geofüüsika, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Gauss oli imelaps. Ta tegi oma esimesed suuremad matemaatilised avastused teismelisena. Teose Disquisitiones Arithmeticae sai ta valmis 1798. aastal 21-aastasena, kuid see avaldati aastal 1801. See pani aluse arvuteooriale kui eraldi teadusele ja on kujundanud seda tänapäevani. Elulugu Carl Fr. Gauss sündis 30. aprillil 1777 Braunschweigi linnas vaesesse perekonda. Ta ei saanud läbi oma isa Gebhard Dietrichiga (1744–1808), kes ei pooldanud poja haridusteed, vaid eelistas, et Carl tegeleks pigem käsitööga, näiteks müürsepa või aednikuna. Samas olid Carlil väga head suhted oma ema Dorothea Benzega (1743– 1839), kes oli kohusetruu, kindla iseloomuga, tark ja alati rõõmsameelne ning kes tundis Gaussi üle suurt uhkust. Tartu Ülikooli kandideerimine Gauss kandideeris aastatel 1803 ja 1809 Tartu Ülikooli astronoomia- ja matemaatikaprofessori kohale.
tolleaegsele läänemaailmale. 1920ndaid aastaid ongi nimetatud ,,kergemeelseteks kahekümnendateks". Lõbutseti olukorras, kus suur osa ühiskonnast nii eestis kui mujal oli alles üsna vaene. Kuid ka kehvem rahvas võis endale mõnikord lubada lõõgastust mustkunstnik San Martino DeKastrozza trikke vaadates või kinos käies, kus sai näha eelkõige Ameerika ja Saksa filme Pickfordi, Chaplini, Garbo või Dietrichiga peaosas. Maalgi levis seltside ja rahvamajade kaudu n.-ö. Kultuurne meelelahutus, mis vana ,,kiigekultuuri" lõplikult tagaplaanile tõrjus. Külad olid veel rahvarohked ja elujõulised (1930ndate lõpul koguni kurdeti, et Eesti küla on ülerahvastatud), ning maakohtades viljeldava harrastuskultuuri kandeind oli lai. Näiteks võis suvalisest külast leida dzässorkestri või registreeritud spordiklubi. Laulukoorid ja näiteringid olid nagunii, need olid olnud juba 19. Sajandil
Tema head välimust rikkus veidi ühe silma puudumine. Katariina nautis tema naljasoont ja jäljendamisoskust ning tema ilmne armumine sellesse mehesse põhjustas kuulujutte nende salajasest abielust. Kuigi pärast 1776. aastat asendasid Potjomkini keisrinna voodis järjest nooremad ohvitserid, säilitas ta mõju riigiasjadele kuni oma surmani 1791. Pärimus Katariina sugulisest rahuldamatusest kujunes juba tema eluaja ja see juurdus tugevasti. Mängufilmid Pola Negri ja Marlene Dietrichiga peaosas ning lavastus, kus teda mängis Mae West ,tugevdasid teda. Legendile lisas jõudu Mae Westi kommentaar oma osatäitmise kohta: ,, Katariina oli suur keisrinna , tal oli ka 300 armukest. Tegin paari tunniga parima mis suutsin." Usaldusväärsed tõendid on siiski ainult 12 Katariina armukese kohta, mõnega neist kujunes tal pikaajaline suhe. 6 Surutiseaeg ja surm
otseselt põhendatud viimase õele, kes hukati repressiivorganite poolt 1943. aastal. 1947. aastal võttis kirjanik endale USA kodakondsuse ning väljus sellega ka kodakondsuseta isiku staatusest. Ta polnud enam emigrant. Kirjaniku elu ilmestasid mitmed pikemad ja lühemaajalisemad armusuhted erinevate väljapaistvate ja edukate naistega, millest ehk kummalisim ja kõige rohkem kõneainet on pakkunud suhe Marlene Dietrichiga. Naisele arvatakse olevat pühendatud ka kirjaniku teine üks edukamaid teoseid „Triumfikaar“. 1970. aastal suri kirjanik insulti, nägemata viimast korda oma kodulinna, Osnabrücki. Kirjaniku ilmunud teosed kronoloogilises järjekorras: 1. „Traumbude“ kirjutatud aastal 1924, avaldatud 1998. 2. „Jaam silmapiiril“ kirjutatud aastal 1928. 3. „Läänerindel muutuseta“ ilmunud 1929. aastal kirjaniku esikteosena. 4
