teadusteks. Õige vastus! Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Tekkimine on Aristotelese seisukohalt Vali üks: a. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) Õige vastus! b. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele c. üleminek mitteolemiselt olemisele. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) loomutäiusteks, milliseid mitte? arukus dianoeetiline loomutäius tasakaalukus eetiline loomutäius hulljulgus see polegi loomutäius vaprus (mehisus) eetiline loomutäius Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Kas inimesel ja taimel on Aristotelese arvates midagi ühist? Vali üks: a. Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. b
toimimine temale endale eriomase võime, nimelt mõistuse kohaselt. Muuhulgas ei unusta Aristoteles märkida, et täieliku õnne saavutamiseks on siiski vajalik teatud väliste hüvede minimaalne olemasolu. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) 8 Mõistuslik toimimine võib olla suunatud kas praktilisele või teoreetilisele valdkonnale ning neile vastavalt jaotuvad ka voorused eetiliste ja dianoeetilisteks. Eetilised voorused seisnevad kahe äärmuse vahelise kuldse keskmise püüdlemises. Näiteks vaprus on arguse ja hulljulguse vaheline keskmine. Dianoeetiliste ehk intellektuaalsete vooruste all peab Aristoteles silmas viit teadusliku tegevuse liiki, mistõttu ta käsitleb viimaseid ka oma ,,Nikomachose eetikas". Nende puhul ei taotleta mitte mõõdukat keskmist, vaid parimat, mida on võimalik saavutada. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007)
c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid siis, kui temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab. 08th of March 0:13 matis Tekkimine on Aristotelese seisukohalt a. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele b. üleminek mitteolemiselt olemisele. >> c. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) 08th of March 0:15 matis Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) loomutäiusteks, milliseid mitte? Matching pairs: vaprus (mehisus) -- eetiline loomutäius tasakaalukus -- eetiline loomutäius arukus -- dianoeetiline loomutäius hulljulgus -- on pahe mitte loomutäius valikud: polegi loomutäius/dianoeetiline loomutäius/eetiline loomutäius 08th of March 0:15 matis Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on a. asja väliskuju >> b. see, mis teeb asja selleks, mis ta on. c
c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid siis, kui temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab. 08th of March 0:13 matis Tekkimine on Aristotelese seisukohalt a. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele b. üleminek mitteolemiselt olemisele. >> c. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) 08th of March 0:15 matis Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) loomutäiusteks, milliseid mitte? Matching pairs: vaprus (mehisus) -- eetiline loomutäius tasakaalukus -- eetiline loomutäius arukus -- dianoeetiline loomutäius hulljulgus -- on pahe mitte loomutäius valikud: polegi loomutäius/dianoeetiline loomutäius/eetiline loomutäius 08th of March 0:15 matis Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on a. asja väliskuju >> b. see, mis teeb asja selleks, mis ta on. c
c. Porgandiseeme on võimalikkusena porgand (potentsiaalne porgand) vaid siis, kui temast antud tingimustes tõesti porgand kasvab. 08th of March 0:13 matis Tekkimine on Aristotelese seisukohalt a. üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele b. üleminek mitteolemiselt olemisele. >> c. üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) 08th of March 0:15 matis Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks) loomutäiusteks, milliseid mitte? Matching pairs: vaprus (mehisus) -- eetiline loomutäius tasakaalukus -- eetiline loomutäius arukus -- dianoeetiline loomutäius hulljulgus -- on pahe mitte loomutäius valikud: polegi loomutäius/dianoeetiline loomutäius/eetiline loomutäius 08th of March 0:15 matis Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on a. asja väliskuju >> b. see, mis teeb asja selleks, mis ta on. c
· kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla. · kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. · ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. Tekkimine on Aristotelese seisukohalt · üleminek tegelikult mitteolemiselt võimalikule olemisele · üleminek mitteolemiselt olemisele. · üleminek võimalikkuselt tegelikkusele (võimalikkuse teostumine) Milliseid järgmistest inimlikest omadustest pidas Aristoteles (dianoeetilisteks või eetilisteks)loomutäiusteks, milliseid mitte? · vaprus (mehisus) eetiline loomutäius · tasakaalukus eetiline loomutäius · arukus dianoeetiline loomutäius · hulljulgus polegi loomutäius Aristoteles eristas iga asja puhul olemust (vormi) ja mateeriat. Asja olemus (vorm) on · asja väliskuju · see, mis teeb asja selleks, mis ta on. · asja välispinna all peituv materiaalne komponent.
sõltumaltult (materialistlik vaade). Kosmoloogias arendas geotsentrilist maailmasüsteemi, bioloogias kirjeldas ja püüdis klassifitseerida taimi ja loomi. Pedagoogikas jagas kasvatuse kehaliseks, kõlbeliseks ja vaimseks, tähtsustades kaht viimast (ateena kasvatus). A. eetika on eudaimonistlik (kõlbluse allikaks on inimese tung õnne poole), kesksel kohal oli selles vooruseõpetus. Voorused jagas dianoeetilisteks (vaimseteks) ja eetilisteks (tahtelisteks). Õigluse seostas võrdsuspõhimõttega, kuid ainult olemasolevate klasside ja ühiskonnakihtide piires, kuna oli orjanduse pooldaja. Esteetikas käsitas kunsti jäljendamisena; püüdis kunste liigitada ja määrata nende liikide ühiskondlikku tähendust. Rõhutas katarsist (kr. puhastus; kehaline ja vaimne tervis põhineb kõigi inimkeha osade ja inimesse kätketud jõudude harmoonial)
annaabi.ee 
