KK 13. 1. Koagulatsiooniläveks nimetatakse nähtava koagulatsiooni alustamiseks vajalikku minimaalset elektrolüüdi kontsentratsiooni millimoolides liitri kohta. 2. Jämedisperssed süsteemid (lihtdispersioonid, suspensioonid, emulsioonid, vahud, aerosoolid) on süsteemid, mille peenestusaste on < 107 m-1, kuubi serva pikkus on > 10-7 m, süsteemi osakesed sedimenteeruvad kiiresti, eraldatavad tavalise filtreerimisega, on nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad, ei difundeeru. Kolloiddisperssed süsteemid on süsteemid, mille on 107-109 m-1, kuubi serva pikkus on 10- 7 10-9 m. Süsteemi osakesed ei sedimenteeru, läbivad tavalisi filtreid, kuid on eraldatavad ultrafiltreerimise teel, ei dialüüsu ja difundeeruvad halvasti, on nähtavad ultramikroskoobiga. Molekulaardisperssed süsteemid on süs, mille peenestusaste on > 10 9 m-1, kuubi serva pikkus on < 10-9 m. Süsteemi osakesed ei ole eraldatavad filtreerimisel, ei sedimenteeru,
kusihape, pürimidiinidest aga -alaniinina, mis organismist väljutatakse. O H H N N O + O H3N C C C O N N H2 H2 O H kusihape -alaniinina 12. Teatavasti on lämmastikühendite katabolismis tekkiv NH 3 gaasiline aine. Miks ta ei difundeeru rakkudest välja? (Vihje: Reaktsiooni NH 3 + H+ NH4+ pKa võrdub ~ 9,5). Kuna rakkudes on pH ~7,4 siis tähendab see et selle reaktsiooni tasakaal on nihutatud paremale ehk NH 4+ tekke suunas. 13. Kas teate, a) milline küllaltki levinud haigus on põhjustatud kusihappe üleproduktsioonist Hüperuritseemia b) millele on suunatud kasvajate kemoteraapias kasutatavate, ainete toime? Ravimid toimivad inhibiitoritena. Nad takistavad lämmastikaluste sünteesi
molekulmassiga ained liiguvad läbi peenetralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Suurema molekulmassiga ained ei difundeeru geeli pooridesse ning seetõttu liiguvad nad kolonnis kiiremini ja väljuvad esimesena. Väiksema molekulmassiga ained difunteeruvad geeli pooridesse ja liiguvad seetõttu läbi kolonni aeglaselt.
Koostises 70-80 elementi. Hädavajalikud 27 elementi ehk bioelemendid. 5. Osmoos ja osmootne rõhk Osmoos - aine iseeneslik kandumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust. Osmoosi kasutatakse laboritehnikas, väga oluline eluslooduses, meditsiinis. Kui on kaks vedelikukihti: lahus ja lahusti kontaktis ja nad eraldada poolläbilaskva membraaniga, mis ei lase lahustunud aine molekule, siis see aine lahusesse ei difundeeru. Sellisel juhul toimub osmoos. Osmootne rõhk arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalgaasina täidaks antud temp. lahuse poolt hõivatud ruumala. VEEL(küsimused, mis olid 2007 või 2008, aga mitte 2009): 1. Gibbsi energia Gibbsi energia - entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon G = H TS Gibbsi energia abil on mugav väljendada keemiliste protsesside tasakaalu. Iseeneslikud protsessid suletud süsteemis lõpevad
(CO2neeldumine) suureneb/väheneb/ei muutu. (Õige variant alla kriipsutada) Põhjendage. Fotosünteesi intensiivsus sõltub CO2 kontsentratsioonist, mitte O2. Hapniku kontsentratsioon atmosfääris on palju suurem kui CO2. (20% vs 0,03%) Kirjeldage lehe kranz (pärg) tüüpi anatoomia C4 taimedel on juhtkimpude ümber kahe rakukihiline pärg. Pärja moodustavad pärgrakud, millel on paks rakusein tänu millele ei difundeeru CO2 sealt välja. Kirjutage C4 taimede iseloomulik CO2 sidumise reaktsioon. Millistes kranz (pärg) tüüpi anatoomiaga lehtede rakkudes see toimub. PEP + CO2 + H2O àOAA Kofaktoriks on Mg. (malaat/aspartaat ) See reaktsioon toimub lehe mesofüllirakkudes, mis ei sisalda ribuloosbisfosfaadi karboksülaasi. Kirjeldage kuidas C4 taimedes tagatakse CO2 kõrgem kontsentratsioon juhtkimbu ümbrise rakkudes võrreldes C3 taimedega?
