Rikkevoolu kaitselüliti ehk rikkevoolukaitse- on kaitseseade, on ette nähtud elektriahela väljalülitamise juhul, kui võrgust tarbija juurde kulgevate ja tagasitulevate voolu vektorsumma erinevus läheb rikkevoolu kaitselüliti rakendumisvoolust suuremaks. Rikkevoolu kaitselüliti tööpõhimõtte on kaitsta inimesi ja loomi tekitatud rikkevoolu kahjude eest. Elektriarvesti- on mõõteriist, mis mõõdab tarbitud või toodetud elektrienergiat. Tarbitud elektrienergia loetakse digitaalsignaaliga iga tunni järel. Elektrinäidikult on meil võimalik näha LCD- või LED- ekraanilt, kus vahelduvad öise ja päevase tarbimise KWH (kilovatttunnid) iga veerand minuti tagant. Tavalisel tarbijal (kodutarbijatel) mõõdetakse aktiivenergiat ainult. Tarbijad, kellel on suur ühendusvõimus mõõdab elektriarvesti ka reaktiivenergiat. Tänapäeval pannakse elektrikappidesse elektronarvesteid, mis võimaldavad ka näitude kauglugemist. See
väärtus · Bitiaeg · Ei ole pidev signaal · · · · · Amplituudmodulatsioon: · Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga · Sagedusmodulatsioon: · Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga · Faasmodulatsioon: · Analoogkandja faasi moduleerimine digitaalsignaaliga · · Digitaalsignaaliga moduleerimine, PSK: ·
faasimodulatsiooni 8PSK, mis võimaldab iga sümboliga edastada 3 bitti. 4 või enama arvu bittide edastamiseks iga sümboliga kasutatakse juba kvadratuur- amplituudmodulatsiooni, st lisaks faasile moduleeritakse ka kandevlainete amplituudi. Tehniliselt on see keerulisem, kuid tagab parema veakindluse. Binaarne e. 2-faasiline Kvadratuur e. 4PSK 8PSK 2.3 FREQUENCY SHIFT KEYING e FSK Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine sagedust moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali nullidele vastab üks sagedus ja ühtedele teine sagedus. See modulatsioonimeetod leidis kasutust raadiotelegraafi juures.
Marconi antenn on vastuvõtja, mille pikkuseks on tavaliselt 1/4 lainepikkust ning mis vajavad ühendust maapinnaga. Maapind ise töötab kui peegel. Marconi antennide töösagedus jääb tavapäraselt alla 2 MHz-i. FM (frequency modulation) signaali puhul muudetakse info edastamiseks laine sagedust. AM (amplitude modulation) signaali puhul muudetakse info edastamiseks laine amplituudi. PM (phase modulation) signaali puhul muudetakse info edastamiseks laine võnkefaasi. Digitaalsignaaliga siinuselise kandesignaali moduleerimist nimetatakse manipulatsiooniks. Kandevõnku- mise parameetrit amplituudi, sagedust või faasi muudetakse siin hüppeliselt manipulatsiooni taktis. Amplituudmanipulatsioon (ASK, amplitude-shift keying) püsiva sagedusega kandevõnkumise amplituu- di muudetakse astmeliselt kahe taseme vahel vastavalt infosignaali väärtustele 0 ja 1. Sagedusmanipulatsioon (FSK, frequency-shift keying) püsiva amplituudiga kandevõnkumise sagedust
kanal, füüsiline ühendus) 1. kihis ehk FÜÜSILISES 2. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 3. Modem on seade, mis moduleerib ja demoduleerib edastatud analoogsignaali üle sidekanali ehk kodeerib ja dekodeerib digitaalset sõnumit analoogi ja tagasi. 4. Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine sagedust moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali nullidele vastab üks sagedus ja ühtedele teine sagedus. See modulatsioonimeetod leidis kasutust raadiotelegraafi juures. 5. Täisdupleks andmeedastus kahes suunas sama aegselt. 6. Joonis 8 Telefonis kuluv võimsus Lähteülsanne: Kirjelda, mille poolest erinevad ja mille poolest sarnanevad, võrguseadmed jaotur (hub) ja kommutaator (switch). Millises ISO-OSI kihis töötamiseks on kumbki mõeldud, mis on nende seadmete ülesanded võrgus,
