Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga nõutud töölised mitmetes töökohtades. Erineva energiaallika põhjal jaotatakse keevitusviisid: · Plasmakeevitus · Elektronkeevitus · Footonkeevitus · Laserkeevitus · Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus Tänapäeval kasutatakse peale käsikeevituse veel poolautomaat- ning automaatkeevitust ning rakendatakse arvutiprogrammjuhtimisega keevitusseadmeid ja roboteid. Lihtsamad keevitusmoodused olid tuntud juba aastatuhandeid enne meie ajaarvamist. Vaskesemeid kuumutati ja see järel taoti kokku. Pronksi, tina ning väärismetalli ühendati valukeevitamise abil. Selleks kuumutati liidetavad kohad valati üle sulametalliga . Raudesemeid sepistati kokku
Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus: gaaskeevitus; kaarkeevitus (elektrood keevitus, räbustis kaarkeevitus); kaitsegaasis kaarkeevitus (MAG, MIG, TIG, plasma keevitus); elektronkeevitus; laserkeevitus; termiitkeevitus. 2) Survekeevitus: kontaktkeevitus (punkt-, joon-, reljeef-, põkk-, sulapõkk-keevitus); külmsurvekeevitus; hõõrdkeevitus; sepakeevitus; plahvatuskeevitus; ultrakeevitus; difusioonkeevitus; induktsioonkeevitus; vastakkaarkeevitus. Keevitustehnoloogia käsitleb keevitusprotsessi, kui toodete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitustehnoloogia hõlmab: Keevitustoodete projekteerimine, tugevusarvutused, kvaliteediastmed Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisa materjalide sobivust, keevitatavust Kvaliteedi tagamist, jörelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm
14. Survevalu. KEEVITAMINE, TERMOLÕIKAMINE, JOOTMINE 1. Keevitatavuseks nim ühesuguste või erinevate metallide võimet moodustada keevitustehnoloogiat kasutades liide, mis täidab toote konstruktsioonist ja ekspluatatsioonist tulenevad nõuded. Metallide võime moodustada kvaliteedinõuetele vastavat keevisliidet. 2. Millised terased, kas madal-, kesk- või kõrgsüsinikterased, on sobivaimad keeviskonstruktsioonide keevitamiseks? 3. Difusioonkeevitus?? 4. Materjali paksuse, õmbluse servakuju ja õmbluse ruumilise asendiga. 5. Räbustiga 6. Ar, He 7. Kaarkeevitus räbustis, elekterräbukeevitus, elektroodkeevitus. 8. Mõjutab keevisõmbluse metallurgilisi ja mehaanilisi omadusi. 9. Metallide võimet moodustada kvaliteetset liidet kogu keevise ulatuses.?? Täieliku läbikeevitusega õmblused kindlustavad põhimetalliga võrdväärse tulemuse ja liited töötavad ka väsimusele. 10
Question 24 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Teraste keevitamisel kaudkaarega kasutatakse Select one: a. täidistraate b. sulavaid teraselektroode c. mittesulavaid elektroode d. sulavaid kattega elektroode Question 25 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Erinevatest materjalidest (keraamika, klaas, metallid) saadud liidete saamiseks sobib Select one: a. elekterkontaktkeevitus b. difusioonkeevitus c. gaaskeevitus d. elektroodkeevitus Question 26 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: Select one: a. terve detaili pikkust b. keevisõmbluse kõrgust c. ainult keevisõmbluse metalli d. keevisõmbluse kõrvalala, kus erinesid mikrostruktuuri muutused põhimetallis Question 27 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text