suurendada ühe ühiku võrra. on pindpinevus. Oluline on siin see, et pinnaenergia on võrdeline pindpinevusega, eripinnaga ja ruumalaga (s.t. kasvab kui need kasvavad). Kui ruumala jääb samaks peenestamisel, siis eripind kasvab. Sellega koos kasvab ka pinnaenergia . Klassifikatsioon osakeste mõõtmete järgi , siis sadestuvad näeb mikrosk. ei läbi filtreid jämedispersne. ei dialüüsu ei difundeeru ,siis kolloiddispersne ei sadestu näeb vajab ultrafiltreerimist, ultamikrosk. ei dialüüsu ei difundeeru ,siis ei sadestu ei näe mikrosk. läbib kõiki filtreid, molekulaardispersne dialüüsub, difundeerub Klassifiktatsioon faaside järgi Dispersioonikeskkon Disp. Jämedispersne Kolloiddispersne Molekulaardispersne
Kolloid-osmootsed omadused Ainete läbiminekut membraanist võimaldavad difusioon ja osmoos. ◦ Difusioon - lahustunud aine molekulide liikumine lahuses madalama kontsentratsiooni suunas. (lah.aine suurest konstr. – madala konstratsiooni) ◦ Osmoos - lahusti liikumine poolläbilaskva membraani kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem. (lahusti liikumine – suurema konstr. aine suuna) Valgud ei läbi biomembraane. Kõrge molekulmassi tõttu ei difundeeru valgud läbi bio-membraanide VALKUDE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED Valkude adsorptsioonivõime Valgud võivad oma pinnale adsorbeerida mitmesuguseid aineid ja ioone (vitamiine, hormoone, rasvhappeid, bilirubiini, rauda, ravimeid jt.). ◦ Sellega muutuvad need lahustuvateks või blokeerub nende toksiline toime. ◦ Valgud transpordivad erinevaid aineid vere vahendusel kudedesse, kus need lülituvad metabolismi või tehakse kahjutuks. (näiteks, hemogloobin – rauda
emulsioonid, vahud, filtreerimisega, on aerosoolid) nähtavad hariliku mikroskoobiga, ei ole dialüüsitavad, ei difundeeru Kolloiddispersne 107-109 10-7 -10-9 Ei sedimenteeru, läbivad tavalisi filtreid, kuid on eraldatavad ultrafiltreerimisel, ei
saabumiseni, s.t. lahustunud aine molekulide ühtlase jaotumiseni lahuses. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga Biokeemia · Osmoos - lahusti liikumine poolläbilaskva membraani kaudu lahusesse, kus lahustunud aine kontsentratsioon on suurem. Valgud ei läbi biomembraane. Kõrge molekulmassi tõttu ei difundeeru valgud läbi biomembraanide, kuna kolloidosakesed on suuremad membraani pooridest. See tingib osmoosi, s.t. veemolekulide difundeerumise läbi poolläbilaskva membraani valgulahusesse. See omakorda põhjustab valgulahuses hüdrostaatilise rõhu tõusu, mis takistab vee molekulide edasist difusiooni valgulahusesse. Sellist hüdrostaatilist rõhku, mis takistab lahusti difusiooni läbi poolläbilaskva membraani suurema rõhu (suurema kontsentratsiooni) suunas nimetatakse osmootseks rõhuks.
