orjameelne Rooma au · Rooma traditsioon analoogne Kreekaga ülikute võistlus riigi teenistuses, esmajoones sõjaline voorus · Rooma aristokraatliku väärtuskoodeksi põhimõisted: · Mos majorum perekond kui uhkuse ja reputatsiooni kese · Virtus mehelikkus. · Dignitas staatus; gloria kuulsus. Teened -> populaarsus -> austavad riigiametid · Gratia patronaazhisuhted ja mõjukus Cicero hingesuurusest · Ambitsioon vs privaatsus mõlemad valed valikud · Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu. Hingesuurus (magnitudo animi) on erinev auahnusest. Seda iseloomustab
II AJALOOLINE TAUST 1) Aristotelese jaoks oli väärikus voorus, mis tuleb ära teenida. Väärikus kui voorus. (4. Saj eKr) 2) Stoa ajastu (Stoa Ateenas asuv sammastega hall). Koolkond oli filosoofide koolkond,kes kogunes sinna halli keskusesseja filosofeerisid maailmaasjade üle. (ajastu oli verine ja sõdaderohke). Stoline rahu. Stoa ajastul algas väärikuse käsitluse muutus. Rooma keiser Cicero on rääkinud sellisest mõistest nagu ,,dignitas" (väärikus) see on midagi, mis on inimesel, miks? Sellele pole Cicerol vastust. Selle põhjuseks on, et inimene on mõistuslik olend sp on tal väärikus. Seneca: Imago dei Inimesel on jumala nägu, spon inimesel väärikus. Piiblis I Moosese raamat: ,,Ja Jumal lõi inimese oma näo järele"Imago dei idee Piiblis. 3) Pico Della Mirandola (15 saj II pool) ta oli vaimulik, kes pidas selliseid jutlusi Jumal ütleb
) Üldiselt hinnatud asjade tagaajamisse? Ei tee seda, hoidub kõrvale, välja arvatud kui on tegu tõsiselt suurte asjadega. ROOMA AU Rooma traditsioon analoogne Kreekaga ülikute võistlus au pärast. Esmajoones sõjalise vooruse üle. Rooma väärtuskoodeksi põhimõisted : mos majorum eelkõige perekonna kaitsmine, perekond kui uhkuse ja reputatsiooni kese virtus mehelikkus (mehelikud omadused nagu kangelaslikkus, truudus, usaldusväärsus, isamaa armastuse voorus) dignitas - staatus gloria kuulsus. Teened -> populaarsus -> austavad riigiametid Gratia patronaazhisuhted ja mõjukus leida omale mõjukas heategija, kes aitab üles poole pürgida. Cicero Kohustustest Ambitsioon vs privaatsus mõlemad valed valikud. Riigimees peab valima aktiivse poliitilise elu ning seal avaldub tema hinge suurus. Suured inimesed taotlevad vaid aulist, gloria ei ole neile oluline. Kokkuvõttes tagab
- Inimväärikus - Võrdsus - Emokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - Eesti identiteet e rahvusriik § 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette
- Inimväärikus - Võrdsus - Demokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - Eesti identiteet e rahvusriik § 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette
Valvurite vooruseks on julgus. Kasvatatakse usus, et “ükski kodanik pole Analoogne Kreekaga – aristokraatlik väärtuskoodeks kunagi olnud vaenujalal teisega; selline asi oleks jumalakartmatus” Põhimõisted: Virtus – mehelikkus. Kangelaslik julgus, õiglus, ausus, Eesmärgiks ühiskondlik harmoonia. Selleks inimhinge ümberkasvatamine usaldusväärsus, kasinus, Dignitas – väärikas staatus; gloria – kuulsus. Tänu Aristoteles (Nikomachose eetika) teenetele, Gratia – patronaažisuhted, mõjukus “Mõned austavad… kõrget päritolu inimesi, võimumehi ja rikkaid… Cicero (Kohustustest) Lahutab au kuulsusest Tegelikult peaks austama ainult head inimest” (NE 1124a28)
- Inimväärikus - Võrdsus - Emokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - Eesti identiteet e rahvusriik § 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1) Aristoteles (4 saj. E.Kr) väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist see tuleb ära teenida. 2) Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3) Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4) PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. ,,Inimese väärikusest" /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette
● Sotsiaalriik ● Eesti identiteet e rahvusriik § 6 Inimväärikus I sätestus § 10 II ajalooline taust (mõtteline areng) 1. Aristoteles (4 saj. E.Kr) – väärikus on voorus s.t. vastastikust austust elu, kehalise puutumatuse austamist – see tuleb ära teenida. 2. Stoa // Cicero Dignitas Kõigil inimestel, kuna inimene on mõistuslik olend 3. Imago Dei (Jumala kujutluspilt) I Moosese raamat 26:27 Ja jumal lõi inimese oma näo järele. Inimene on suuteline eristama head ja kurja 4. PICO DELLA MIRANDOLA (Giovanni Pico) 1486. a. „Inimese väärikusest” /De dignitate homnis/. Inimene on oma enda elu vaba kujundaja. Inimene erineb selle poolest Jumalast, et pole ette määratud kuidas peab elama, sest Jumalal ja inglitel on ette määratud olla hea
annaabi.ee 
