningaid KK liikmeid, eriti Stalinit ja ka mõnesid teisi, käivitas võimuvõitluse. Trotski põhiväited seisnesid selles, et sekretariaat on hakanud parteiaparaati ja riigiaparaati kokku sulatama- partei ei tohiks olla kogu riigi kõrgem juhtkond. Lisaks olevat Sekretariaat pannud aluse partei bürokratiseerumisele, KK aparaat püüdvat juhtidele peale suruda oma diktaati. Lisaks Sekretariaat oma võitluses partei ühtluse eest, fraktsioonide loomise vastu, on asunud likvideerima parteisisest demokraatiat. Trotski nõudis eeskätt bürokraatiliku aparaadi osatähtsuse vähendamist ja nö uue pere lisamist parteile- tema sõnul tuli parteisse värvata uusi liikmeid, eriti tööstustööliste hulgast ja kõrgkoolide üliõpilaste hulgast. Trotski ei jäänud üksikuks hääleks kõrbes, tema seisukohtade poolt kirjutasid avalikult kirjale alla
just sinna kuuluda. 143 Siin tuli ilmsiks H. Juurika hea muusikaline mälu ja terane kõrv – tema oli see, kes lood raadiost üles kirjutas (Karli ülesandeks olid sõnad). See fakt, et kuuldud lugusid suutis mälu järgi transkribeerida ilma muusikalise hariduseta 15-aastane külapoiss, tundub lausa uskumatuna, kuid nagu H. Juurikas samas intervjuus mainib, oli Tali 6-klassilises koolis väga tugev muusikaõpetus – kirjutati viiuli järgi diktaati (!) – ja tema enda sõnul sai temast seal täielik muusikasõltlane. H. Juurika muusikalise alghariduse juures tuleks ilmselt arvestada ka tema isa osa – tsaariarmee orkestrandina pidi ta noodikirja korralikult valdama ja kuigi intervjuus seda ei mainita, võib arvata, et koos oma lastele pillimängu õpetamisega tehti neile selgeks ka noodikirja saladused. 71 Nagu H
annaabi.ee 