ja väärtusele 1 teise laine olemasolu. Et vastuvõtupoolel oleks võimalik kindlaks teha, milline faas vastab millisele signaali väärtusele, tuleb kasutada sünkroniseeritud tugisignaali, mille faas on teada. Seepärast kasutatakse digitaalsetes sidesüsteemides kasutatakse enamasti diferentsiaalset faasimodulatsiooni, mille puhul vajadus tugisignaali järele puudub FSK Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine sagedust moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali nullidele vastab üks sagedus ja ühtedele teine sagedus. See modulatsioonimeetod leidis kasutust raadiotelegraafi juures. ASK 40. Takisti (madala-, ja kõrgeoomilise) ekvivalentskeemid kõrgsagedusahelas. Ekvivalentskeemil asendatakse takisti jaotatud mahtuvus (hajumahtuvus) ekvivalentse kondekaga ning jaotatud induktiivsus (hajuinduktiivsus) induktiivpooliga. Nii võib takisti sageduslike omadusi hõlpsasti määrata
FSK vahem kanaleid (60) kui allalaadimiseks (775) digitaal-sagedusmodulatsioon, diskreet- lahtudes sagedusmodulatsioon tavalise kasutaja vajadustest. Kuna naiteks Sagedusmodulatsiooni variant, kus kandevlaine arvutikasutaja sagedust (ADSL) surfab pohiliselt internetis ja tombab moduleeritakse digitaalsignaaliga. Digitaalsignaali muusikat ja nullidele vastab filme siis on suurem osakaal allalaadimisel uks sagedus ja uhtedele teine sagedus. See seetottu on modulatsioonimeetod downstrami peale pandud ka rohkem kanaleid. leidis kasutust raadiotelegraafi juures. Harvem ja vaiksemas mahus kasutab tavaline Ad-hoc on iseseadistav võrk, kus seadmed arvutikasutaja
mõnesaja megahertsini. Paljude signaalide samaaegseks ülekandeks üle sellise kaabli kasutatakse sagedusjaotusega multipleksimist, s.t. iga signaali jaoks eraldatakse oma sagedusriba, mille laius sõltub edastatava signaali iseloomust. Näit. helisignaal vajab kitsamat ja videosignaal palju laiemat sagedusriba. Andmeside tarvis eraldatakse üks telekanal ribalaiusega 6 MHz ning arvuti ja kaabli vahel peab olema modem, mis andmete saatmisel moduleerib kandevsagedust arvutist tuleva digitaalsignaaliga ja vastuvõtul demoduleerib signaali (eraldab digitaalsignaali kandevsagedusest) Põhiribaülekanne seevastu võimaldab ühes kanalis korraga üle kanda ainult üht signaali. Andmesides, sealhulgas ka enamikus kohtvõrkudes, kasutatakse põhiribaülekannet. Erandiks on B-ISDN võrgud, kus kasutatakse lairibaülekannet. 1.3.2.4 Erinevad võimalused Interneti ühenduse loomiseks: telefoniliin, mobiiltelefon, kaabel, raadioside, satelliitside. 1.3.2
5 V/m V/m = Volts per meter Analoog või digitaal Iga punkti komponentvärvuste intensiivsusi on kuvarile aegade jooksul edastatud kahte moodi: analoog-ja digitaalkujul. Digitaalselt toimus asi kuni EGA-standardini ehk kaheksakümnendate keskpaigani. Siis võis igal komponentvärvusel olla piiratud arv intensiivsusi, tavaliselt 2, 4 või 8, mis tegi kokku 23=8 kuni 83=256 korraga esitatavat värvust. Videoadapter esitas komponentide intensiivsusi digitaalsignaaliga (TTL- signaaliga). Monitore, mis seda tüüpi signaale vastu võtsid, kutsuti TTL monitorideks (TTL=transistor-transistor logic). Seda tüüpi monitorid pidid pildi ikkagi ennem, kui nad seda ekraanil näitasid, kodeerima analoogkujule. Alates VGA-standardist on üle mindud analoogkujule, mis tähendab oluliselt suuremat võimalike väärtuste arvu - tavaliselt 256 iga kanali kohta ehk kokku 2563= =16777216 erinevat värvust (seda on rohkem kui inimese silm suudab eristada). Kuigi mõned
annaabi.ee 