seda läbida. Ainete ülekande suund on vastavalt kontsentratsioonigradienti. Aktiivne transport - transmembraansed valgud kannavad üle ioone vastu nende kontsentratsioonigradienti. Aktiivse transpordi toimumiseks on vajalik: 1) transmembraanse valgu olemasolu 2) täiendav energia (see saadakse ATP hüdrolüüsil). Donnani membraantasakaal Olgu ühel pool membrane elektrolüüt RCl ja teisel pool membraani NaCl, kuusjuures R+ on makrokatioon, mis ei difundeeru läbi membraani, samas kui teised ioonid (Na+ ja Cl-) läbivad membraani. Esialgu on järgmine süsteem: [R+]1 = c1 | [Na+]2 = c2 [Cl-]1 = c1 | [Cl-]2 = c2 Membraan Sellises süsteemis algab Na+ ja Cl- difusioon läbi membraani, mille tagajärjel püstitub membraantasakaal: [R+]1 = c1 | [Na+]2 = c2 - x [Cl-]1 = c1 + x | [Cl-]2 = c2 - x
membraaniga, siis tuleb arvestada, kuidas muutub lahuses sisalduvate ioonide kontsentratsioon mõlemal pool membraani, kui kolloidosakesed (kmü molekulid) viimast ei läbi. Selline olukord on kolloidlahuste puhastamisel, samuti organismi rakkudes, kui rakumembraan eraldab kolloidlahust elektrolüüdilahusest. Selle probleemi lahenduse andis F. Donnan 1911. a. Olgu ühel pool membraani elektrolüüt RCl ja teisel pool membraani NaCl, kusjuures R+ on makrokatioon, mis ei difundeeru läbi membraani, kuna kõik teised läbivad. 7. LÜOFIILSETE DISPERSSETE SÜSTEEMIDE OMADUSED 1. Millise tunnuse alusel jaotatakse disperssed süsteemid lüofiilseteks ja lüofoobseteks? Millega selgitada faasidevahelise piirpinna iseeneslikku suurenemist lüofiilsete disperssete süsteemide moodustumisel? Disperssete süsteemide klassifikatsioon dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel
on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide vrgustikuga. . Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid (nuclear pore complex- NPC), mis on moodustunud oktagonaalselt organiseeritud teatud kindlatest valkudest (nukloepoorid). NPC-s osalevaid valke arvatakse olevat 60- 100 erinevat, üks poorikompleks koosneb ca 1000-st valgumolekulist.Tuumapoori valgud seovad tuumapoori servadel tuuma sise- ja välismembraani kokku. Vaatamata sellele ei difundeeru sisemembraanis olevad molekulid välismembraani ja vastupidi, ning sise- ja välismembraan jäävad oma koostiselt distinktseks. Tuuma ja tsütoplasma vaheline ainete transport. Tuuma ja tsütoplasma vaheline ainete transport käib tuuma pooride kaudu. Transort läbi NPC on kas passiivne difusioon (ioonid, väikesed valgumolekulid) või aktiivne transport, mis vajab energiat ning teatud lubava signaali olemasolu. Iga üksik NPC toimetab nii importi kui eksporti.
. Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid (nuclear pore complex- NPC), mis on moodustunud oktagonaalselt organiseeritud teatud kindlatest valkudest (nukloepoorid). NPC-s osalevaid valke arvatakse olevat 60- 100 erinevat, üks poorikompleks koosneb ca 1000-st valgumolekulist.Tuumapoori valgud seovad tuumapoori servadel tuuma sise- ja välismembraani kokku. Vaatamata sellele ei difundeeru sisemembraanis olevad molekulid välismembraani ja vastupidi, ning sise- ja välismembraan jäävad oma koostiselt distinktseks. Tuuma ja tsütoplasma vaheline ainete transport. Tuuma ja tsütoplasma vaheline ainete transport käib tuuma pooride kaudu. Transort läbi NPC on kas passiivne difusioon (ioonid, väikesed valgumolekulid) või aktiivne transport, mis vajab energiat ning teatud lubava signaali olemasolu. Iga üksik NPC toimetab nii importi kui eksporti.
OSAKESTE SUURUSE JÄRGI Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7 sedimenteeruvad kiiresti (lihtdispersioonid, on eraldatavad tavalise filtreerimisega suspensioonid, on nähtavad hariliku mikros-koobiga emulsioonid, vahud, ei ole dialüüsi-tavad, ei difundeeru aerosoolid) Kolloiddispersne 107-109 10-7 -10-9 ei sedimenteeru läbivad tavalisi filtreid, kuid on eraldatavad ultrafiltreerimisel ei dialüüsu ja difundeeruvad halvasti on nähtavad ultramikroskoobiga
P: Fosfor on küllaltki kapriisne, annab teatud tingimustel liikumatuid ühendeid. See sõltub mulla reaktsioonist. Mullal neutraalne pH – kõik on ok Mullal neutraalselt kõrgem/madalam pH – tekivad liikumatud kompleksid, mis pole taimedele kättesaadavad. Suuremas koguses on kõigil elusorganismidel vaja makroelemente, Mikroelemente on vaja väiksemates kogustes (kuid on sama olulised). Soodes ja süvaookeanites– vesi on anoksiline. Hapnik ei difundeeru seisvasse vette. Seal on oksüdatiivne respiratsioon tugevasti häiritud. Soodes on turvas – lagunemata taimejäänused. 12 KOKKUVÕTE RESSURSIFAKTORITEST: 1. PAR 2. CO2 3. Hapnik 4. Vesi 5. Keemilised elemendid. 13 TINGIMUSFAKTORID 1. Temperatuur Vesi läheb tahkeks küllaltki kõrgetel temperatuuridel. Jääs aktiivset elutegevust toimuda ei saa.
annaabi.ee 
