empiirilise või või teoreetilise rõhuasetusega. Näide: Võrreldakse kahe riigi haridust omavahel. Didaktika võib jagada kahte ossa: Õpetus- ja õppimisprotsessi (keskne uurimisobjekt on õpetaja ja õpilase vaheline interaktsioon) ning õpetuse planeerimist puudutavaks valdkonnaks (õpetuse planeerimine). Ülddidaktika uurib erinevaid õppesituatsioone. Erididaktika püüab selgitada õpetuse olemust. Näide: Õpetatakse üliõpilastele emakeele didaktikat. Õpetust sellest, kuidas lastele õpetada emakeelt ja selle aluseid. Kasvatuspsühholoogia keskne uurimisobjekt on õppimis- ja õpetamisprotsessid. Jagatakse arengupsühholoogiaks (missugused on lapsed, kuidas erinevad), sotsiaalpsühholoogiaks (koolis toimuv interaktsioon), hariduspsühholoogiaks (uurib õppimist). Näide: Uuritakse laste erinevust ühes grupis (nt. lasteaiarühmas) ning erinemise põhjuseid.
kvaliteedi ja kvantiteedi osas muudatused, kättesaadav maailma LK paremik, temaatiline avardumine, LK teooria & ajaloo uurimine, raamatute välimuses parem tase Nõukogude Eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) (valitses plaanimajandus, tsensuur) Ellen Niit ,,Pille-Riini lood" ,, Triinu ja Taavi jutud", Eno Raud ,,Sipsik" ,,Naksitrallid", Aino Pervik ,,Kunksmoor" ,,Arabella, mereröövli tütar" Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid ( Eesti lasteluule kõrgaeg, õige hulk didaktikat) Heljo Mänd ,,Oakene", ,,Metsalilled", ,,Linalakk ja Rosalind", Ellen Niit ,,Rongisõit", ,,Karud saavad aru", ,,Midrimaa", ,,Krõlli-raamat", Eno Raud ,,Kilul on vilu", ,,Käbikäbi häbi", Leelo Tungal ,,Karune lugu", ,,Seltsis segasem", ,,Tere tere!" Taasiseseisvunud Eesti juhtivaid autoreid väikelastekirjanduses lasteraamatuproduktsiooni vähenemine 90ndate alguses. Eelistati tõlkeid või kordustrükke välja anda, sest siis ei pidanud autorile või illustraatorile maksma. A
" Kundast pärit Aasta Ema Katrin Reimus on oma kodulinna patrioot. "Linn on piisavalt suur siin on kõik vajalik olemas, ja piisavalt väike, et siit viie minutiga loodusesse jõuda," kiitis ta. Reimused elavad majas, mille pere on ise põhjalikult remontinud. Katrin Reimus on inglise ja soome keele õpetaja Kunda keskkoolis, mille vilistlane ta ka ise on. Koolivaheajad õppides Katrin Reimus õpib Tallinna Pedagoogikaülikoolis inglise keelt ning õpetab sealsamas soome keele didaktikat ja tõlkimist emakeelde. Nii mööduvadki tal endal kõik koolivaheajad Tallinnas õppides. Kunda keskkoolis on soome keel õppekavas. Keskkooli erialad merendus ja reisiteenindamine laevadel eeldavad ka soome keele oskust. "Hakkasin kunagi soome keelt õppima huvi pärast, õhutajaks oli isa, kelle soome keele huvi oli eeskujuks," rääkis Katrin Reimus. Reimuste peres on täiskasvanud tütar Karin, kes õpib sotsiaaltööd, Kaire, kes hakkab keskkooli lõpetama, ja 1987
(A. Liimets 1998) "1975. aastast siirdus Heino Liimets Tallinna Pedagoogilisse Instituuti (praegune Tallinna Pedagoogikaülikool), kus töötas kuni surmani pedagoogika ja psühholoogia kateedri professorina, aastast 1985 ka kateedri juhatajana." (A. Liimets 1998:9-10) 4 Liimetsa didaktiline teooria Eesti didaktika arengus 5 H. Liimets on didaktikat kõvasti mõjutanud. Järgnevalt püüangi anda ülevaate Tema uurimisprogrammist. 1959. aastal kaitstud dissertatsioonis "Koolisisese metoodilise töö süsteem" käsitleb Ta koolisisest tööd õpetaja õpetamisega kui ka õppimisega. (H. Liimets 1958) Edasises uurimistegevuses väitekirja problemaatika otsest kajastamist ei leia, kuid kaudselt siiski. (R. Liimets- Sorokin 1998) "Väitekirjas ja sellega seotud kirjutistes on õpetaja
proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Realistlik kujutusviis võttis eesti jutukirjanduses maad järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse ainevaldkond, tihenes realistlik olustiku-, seejärel ka inimesekujutus. Eesti küla kõrval olid sageli tegevuspaigaks lähemad ja kaugemad linnad. Lisaks talu- ja mõisarahvale ilmusid tegelaskonda ka käsitöölised ja haritlased. Varasemat sentimentaalset tundlemist või otsejoonelist didaktikat hakkas välja tõrjuma asjalikum ja humoorikam vaateviis. Ilmus ka pikemaid jutustusi, mis haardelt ja põhjalikkuselt kohati lähenes romaanile. Selline oli näiteks Maximillian Põdderi ,,Bob Ellerhein." Esimeseks algupäraseks eesti romaaniks on kirjandusteadlased tunnistanud siiski romantilise teose, Jaak Järve ajalooainelise ,,Vallimäe neitsi." Ka eesti kirjanduskriitika tegi suure sammu edasi ilmusid esimesed eesti kirjanduse ajalooraamatud. 7.) E
ega Balzacil tähendanud see midagi koomilist, see tähendas pigem surelike lihtinimeste elu käsitlemist. Balzacil on Soreliga sarnane tegelane Rastignac selline tegelane läbib paljusid prantsuse romaane. Selle abil on võimalik kujutada ühiskonda läbilõikeliselt. Selle eelkäija oli kelmiromaan, picaresque, enamasti minajutustused, kus kangelaseks on mingi suli, kes puutub mitmesuguste ühiskonnakihtide esindajatega kokku. Kui kelmiromaan on satiirilises võtmes, siis realismis didaktikat välditakse. Balzacil tuleb realistliku romaani taotlus eriti välja. Ta üritas kujutada kaasaegseid inimtüüpe sotsioloogilisest aspektist. Flaubert, Maupassant, E. Zola. Viimast määratletakse küll naturalistina, kuid 19. sajandil sellist vahet ei tehtud. 1860ndatel tuli alles see termin kasutusele. Ka C. Dickens ja W. M. Thackeray on suurepärased romaanikirjanikud, kuid prantsuse realistidest eristab esimest 20
annaabi.ee 