b. kasutatakse kaitsegaasid c. toodete väiksem ristlõike pind, liitepinnajämendumine ja oksiidide sisaldus d. toodete suurem ristlõige, liitpinnad sulatatakse ja oksiidid paisatakse liitepinnast välja Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Erinevatest materjalidest (keraamika, klaas, metallid) saadud liidete saamiseks sobib Vali üks: a. elektroodkeevitus b. difusioonkeevitus c. elekterkontaktkeevitus d. gaaskeevitus Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Keevitamine on Vali üks: a. kinnisliidete saamise meetodid, kus liidetavad pinnad aktiveeritakse ja tekib aatomitevaheline side b. lahtivõetavate liidete saamine c. metallide termokeemiline töötlemine d. toorikute täppistöötlemine Küsimus 13 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
Elektrokeemiline töötlus on elektrolüütiline protsess, kus toorikult (anoodilt) eemaldatakse metall elektrokeemilisel teel. Elektrolüüsi ajal tooriku pinnal olevad konarused lahustuvad ja tekib sile, poleeritud pind. Tootlikkus ei sõltu töödeldava materjali kõvadusest. Võimalik on töödelda keerulise geomeetrilise kujuga pindu. Tööriist praktiliselt ei kulu. Ei ole võimalik töödelda teravaid nurki ja väikese raadiusega (0,3 mm) sisenurki. 55. Tardfaaskeevitamine Difusioonkeevitus on protsess, kus keevisõmblus saadakse üksteisega kontaktis olevate detailide kuumutamisel kõrgel temperatuuril ja survel difusioonprotsessi tulemusena. 56. W-Mo toodete tootmine W ja Mo kuuluvad rasksulavate metallide VI gruppi. Tootmise tüüptehnoloogiaks on: Pulbri tootmine- Vormimine- Paagutus- Kuumsurvetöötlus- Toodete vormimine. 57. Ekstrudeerimine Ekstrudeerimisel tõmmatakse või surutakse materjal läbi mingi pilu, et saavutada soovitud kujuga detail
Tavalise keevitusmoodustiste puhul kuumutatakse ühendatavate esemete liitekohad suliseni. Ühendatud esemete vahele tekib siis sulametallist nn. keevisvann, mis jahtudes tahkub keevisõmbluseks. Keevitajad on väga nõutud töölised mitmetes töökohtades. Erineva energiaallika põhjal jaotatakse keevitusviisid: · Plasmakeevitus · Elektronkeevitus · Footonkeevitus · Laserkeevitus · Ultrahelikeevitus · Ioonkeevitus · Difusioonkeevitus Tänapäeval kasutatakse peale käsikeevituse veel poolautomaat- ning automaatkeevitust ning rakendatakse arvutiprogrammjuhtimisega keevitusseadmeid ja roboteid. Lihtsamad keevitusmoodused olid tuntud juba aastatuhandeid enne meie ajaarvamist. Vaskesemeid kuumutati ja see järel taoti kokku. Pronksi, tina ning väärismetalli ühendati valukeevitamise abil. Selleks kuumutati liidetavad kohad valati üle sulametalliga . Raudesemeid sepistati kokku
detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta. Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi: a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiir-, laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb alles peale joodise tardumisel. Algteadmisi metalllide keevitamisest ja lõikamisest.
kahe keevitatava detaili vahel olevast vedelast räbust. Meetod võimaldab ühe läbimiga keevitada paksuseinalisi detaile (kuni 2 m.). Kontaktkeevitus – kontaktpind kuumutatakse elektrivooluga ja surutakse detailid kokku. Kasutatakse enamasti masstootmisel ja stantsitud elementide korral. Hõõrdkeevitus – kasutatakse detailide suhtelisel liikumisel tekkivat soojust. Enamasti pöörlemisdetailide keevitamisel. Eritüübid: - Difusioonkeevitus – heterogeensete materjalide keevitamiseks. - Laser- ja elektronkiir-keevitus – lubab saavutada õhukesi läbisulamistsoone ja väikseid deformatsioone. On võimalik keevitada termotöödeldud detaile. - Ultrahelikeevitus – aparaadiehituses õhukeste detailide keevitamiseks. - Pealesulatamine. Keevisliidete eelised: - neetimisest metallisäästlikum; - keevitusprotsess on suure tootlikusega;
annaabi.ee 
