-suurte avade korral esinevat difraktsiooni me ei näe, sest tugevad valguse taustal jäävad difraktsiooni ribad märkamatuks. 34. -valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb, nim valguse interferentsiks. -käiguvahe näitab, kui palju erinevad lainete poolt läbitud teepikkused liikumisel valgusallikast lainete liitumiskohta. -difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist. 41. -difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida kui valguslained on koherentsed, s.t. Neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. -aatomid ei kiirga valgust mitte pidevalt, vaid lainejadadena. -laser on koherentse valguse allikas. -valguse lainelised omadused ei avaldu, kui avade mõõtmed ja nendevahelised kaugused on suured. 55.
suureneb või väheneb. Avastas 1801. aastal inglise füüsik Thomas Young. Interferentsi tulemus punktis A on määratud lainete käiguvahega. Käiguvahe on teepikkuste erinevus (vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähis [1 m] MAX tingimus: valguslained tugevdavad üksteist suundades, kus on täidetud tingimus max = k. Lained on sellisel juhul samas faasis. MIN tingimus: min = (2k+1) /k Lained on sellisel juhul vastasfaasis. Difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist. Kohtades, kus ei ole min ega max tingimusi täidetud, interfereeruvad lained ikkagi, aga sellisel juhul on liitumise tulemus miinimumi ja maksimumi vahepealne. Valguse difraktsiooniks nim füüsikalist nähtust, mille puhul lained painduvad tõkete taha (valguse sattumist varju piirkonda). Avastas 1815. aastal prantsuse füüsik Fresnel.
koonduvaid jadasi. 9. Mida nimetatakse Balmeri seeriaks? - Balmeri seeriaks nim. vesinikspektris nelja joont. Need on punane, roheline ja kaks sinist. 10. Millele kindlate spektrijoonte tekkimine elektronide liikumise kohta aatomis viitavad - Et elektronid liiguvad kindlatel orbitaalkihtidel 11. Milles elektronide laineomadused avalduvad? - Need avalduvad difraktsiooni ja interferentsi teel. Elektronide laineomadused avalduvad difraktsioonipildis. 12. Mida nimetatakse leiulaineks? - Laineprotsessi kirjeldavat matemaatilist avaldist nimetatakse lainefunktsiooniks, mida tähistatakse kreeka tähestiku tähega . - 13. Kuidas arvutada leiulaine ehk Louise de Broglie lainepikkust? - Laineid iseloomustatakse lainepikkusega. Vastava seose tuletas de Broglie ning see avaldub kujul h = mv 14. Millal ilmnevad osakestel lainelised,millal korpuskulaarsed omadused?
= m ), on valguse intensiivsus maksimaalne, kuna siis kõikidest piludest kiirgunud sekundaarsed lained liituvad samas faasis. Selliseid difraktsioonimaksimume nimetatakse peamaksimumideks ning nende suunad arvutatakse võrrandist: d sinm = m, m = 0, 1, 2, ... , kus m on peamaksimumi (spektri) järk, m peamaksimumi suund (difraktsiooni nurk), d = a+b võrekonstant, valguse lainepikkus. Võrrandiga antavas difraktsioonipildis on üks nulljärku peamaksimum, mille annavad võret otse läbinud kiired. Kõiki kõrgemat järku maksimume on kaks ning need asetsevad nullmaksimumi suhtes sümeetriliselt (üks paremal teine vasakul). Võrrandist saame lainepikkuse arvutamiseks valemi: = sinm Nurk m on m-ndat järku peamaksimumi nurkkaugus nullmaksimumist (m = 0). Selle nurga täpsemaks määramiseks mõõdetakse nullmaksimumist paremal ja vasakul asuvate m-
vastasfaasis. Suurte avade korral esinevat difraktsiooni me ei näe, sest tugevad valguse taustal jäävad difraktsiooni ribad märkamatuks. Lk 34. Valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb, nim valguse interferentsiks. Käiguvahe näitab, kui palju erinevad lainete poolt läbitud teepikkused liikumisel valgusallikast lainete liitumiskohta. Difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist. Lk 41. Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida kui valguslained on koherentsed, s.t. Neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Aatomid ei kiirga valgust mitte pidevalt, vaid lainejadadena. Laser on koherentse valguse allikas. Valguse lainelised omadused ei avaldu, kui avade mõõtmed ja nendevahelised kaugused on suured. Lk 57.
Selliseid difraktsioonimaksimume nimetatakse peamaksimumideks ning nende suunad arvutatakse valemist: ∆ = d sin α m = mλ , m = 0, ± 1, ± 2 , (1) 1 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT kus m on peamaksimumi (spektri) järk, α m – m-inda peamaksimumi difraktsiooni nurk, d = a + b – võrekonstant, λ – valguse lainepikkus. Difraktsioonipildis on üks nulljärku peamaksimum, mille annavad võret otse läbinud kiired. Kõiki kõrgemat järku maksimume on kaks ning need asetsevad nullmaksimumi suhtes sümmeetriliselt (meie juhul üks paremal – teine vasakul, joonis 19.1). Valemist (1) saame lainepikkuse arvutamiseks avaldise: d λ= sin α m . (2)
aine elementaarrakuks. Kõige lihtsam elementaarrakk on kuubi kujuline ja kõige lihtsam kristallvõre on kuubiline võre. 33. Mis on kristalne aine? Kristalses aines paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moodustades kolmemõõtmelise korduva struktuuri. 34. Mis on polükristalne materjal? Polükristall, aine juhuslikult orienteeritud kristalliitide kogum. 35. Mis vahe on mono ja polükristalli difraktsioonipildil? Monokristalli difraktsioonipildis on kõik difraktsioonipunktid selgelt eristatavad. Kui monokristalli asemel võtta sama aine juhuslikult orienteeritud kristalliitide kogum ehk polükristall, siis tekib kõikidest monokristallidest summaarselt difrageerunud kiirtest hele rõngas kauguse R keskpunktist. Ekraanile ilmub kontsentrilistest heledatest ja tumedatest rõngastest koosneb difraktsioonipilt. 36. Kuidas toimub elektronide difraktsioon kristalli tasanditelt?
Neile vastavad kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et see on difraktsioon koonduvates kiirtes. Põhimõttelist erinevust Fresneli ja Fraunhoferi difraktsiooni vahel ei ole. Mõlemad on paindumisnähtuse avaldumisviisid ja tulenevad valguse laineloomusest. Küsimus on valgusallika ja vaatluskoha kauguses tõkkest ning tõkke mõõtmetes. Seega on katsetingimused, mille korral need difraktsiooniliigid erinevad, erinevad. Erinevad on ka intensiivsuse jaotumismustrid difraktsioonipildis. Konkreetselt etendavad nende tekkimisel rolli valguse lainepikkus λ, ava karakteristlik mõõde R, ava ja ekraani vaheline kaugus b ning (punkt)valgusallika kaugus avast a. (Näiteks ümmarguse ava korral on karakteristlikuks mõõtmeks tema raadius, kitsa pilu korral selle laius). Valguse käitumisviisi iseloomustamiseks ava taga kasutatakse ülalnimetatud nelja suuruse algebralist kombinatsiooni - parameetrit: p=ρF/R kus ρF=√❑
annaabi.ee 