1930. Aastal vändati teose põhjal ka film. (http://www.usc.edu/libraries/archives/arc/libraries/feuchtwanger/exiles/remarque.html) 1932. aastal lahkus Remarque Saksamaalt ning kolis Sveitsi. 1933. tema raamatud keelati ning põletati natsionaalsotsialistide poolt Remarque'i antimilitaristliku sõjavastase hoiaku tõttu ning 1938. võeti Remarque'ilt kodakondsus. Kirjanik jätkas oma loometööd paguluses oma villas Porto Roncoses ja reisis palju. 1930ndate lõpus tutvus Remarque Marlene Dietrichiga Veneetsias. Sellest arenes välja Remarque kõige pikem, kuid mandritevaheline, armuafäär. Dietrichist sai samuti inspiratsiooniallikas Remarque'i teosteks. 1939. siirdus mees Ameerikasse, kus ta sai kodakondsuse alles 1947. aastal. (www.koolielu.ee/pages.php/03030210?txtid=5365&get=1, http://www.nrg.tartu.ee/~heily/remarque.ppt, http://www.kirjasto.sci.fi/remarque.htm) Algas Teine maailmasõda ning sakslastele kehtestati USAS liikumiskeeld
otseselt põhendatud viimase õele, kes hukati repressiivorganite poolt 1943. aastal. 1947. aastal võttis kirjanik endale USA kodakondsuse ning väljus sellega ka kodakondsuseta isiku staatusest. Ta polnud enam emigrant. Kirjaniku elu ilmestasid mitmed pikemad ja lühemaajalisemad armusuhted erinevate väljapaistvate ja edukate naistega, millest ehk kummalisim ja kõige rohkem kõneainet on pakkunud suhe Marlene Dietrichiga. Naisele arvatakse olevat pühendatud ka kirjaniku teine üks edukamaid teoseid „Triumfikaar“. 1970. aastal suri kirjanik insulti, nägemata viimast korda oma kodulinna, Osnabrücki. Kirjaniku ilmunud teosed kronoloogilises järjekorras: 1. „Traumbude“ kirjutatud aastal 1924, avaldatud 1998. 2. „Jaam silmapiiril“ kirjutatud aastal 1928. 3. „Läänerindel muutuseta“ ilmunud 1929. aastal kirjaniku esikteosena. 4
Saksamaal ühe uue plaadi ostmiseks kõigepealt kaks vana ära anda. Seepärast oli Belgradis baseerunud saksa sõdurite raadiojaamale kingitus sõpradelt saadud kastitäis plaate Viinist, mis Viini raadiole kasutuks osutusid. Olles saadetisega tutvunud, avastas keegi, et “L ili M arleen ” sobiks päris hästi sõdurisaadete tunnusmeloodiaks, mida mängida igal õhtul 21.57. Tulemus oli uskumatu. Laul sai populaarseks nii saksakeelses variandis Lale Anderseniga kui ka inglisekeelses Marlene Dietrichiga. Vist ainus, kellele laul ei meeldinud oli Saksa propagandaminister Goebbels, kes väitis 1942 aasta lõpul, et “L ili M arleen” on liiga sentim entaaln e, ega sobi vägede võitlusvaimu hoidmiseks. Järgnesid sanktsioonid: tähtajatu esinemiskeeld lauljale, keeld mängida seda laulu raadios, käsk heliplaadifirmadele hävitada kõik matriitsid mainitud lauluga. Kuid siiski laul säilis. Peale sõja lõppu laulis Lale Andersen seda endise eduga.)