11.2004. ülemised liikumatud plokid, 7- lastitali liikuvate plokkide fiksaator, 8- lastitali alumised liikuvad plokid, 9- pöörel, 10- obadus, 11- poom, 12- lastisammas. Kraanad. Laevad võivad olla varustatud kõige mitmesuguse komplektiga mitme liikumisvabadusega üksik- ja paariskraanadega. Kraanad võivad pöörelda ümber vertikaalse telje üksi ja paarikaupa, liikuda piki ja põiki laeva. Kraanad võivad olla paigutatud diametraaltasandisse või parda äärde. Kraanade tõstevõime peab tänapäeval tagama 20-tonnise konteineriga töötamise. Paariskraanadega peab olema võimalik tõsta 40- tonnist konteinerit. Kraana võimaldab tlifte.ööd 3600se pöördenurga ulatuses. Joon. 7.3.11. Elektrihüdraulilised paariskraanad laeva diametraaltasandis. Laevadel kasutatakse sildkraanasid, harvem portaalkraanasid. Joon. 7.3.12. Sildkraana standardsete suurendatud kaubakohtade paigutamisekslaeva.
4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5. analoogiliste konstruktsioonide ehitamise ja ekspluateerimise kogemus; 6. antud konstruktsiooni purunemisel saabuvate tagajärgede olemus ja raskus; 7. vajalik kulumisvaru. Üldtugevust arvutatakse staatilise lainele asetamise tulemusena leitud paindemomentide ja lõikejõudude alusel. Tegeliku laeva asemel vaadeldakse ekvivalentset tala. See kujutab endast tinglikku tala, mille ristlõikeks on diametraaltasandisse koondatud täis- nurksete kujundite kogum, mille pindala ja inertsimoment vastab kere konstruktsioonide läbilõigete pindalale ja inertsimomendile. Arvutustes on see lubatav, kuna tegeliku seest tühja tala (mida laev endast kujutab) vastupidavus ei olene sidemete paigutusest laiuti vaid ainult nende paigutusest kõrgust pidi. Ekvivalentse tala koosseisu lülitatakse vaid pikiseosed, millel on üldpaindes oluline osa: kõik katkematud kere pikiosad, mille pikkus on üle 15% laeva pikkusest.
4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5. analoogiliste konstruktsioonide ehitamise ja ekspluateerimise kogemus; 6. antud konstruktsiooni purunemisel saabuvate tagajärgede olemus ja raskus; 7. vajalik kulumisvaru. Üldtugevust arvutatakse staatilise lainele asetamise tulemusena leitud paindemomentide ja lõikejõudude alusel. Tegeliku laeva asemel vaadeldakse ekvivalentset tala. See kujutab endast tinglikku tala, mille ristlõikeks on diametraaltasandisse koondatud täis- nurksete kujundite kogum, mille pindala ja inertsimoment vastab kere konstruktsioonide läbilõigete pindalale ja inertsimomendile. Arvutustes on see lubatav, kuna tegeliku seest tühja tala (mida laev endast kujutab) vastupidavus ei olene sidemete paigutusest laiuti vaid ainult nende paigutusest kõrgust pidi. Ekvivalentse tala koosseisu lülitatakse vaid pikiseosed, millel on üldpaindes oluline osa: kõik katkematud kere pikiosad, mille pikkus on üle 15% laeva pikkusest.
