IK, mA 63 50 40 30 20 12 5 0 IZ = mA 0 5 14 26 37 44 51 56 6. Joonestada sõltuvuste UZ = f (IZ), UZ = f (E) ja I2 = f (IK) graafikud: Joonis 4.2 Stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon Joonis 4.3 Stabiliseerimispinge sõltuvus toitepingest Joonis 4.4 Stabilitroni koormustunnusjoon 7. Määrata stabilitroni diferentsiaaltakistus rZ, staatiline takistus Ro tööpunktis, hüvetegur QZ, stabiliseerumistegur kZ. Stabilitroni diferentsiaaltakistus rZ: ΔUZ 43−30 13 rZ = = = =144,44 Ω Δ I Z 6,06−5,97 0,09 Stabilitroni staatiline takistus Ro tööpunktis: U Z 43 Ro= = =7,10 Ω I Z 6,06 Hüvetegur Qz: Ro 7,10 QZ = = =0,0492 r Z 144,44 Stabiliseerumistegur kz: Δ U Z 6,02−5,89 0,13
Normaalses tööolukorras ei tohi pinge läbilöögipinget ületada. Dioodi nimipinge on tavaliselt 80 ... 90 % läbilöögipingest. Praktilisel kasutusel võetakse tööpinge 60 ... 70 % läbilöögipingest. Dioodi päripinge saab piisava täpsusega arvutada järgmise valemiga: UF = UF0 + IdrT, UF0 - kanalipinge, mis kujutab päritunnusjoone lineaarse osa pikenduse ja pingetelje lõikepunkti (ränidioodi kanalipinge UF0 = 0,6 ... 0,7 V); rT - diferentsiaaltakistus, mis vastab päritunnusjoone puutuja tõusu pöördväärtusele (tavaline väärtus on mõni kuni mõnikümmend millioomi ). _ Arvutused Pinged voltides, voolud vastavalt Ip,mA ja Iv,uA. i := 1 .. 8 k := 1 .. 3 Up := Ip := Uv := Iv := i i k k 0.38 0.80 -25.9 -0.1 0.77 8.50 -50.1 -0.1 0.85 14.97 -75.1 -0.1 0
kasutatav. Kui aga vaadelda mittelineaarse takistuse tunnusjoont üksnes kitsal lõigul punktide a ja b vahel, siis võime teatud mööndustega lugeda sellist lõiku lineaarseks, ning võtta Ohm'i seaduse taas kasutusele, sedapuhku pinge ja voolu muutuste jaoks: DU r= DI Suurus r kannab siin nimetust diferentsiaaltakistus. Lineaarset ahelat võib defineerida ka kui niisugust ahelat, kus siinuseline sisendpinge sagedusega f tekitab selle ahela väljundil samuti siinuselise pinge sagedusega f. Samuti on siinuseline pinge selle ahela mistahes punktide vahel, aga ka vool, mis läbib selle ahela mistahes elementi. Lineaarset ahelat võib defineerida veel kui ahelat mis allub superpositsiooni printsiibile. Viimane tähendab, et juhul kui sisendile on rakendatud üheaegselt
U sis / U sisnimi KU = U välj / U väljnimi ; Võib nõnda: K U = (U sis / U välj ) ; kus = Uvälj nimi / Usis nimi pingeülekandetegur nimireziimis. KU (RP / rZ)nimi kus rZ stabilitroni diferentsiaaltakistus. Harilikult vaja leida RP suurust. Kuna Uvälj = Ust ja Ust ning Ist on stabilitroni tööpunkt, siis: It = Ust / Rt ; Isis = Ist + It ; U sis + U st RP = I sis 132 2). Kompensatsioonstabilisaatorid. Kompensatsioonstabilisaatoris võrdleb mõõtevõimendi stabiliseeritavat suurust etalonsuurusega (tugipingeallikas) ja töötab
29 Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1. stabiliseerimispinge Uz on stabilitronil tekkiv pinge, kui ta on stabiliseerimis- reziimis ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus Izn; 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool I ZMIN on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool IZMAX on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4. diferentsiaaltakistus rz on stabilitroni takistus voolu muutustele stabiliseerimis- piirkonnas: rz = Uz / Iz ; 5. stabiliseerimispinge temperatuuritegur auz näitab stabiliseerimispinge muutust protsentides temperatuuri muutumisel 1 °C võrra (tegur võidakse anda ka pingemuutusena millivoltides). Sõltuvalt läbilöögil esinevatest nähtustest võib see tegur olla kas positiivne või negatiivne. Peale tavaliste stabilitronide valmistatakse veel täppisstabilitrone ja
z ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus I ; z 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool I on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel ZMIN läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool I on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil ZMAX stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4. diferentsiaaltakistus r on stabilitroni takistus voolu muutustele stabiliseerimis- z piirkonnas: r = U / I ; z z Z 5. stabiliseerimispinge temperatuuritegur näitab stabiliseerimispinge muutust UZ protsentides temperatuuri muutumisel 1 C° võrra (tegur võidakse anda ka pingemuutusena millivoltides)
2. Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1. stabiliseerimispinge Uz on stabilitronil tekkiv pinge, kui ta on stabiliseerimis-reziimis ja kui teda läbib stabiliseerimisvoolu nimiväärtus Iz; 2. vähim lubatav stabiliseerimisvool IZMIN on stabiliseerimisvoolu vähim väärtus, millel läbilöögireziim on stabiilne; 3. suurim lubatav stabiliseerimisvool IZMAX on stabiliseerimisvoolu suurim väärtus, mil stabilitron ei kuumene üle lubatu; 4. diferentsiaaltakistus rz on stabilitroni takistus voolu muutustele stabiliseerimis-piirkonnas: rz = Uz / IZ ; 5. stabiliseerimispinge temperatuuritegur UZ näitab stabiliseerimispinge muutust protsentides temperatuuri muutumisel 1 C° võrra (tegur võidakse anda ka pingemuutusena millivoltides). Sõltuvalt läbilöögil esinevatest nähtustest võib see tegur olla kas positiivne või negatiivne. Peale tavaliste stabilitronide valmistatakse veel täppisstabilitrone ja kahe-anoodilisi stabilitrone.
annaabi.ee 
