kolmiksidet. Alkeenid küllastumata süsivesinikud(kaksikside), - een, füüsikalised omadused: moodustavad homoloogilise rea, 3 esimest gaasid järgmised vedelikud, hüdrofoobsed, sulamis- ja keemistemperatuur suureneb homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. Keemilised omadused: HÜDROGEENIMINE e. liitumine vesinikuga CH2 = CH2 + H2 -> CH3 CH3 alkeen alkaan HALOGEENIMINE CH2 = CH2 + Br2 -> CH2Br CH2Br alkeen dibromoetaan LIITUMINE VESINIKHALOGENIIDIDEGA CH2 = CH2 + HCl -> CH2Cl CH3 kloroetaan HÜDRAATIMINE e. liitumine veega CH2 = CH2 + H2O -> CH3 CH2 OH etanool (alkohol, -ool) Leidumine: naftarakk-gaasid, küpsed puuviljad eritavad eteeni ning teised puuviljad valmivad kiiremini, looduslikukautsuki koosluses. Kasutusalad: eteeni kasutatakse etanooli, polüeteeni, kloroetaani tootmiseks; eteeni ja
alkeen alkaan CH CH + H2 CH2=CH2 · HALOGEENIMINE · HALOGEENIMINE CH2 = CH2 + Br2 -> CH2Br CH2Br CH C-CH3 + Br2 CHBr = CBr- alkeen dibromoetaan CH3 · LIITUMINE VESINIKHALOGENIIDIDEGA · LIITUMINE CH2 = CH2 + HCl -> CH2Cl CH3 VESINIKHALOGENIIDIDEGA kloroetaan · HÜDRAATIMINE e. liitumine veega
Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaan C2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2- dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan Polümeerimine paljud eteeni molekulid liituvad pikaks polüeteeni molekuliks X C2H4 [ -CH2-CH2-]X · X = polümerisatsiooniaste = elementaarlülide keskmine arv ( = Mpolümeer / Mmonomeer) · C2H4 polümerisatsiooniprotsessi lähteaine = monomeer · -CH2-CH2- Monomeeri molekulile vastav osa polümeeri molekulist = elementaarlüli Propeen H2C == CH -- CH3
I FÜÜSIKALISED OMADUSED Alkeenide homoloogilise rea : 1 3 gaasid. 4 17 vedelikud, 18 - ... tahked. Ei lahustu vees. Sulamis- ja keemistemperatuurid suurenevad homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. II KEEMILISED OMADUSED 1) Liitumisel halogeenidega moodustuvad dihalogeenalkaanid: CH2 = CH2 + Br2 CH2Br CH2Br (1,2 dibromoetaan) Eteeni juhtimisel broomivette kaob viimase värvus. Seda tunnust kasutatakse alkeenide kindlakstegemisel (valastumine). 2) Hüdrogeenimisel (liitmisel vesinikuga) moodustuvad alkaanid: CH2 = CH2 + H2 CH3 CH3 3) Vesinikhalogeniididega liitumisel moodustuvad alkaani halogeenderivaadid (HCl, HBr, HJ, HF): CH2 = CH2 + HCl CH3 CH2Cl (kloroetaan e. etüülkloriid) NB! Markornikov avastas esmakordselt seaduspärasuse, et vesinikhalogeniidid reageerimisel
4 17 vedelikud, 18 - ... tahked. Ei lahustu vees. Sulamis- ja keemistemperatuurid suurenevad homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. Created by Riho Rosin 15 13666324649407.doc.doc II KEEMILISED OMADUSED 1) Liitumisel halogeenidega moodustuvad dihalogeenalkaanid: CH2 = CH2 + Br2 CH2Br CH2Br (1,2 dibromoetaan) Eteeni juhtimisel broomivette kaob viimase värvus. Seda tunnust kasutatakse alkeenide kindlakstegemisel (valastumine). 2) Hüdrogeenimisel (liitmisel vesinikuga) moodustuvad alkaanid: CH2 = CH2 + H2 CH3 CH3 3) Vesinikhalogeniididega liitumisel moodustuvad alkaani halogeenderivaadid (HCl, HBr, HJ, HF): CH2 = CH2 + HCl CH3 CH2Cl (kloroetaan e. etüülkloriid) NB! Markornikov avastas esmakordselt seaduspärasuse, et vesinikhalogeniidid reageerimisel
kuid ka kivisöe ja põlevkivi termilisel töötlemisel. 3. Eteen on värvitu gaasiline aine, vees praktiliselt ei lahustu. Iseloomuliku lõhna ja narkoosi tekitava toimega. Segunedes õhuga on plahvatusohtlik. 4. Eteen põleb valgustava leegiga, põlemissaadusteks on CO 2 ja vesi. CH2=CH2 + 3O2 -> 2CO2 + 2H2O. Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid. Reageerib halogeenidega tänu kaksiksideme katkemisele. CH2=CH2 + Br2 -> CH2Br CH2Br (dibromoetaan). Vesinikuga liitumist nim. hüdrogeenimiseks. CH2 = CH2 + H2 -> CH3 CH3 (etaan). 5. Hüdraatimiseks nim. liitumisreaktsiooni veega. CH2 = CH2 + H2O -> CH3CH2OH (etanool) 6. Polümerisatsiooniks nim. protsessi, kus kõrgel temp. ja katalüsaatorite kasutamisel liituvad omavahel eteeni molekulid, moodustades pikki ahelaid, mis juhul kaksiksidemed katkevad. Selle protsessiga toodetakse laialt kasutatavaid plastmasse. 7
Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaanC2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2-dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan Polümeerimine paljud eteeni molekulid liituvad pikaks polüeteeni molekuliks X C2H4 à [ -CH2-CH2-]X · X = polümerisatsiooniaste = elementaarlülide keskmine arv ( = Mpolümeer / Mmonomeer) · C2H4 polümerisatsiooniprotsessi lähteaine = monomeer · -CH2-CH2- Monomeeri molekulile vastav osa polümeeri molekulist = elementaarlüli Propeen H2C = CH - CH3 Saadakse propaani dehüdrogeenimisel C3H8 à H2 +C3H6 või C3H8 + 1/2O2 = C3H6 + H2O 11
Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaanC2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2-dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan Polümeerimine paljud eteeni molekulid liituvad pikaks polüeteeni molekuliks X C2H4 [ -CH2-CH2-]X · X = polümerisatsiooniaste = elementaarlülide keskmine arv ( = Mpolümeer / Mmonomeer) · C2H4 polümerisatsiooniprotsessi lähteaine = monomeer · -CH2-CH2- Monomeeri molekulile vastav osa polümeeri molekulist = elementaarlüli Propeen H2C = CH - CH3 Saadakse propaani dehüdrogeenimisel C3H8 H2 +C3H6 või C3H8 + 1/2O2 = C3H6 + H2O
annaabi.ee 
