kuidas keelt kasutatakse; kattub suures osas pragmaatikaga; eelajalugu 19. sajandis, mil keelepuuteooriale vastanduv laineteooria lähtus sotsiaalsetest normidest; märksõnu: prestiiz, sotsiaalsed võrgustikud, Chomsky I- ja E-keel (sisemine ja välimine), klassierinevused, vanusegrupid, sugu, domineerimine, allumine, viisakus, poliitiline korrektsus jne; rajaja William Labov Orwelli Newspeak ja Oldspeak: eemalda sünonüümid ja antonüümid, kõik tähenduse varjundid, jäta lihtsad dihhotoomiad: mõnu ja valu, õnnelikkus ja kurbus, heamõte ja kurimõte; sõnad lihtsad ja rütmilised; eesmärk tagada täielik mõttekontroll Ludwig Joseph Johann Wittgenstein oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest; eristab selle, mida saab keeleliselt väljendada ja selle, mida saab ainult näidata 20. Kõneaktide teooria Kõneakt e kõnetegu (speech act); John Searle, Austin
a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja
a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid: a) autoriteedi kultus (authoritarianims) masohhistlik, sadistlik vorm mina ja välise jõu sümbioos b) destruktiivsus (destructiveness) välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos c) konformsus (automation conformity) individuaalsuse kaotamine · eksistentsiaalsed ja ajaloolised dihhotoomiad lahendamatud, põgenemine (eks.) lahendatavad, muutmine (ajal.) II. Baasvajadused Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuakse ühiskond: · seotus vs. nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja
väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. 3 NEOPRAGMAATILINE VAADE EHK UUSPRAGMATISM Analüütilise filosoofia kanoniseeritud isolatsioonist on ameerika mõtet üritanud välja tuua meilegi jõudnud Richard Rorty, taaselustades ühe ameerika oma traditsiooni pragmatismi. Neopragmatism väidab, et kui panna kõrvale Platoni dihhotoomiad, siis kaob erinevus filosoofia ja muu kultuuri vahel. Järelikult on kujutlus sellest, et on olemas mingi tegelikkus nimega "filosoofia" kahtlane, sest see sõltub vaid kasutatud sõnavarast. Pragmatismiideaaliks on filosoofia kui kultuurisfääride vahendaja. "Filosoofia ei ole rangelt võttes ei teadus, ei kirjandus ega religioon," ütleb Hillary Putnam. "Filosoofia on omaette modaalsus." Rorty aga lepib filosoofia kui kirjandusliigiga.
- Niisutus Püsipõld versus liikuv aiamaa. Irrigatsiooni süsteemid suudavad toita suurimaid populatsioone (Hiina ja India). On loonud kõige hierarhilisemaid ühiskondi (lisaks eelmistele ka Egiptus). Tööstus. Töösuühiskonna kiire areng leidis aset 18. sajandi keskpaigas. Kõige kiiremini leidis tööstuse protsess aset Suurbritannias. Dihhotoomiad Tööstusühiskond Tööstuse-eelne ühiskond Tehasetöö Käsitöö Auru-, söe, diisli jne jõul töötavad masinad Loom-, inime, loodusjõud Kapitalist ja palgatööline Töö enesele ja/või maaomanikule Tööstusühiskond Aurujõul, hiljem kivisöe, bensiini, diisli jne jõul töötavate masinate leiutamine
Mina ja välise jõu sümbioos. Hakatakse ülistama oma juhte. b) Destruktiivsus (destructiveness) – välise jõu elimineerimine, mitte sümbioos. c) Konformsus (automation conformity) – individuaalsuse kaotamine. Teeme kõike nii nagu peab ja nelja seina vahel teeme muid igasuguseid asju. Väliselt inimene allutatud reeglitele, on sõbralikud... Üksildusse tõmbudes tehakse midagi muud. Eksistentsiaalsed ja ajaloolised. Dihhotoomiad. Lahendamatud (põgenemine ehk eks.), lahendatavad (muutmine ajal.) II. BAASVAJADUSED: Eksistentsist tulenevad vajadused, mille rahuldamiseks luuake ühiskond. Seotus vs nartsissism (relatedness vs narcissism) – võimaldatakse adekvaatsel viisil oma üksildusest lahti saada. Tunne, et on seotud selle ühiskonnaga. Kui seda pole, siis ennast imetlev käitumine. Produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) – integratsioon.
Bioloogiline liikumine - Keeruliste liikumismustrite koostajumine – kergesti haaratavad tegevused ja ka kavatsused Targad tajumehhanismid - Lihtsus on suhteline -Nutikas mehhanism võib samal ajal olla efektiine ja kiire aga ka paindumatu ja monofunktsionaalne Ansambli keskmised tunnused - Inimesed oskavad hinnata elementide keskmisi suurusi mida kõiki eraldi ei tajuta. - Tajutavad tunnused võivad olla mittetriviaalsed Dihhotoomiad (3): Globaalne ja lokaalne taju - Globaalne – üldpilt - Lokaalne – detailid Taju liigub globaalselt lokaalsele: globaalse info eelistamine (kiirus, interferents) > globaalne tasand on varem kättesaadav ja automaatne - Piirtingimused Eelduseks mõlema tasandi võrdne: tuttavlikkus, keerulisus, identifitseeritavus, elementide sõltumatus – see võib olla lokaalse eelistamiseks globaalsele Joonte teooriad – pole piisavad.
annaabi.ee 