4. konstruktsioonide valmistamise tehnoloogia mõju materjali omaduste muutumisele; 5. analoogiliste konstruktsioonide ehitamise ja ekspluateerimise kogemus; 6. antud konstruktsiooni purunemisel saabuvate tagajärgede olemus ja raskus; 7. vajalik kulumisvaru. Üldtugevust arvutatakse staatilise lainele asetamise tulemusena leitud paindemomentide ja lõikejõudude alusel. Tegeliku laeva asemel vaadeldakse ekvivalentset tala. See kujutab endast tinglikku tala, mille ristlõikeks on diametraaltasandisse koondatud täis- nurksete kujundite kogum, mille pindala ja inertsimoment vastab kere konstruktsioonide läbilõigete pindalale ja inertsimomendile. Arvutustes on see lubatav, kuna tegeliku seest tühja tala (mida laev endast kujutab) vastupidavus ei olene sidemete paigutusest laiuti vaid ainult nende paigutusest kõrgust pidi. Ekvivalentse tala koosseisu lülitatakse vaid pikiseosed, millel on üldpaindes oluline osa: kõik katkematud kere pikiosad, mille pikkus on üle 15% laeva pikkusest.
Seda paarispoomidega töömeetodit nimetatakse "telefonil" töötamiseks. Liikumatute poomidega on runnerite käsitamine lihtne, kuid selle meetodi puhul saab tõsta lasti kaaluga vaid pool ühe poomi tõstevõimest. Kraanad Laevad võivad olla varustatud kõige mitmesuguse komplektiga mitme liikumisvabadusega üksik- ja paariskraanadega. Kraanad võivad pöörelda ümber vertikaalse telje üksi ja paarikaupa, liikuda piki ja põiki laeva. Kraanad võivad olla paigutatud diametraaltasandisse või parda äärde Kraanade tõstevõime peab tänapäeval tagama 20-tonnise konteineriga töötamise. Paariskraanadega peab olema võimalik tõsta 40-tonnist konteinerit. Kraana võimaldab tööd 360se pöördenurga ulatuses. 32. Luugiseade, luukide katted. Otstarve, osade nimetused Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide
joonpindsed (helikoidsed) mittejoonpindsed Joonpindsetel tigudel kujundab keerme kruvipinna sirge, millele ruumis antakse kruvijooneline liikumine. Mittejoonpindsetel töödeldakse teod koonus- või toroidkäiaga, mis annab keermele mittejoonpindse (harilikult nõgusa) külje. Tigurattad lõigatakse erifressi abil või lendteradega. Joonpindsed teod (vt. joon. 9): Archimedese tigu - sirgjoonelise lõiketeraga, mis asetatakse teo läbimõõdu e. diametraaltasandisse (joon. 14). Teo telglõige on sirgjoonelise profiiliga hammaslatt, tratta hammaste külgpinnad samas lõikes on evolventsed. Teo otspinnas on keere teoreetiliselt Archimedese spiraal. Tigusid saab lõigata treipingis, tigufresspingis (kuju, ketas või sõlmfreesiga) ja hambalõikepingis (evolventse hambatõukuriga). Lihvimine on võimalik vaid profiilikäiaga, väikese tõusu korral ka koonuskäiaga. Kasutatakse laialdaselt üksiktootmises.
tagasikäik. Kui laev jääb jäässe kinni, teatab kapten jääoperatsioonide juhile (otse või agendi kaudu) oma asukoha, seisukorra, jääolud ja informeerib kõigist oma otsustest ja tegudest. Kui ei õnnestu ära hoida kokkupõrget suurema jäätükiga, tuleb püüda seda teha vöör- tääviga, mis on laevakere tugevaim osa. Rooli kasutamisel peab olema tähelepanelik. Alati kui masinale antakse tagasikäik, tuleb rool viia diametraaltasandisse (otse), ja pöörata teda paremale või vasakule edasikäigu korral alles siis kui laev on hakanud edasi liikuma. Hõredas jääs sõites ei maksa mööduda suurte jäätükkide või jääväljade lähedalt, kuna neil võivad olla vee all kaugele ulatuvad osad (Joon. 11.8, 9.9 ja 9.10). Mõned jäätükid võivad omada veealust omavahelist ühendust. Selles suhtes on eriti ohtlikud vanad mitmeaastase jää kihistunud tükid, kus veealune osa võib ulatuda eriti kaugele.
annaabi.ee 
